|
|
Avatud on Kaljo Põllule pühendatud kaastunderaamat
Kaastundeavaldused ja järelehüüded on oodatud Kaljo Põllule pühendatud kaastunderaamatusse aadressil:
http://www.eaa.ee/jarelehyyded/index.php
---
KALJO PÕLLU 28.XI 1934-23.III 2010
23. märtsi varahommikul lahkus meie seast peale rasket masendavat haigust eesti kultuuri suurkuju Kaljo Põllu.
Tema teekond oli pikk, tihe, töökas ja loominguliselt mahlakas, katkedes 76. eluaastal siiski kui poolelt realt, jättes lõpule viimata mitmeid suurejoonelisi plaane.
Kaljo Põllu sündis 28. novembril Hiiumaal Kopa külas. Tema haridustee algas Puski koolis ja jätkus Haapsalu Pedagoogilises Koolis. 1956.- 1962. aastal õppis ta Kunstiinstituudis klaasikunsti erialal, minnes peale ERKI lõpetamist tööle Tartu Riikliku Ülikooli kunstikabineti juhatajaks, kus töötas kuni 1975.aastani. Kaljo Põllu käe all kujunes kunstikabinetist oluline kultuurikese, kus tehti kunsti, tutvuti süvitsi kaasaegse lääne kultuuriga, tõlgiti ja paljundati olulisi kunstiteoreetilisi tekste ja diskuteeriti kõikvõimalikel kunstisisestel ja –välistel teemadel.
1967. aastal asutas Kaljo Põllu kusntirühmituse „Visarid“, juhtides selle tegevust 1972. aastani. Tartu-perioodi jäävad tema esimesed abstraktsed, popilikud - opilikud graafika- ja maalialased otsingud. 1973. – 1975. aaastal valmis 25 tööst koosnev metsotintosari „Kodalased“, mis suurt tähelepanu äratas.
1975. aastast asus Kaljo Põllu tööle Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti joonistuskateedri dotsendina, 1988. aastast professorina. Ent tema töö joonistusõpetajana oli pigem kattevarjuks vaimse juhi ja suunaja rollile, mille ta endale üsna pea võttis, hakates alates 1979. aastast ellu viima üliõpilaste õppeekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde. Õppeekspeditsioonidest kujunes peagi legaalne, ent täiesti ebanõukogulikult alternatiivne haridustee ERKI üliõpilastele.
Kunstiinstituudi ekspeditsioonid olid suunatud soome-ugri rahvaste etnograafia ja arhitektuuri ülesjoonistamisele ja mõõdistamisele, millele lisandusid ka täpsed ja teadustöös kasutatavad kirjed eseme kohta. Ent lisaks formaalselt tähtsamaile, joonistamisele, kaasnes ekspeditsioonidega üleskirjutamatu, sõnades õieti tabamatu võimalus näha ja nuusutada elu teglikkust halastamatult ühiskonnakriitilises võtmes. Muidugi ei saa alahinnata tohutut tööd, mis Kaljo Põllu juhendamisel üliõpilaste poolt korda saadeti, kusjuures sadade ja ehk tuhandete A3 formaadis etnograafiliste joonistuste kultuuriloolisele väärtusele kaasnes ka noorte kunstnike oskus ja vilumus töötada välitungimustes, olla uurija, etnograaf, maailmaavastaja, panna tähele ja fikseerida detaile, tabada propotrsioone. Ent ennekõike - mõista soome-ugri kultuuride haprust ja kaduvust. Suviste sõitudega kaasnes pidev uurimuslik tegevus Kaljo Põllu juhendamisel kogu õppeaasta vältel, mis jätkus slaidivaatamis- ja muljendamisõhtuga sügisel ja lõppes kevadise joonistuste ja fotonäituse ja teaduskonverentsiga, kus kõik ekspeditsioonist osavõtnud olid kohustatud esitama teadusliku ettekande mingil kitsamal etnograafilisel või rahvausundiloolisel teemal. Materjalide loetelu ettekande kirjutamiseks andis Kaljo Põllu igaühele isiklikult.
