|
|
"Protsendiseaduse" eelnõu ja seletuskiri_EKL ettepanekud Kultuuriministeeriumile
Lugupeetud kunstnike liidu liikmed
Alljärgnevalt edastame EKL volikogule laekunud summeeritud ettepanekud Kultuuriministeeriumi "protsendiseaduse" eelnõu ja sellega kaasneva seletuskirja juurde.
Täname asjalike ettepanekute eest: Karin Hallas-Murula, Vergo Vernik, Tiiu Kirsipuu.
 Kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu tekst.pdf
Kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu seletuskiri.pdf
Uued artiklid "protsendiseaduse" teemal:
"Üks protsent armastusele"
Heie Treier
Eesti Päevaleht, 26.03.2010
http://www.epl.ee/artikkel/494220
"Avalikku hoonesse tuleb käsu korras kunsti osta"
Erik Müürsepp
Eesti Päevaleht, 23.03.2010
http://www.epl.ee/artikkel/494036
--------------------------------------------------------------------------------
25.03.2010
nr 2/23
Lp Laine Jänes
kultuuriminister
Kultuuriministeerium
Lp Piret Lindpere
asekantsler
Kultuuriministeerium
Kunstiteoste tellimise seadus ja seletuskiri
Eesti Kunstnike Liidu volikogule laekunud summeeritud ettepanekud
1) Seaduse preambulas või kusagil mujal võiks olla, et „seadus lähtub Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustest”, või et sellega peetakse silmas „Eesti kunsti edendamist”.
(Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused: Kultuuripoliitika põhieesmärgiks on tagada eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine, vähemusrahvuste kultuurautonoomia toetamine ning professionaalse ja rahvakultuuri elujõulisus kõigis kultuurivaldkondades.)
Selgituseks:
kui vastavat märget ei tehtaks oleksid ideekonkursid avatud kõigile Euroopa liidu liikmesmaadele, ehk siis millegagi ei ole välistatud, et suuremaid ideekonkursse hakkavad võitma soomlased, taanlased, (poolakad, lätlased jne), nii nagu see juhtus arhitektuurikonkurssidega, enne kui eesti arhitektid sellest õieti arugi said (KUMU, ERM, RRR, EKA, uus raekoda jne – suured projekteerimisrahad kallatakse Euroopasse, mingit Eesti arhitektuuri edendamist ei toimu).
Kultuuri-sfääris on protektsionism teatud määral vajalik ja õigustatud. Seadus tehakse ju eesti riigi raha suunamiseks eesti kunstnikele, mitte Euroopa töötute kunstnike toetuseks.
Vältida tuleb süüdistust protektsionismis ja sellepärast ei saa seda otse fikseerida, kuid viide Eesti professionaalse kunsti edendamisele võib osutuda edaspidi hädavajalikuks toeks konkursi tingimuste tegijaile.
Rahvusvahelistena võiks välja kuulutada ainult väga suurte projektidega kaasnevad kunstihanked, nagu ERMi või uue ooperiteatri kunstihanked.
2) Seletuskirjas Paragr 2 lg 4 võiks kohustuslik summa küündida 1 miljoni asemel 2 miljonini, või üldse olemata olla. Puudutab see ainult neidsamu suuri, erakordseid objekte, kus materjalimahukat skulptuuri või purskkaevu ka 2 miljoniga ära ei tee.
3) Paragr. 3 lisapunkt 5a võiks olla:
„Loomeliitude esindajad delegeeritakse ¾üriisse vastava loomeliidu juhatuse otsusega.”
Seletus: see on ka arhitektuurikonkursside senine praktika. Sellega välditakse züriiliikmete valimist tellija sõprade hulgast, zürii koostamist ministeeriumi ametnike suva järgi, samade nimede pidevat figureerimist zhüriides jms. Samas võiks zhüriide koosseis olla igakordselt kinnitatud Kultuurimisteeriumi poolt, kuna vastutus seaduse toimimise eest on niikuinii Kultuuriministeeriumile pandud.
4) Ideekonkursi näidistingimused võiksid olla koostatud Kultuuriministeeriumi poolt ja läbi arutatud loomeliitudega. Kui zhürii on pädev, võiks tal olla õigus igakordselt otsustada, millise konkursimudeli kasuks valik langeb. Avaliku anonüümse konkursi korraldamise kõrval on erinevate maade praktikas edukalt käibel ka kutsutud konkursid, erinevate vanuseliste ja koguni sooliste tsensustega konkursid (objektiivsus kunstikonkursside hindamisel, kus subjektiivsed maitseotsustused on paratamatus on omaette teema). Kunstikonkursid ei pea ilmtingimata ka anonüümsed olema, osavalt kompileeritud kavand ei pruugi veel tagada professionaalset teostust (nt traditsioonilisemate kunstiliikide nagu maalikunst, graafika, figuraal-plastiliste lahenduste puhul).
5) Paragr. 3 lisapunkt 5 b võiks olla:
„Ideekonkursi ¾ürii üheks liikmeks on objekti arhitekt.”
Seletus: tuleneb autoriõigusest. Arhitektide ignoreerimine viib konfliktideni, mis hakkavad seadust diskrediteerima, parem on neid kohe aktsepteerida ja kindlasti just seaduse mitte ainult seletuskirja tasandil.
Lugupidamisega
Jaan Elken
president
Eesti Kunstnike Liit
|
|
|
|
|
|