Ekspeditsioonid udmurtide, komide, handide, manside, karjala kaljujooniste juurde ja Põhja-Hiiumaale Kaljo Põllu juhtimisel kestsid 1993. aastani, mil ta usaldas teatepulga oma õpilasele Kadri Viiresele, kes on ekspeditsioone juhendanud katkematult tänini.
Rööbiti intensiivse ja sihipärase pedagoogilise tegvusega jäävad samasse perioodi Kaljo Põllu loodud suurejoonelised metsotintosarjad „Kalivägi“ (1978-1984, 65 tööd), „Taevas ja maa“ (1987-1991, 40 tööd) ja „Kirgastumine“ (1991-1995, 47 tööd). Nii Kaljo Põllu looming kui ka pedagoogiline töö rajanesid pideval süstemaatilisel enesetäiendusel ja raamatutarkusel, igapäevasel intensiivsel analüütilisel mõttetööl. Peale tuntust toonud graafikasarjade lõpetamist pööras ta oma loomingus otsustavalt uue lehekülje, asudes värske nurga alt tegelama 60-ndatest tuttaval kolmemõõtmelisuse teemal, mille tulemusena on valminud üle saja maaliteose kujundliku võimatuse võimalikkuse ja näilise kolmemõõtmelisuse teemadel.
1996. aastal kutsus Kaljo Põllu kokku ekspeditsioonipõhise kunstirühmituse YDI, mille deklaratsiooni ta suures laastus koostas ja mida siis rühmituse tuumikuga koos edasi töötati. YDI hoiatavalt ühiskonna- ja kunstikriitiline sõnum oli suunatud üle kaasaja pigem tulevikku. Järgnes mitmeid näitusi ja rida almanahhe.
Kaljo Põllu on esinenud mitmekümne isikunäitusega Eestis, Soomes, Norras, Taanis, Islandil, Ungaris, Gröönimaal, USA-s, Austrias, Prantsusmaal, Hispaanias, Iirimaal.
Kui tema saabuvsuviselt (nüüd juba postuumselt) suurnäituselt eeldati ka retrospektiivset graafikaväljapanekut, keeldus ta sellest otsustavalt ja järsult, öeldes: see on minevik, mind see ei huvita, ma tahan näidata oma uusi töid.
Kaljo Põllu on saanud Kristjan Raua nimelise kunstiauhinna 1975. ja 1985. aastal, ta on valitud Jyväskylä Ülkooli ja Eesti Kunstiakadeemia audoktoriks, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Loodsukaitse Seltsi auliikmeks. Ta on Eesti Vabariigi Kultuuripreemia laureaat 1997. aastast ja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna laureaat 2007. aastast.
Oma viimases mullusügiseses interviuus Andri Ksenofontovile rõhutas Kaljo Põllu, et teda tuleks pidada rahvuslik-progressiivseks, mitte rahvus-konservatiivseks kunstnikuks, nagu kunstiteadlased teda mõnikord ekslikult liigitanud.on.
Kaljo Põllu oli isiksus, kes vaatas tulevikku ja kelle vaateväli oli avar ja meel väsimatult otsiv. Tähelepanelik, naljaviskav, tagasihoidlik, ent eneseteadev ja oma tõe eest seisev. Delikaatne ja hell, mõnikord nukker ja solvuv, suhtlemisaldis, ent olulistes asjades kompromissitu. Poliitiliselt sõltumatu, nõukogude aegadel omi õpilasi säästev ja vaikimisi isemõtlemisele suunav. Kriitiline, aga mõistev. Ebainimlikult töökas. Triiksärgi ja lipsuga, väikese kulunud punnis portfelliga, mis täis mõtteid ja materjale ja uusi ideid. Seesama väike portfell jäigi poolpaokvelsui ootama oma järge vähihaiglapalati luitunud põrandal.
Nüüd on meie kord hakata määrama Kaljo Põllu elutöö tegelikku suurust. Ta on mees, kes ei mahu ära oma aega. Tema tähenduse mõistmine seisab meil alles ees.
(Maarja Undusk)
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Vabagraafikute Ühendus
Eesti Looduskaitse Selts
Fenno-Ugria
Hiiumaa Muuseum
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
Kultuuriministeerium
|
|
|
|
|
|
