|
|
Eesti Kunstnike Liidu suurkogust
Eesti Kunstnike Liit
Pressiteade
17.05.2010
Täna, 17. mail 2010 toimus Tallinnas Vene Teatris Eesti Kunstnike Liidu korraline suurkogu. EKL-i president Jaan Elken andis ülevaate kunstnike liidust aastatel 2007-2010, sõnavõtuga esines kultuuriminister Laine Jänes, Sirje Helme rääkis Eesti Kunstimuuseumi arengustrateegiast piiratud ressursside tingimustes, Signe Kivi Eesti Kunstiakadeemiast teelahkmel, Harry Liivrand Tallinna Kunstihoone muutumisest ja identiteedist viimasel kahel ja poolel aastal, Merike Alber Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist muutuvas ajas.
Mari Kartau rääkis kunstiinstitutsioonide imagoloogiast, kunstniku vaatepunkti esindas Maarja Unduski sõnavõtt „Jalajälg ja käejälg“. Tiina Tammetalu keskendus autoriõigusseadusele ja autorikaitsele.
Ootuspäraselt keskendusid nii valimisplatvormid kui ka sõnavõtud avaliku ruumi kunsti temaatikale, kaaluti erinevaid strateegiaid kuidas kunsti kroonilise alarahastuse tingimustes eksisteerida. Sõna võtsid nii presidendi ja asepresidendi kohale kui ka volikogusse kandideerijad.
Leonhard Lapini temperamentne ettepanek kutsus üles likvideerima Kultuuriministeeriumit ja ametnikupalkade alt vabaneva ressursi arvelt finantseerida kunsti ja kunstnikke.
Lapini, aga ka mitmes teises sõnavõtus kritiseeriti meedia ignorantsust kunstiprotsessi adekvaatsel kajastamisel. Visuaalse kunsti (kujutav-ja rakenduskunst) kajastamine on kirjutavast meediast pea kadunud, nuheldi ka kultuurilehte Sirp, kes on loobunud kunstiuudiste, sh estica ja Eesti kunst välismaal avaldamisest.
Volikogu 10-le valitavale kohale kandideeris 23 inimest:
Katrin Amos - 279 häält
Jüri Arrak - 293
Jüri Hain - 294
Inga Heamägi - 207
Aleksander Jakovlev - 73
Elin Kard - 190
Tiiu Kirsipuu - 359
Tiina Käesel - 261
Leonhard Lapin - 278
Harry Liivrand - 300
Tamara Luuk - 154
Mare Mikof - 263
Marge Monko - 78
Katrin Pere - 200
Liina Siib - 229
Tiina Tammetalu - 159
Berit Teeäär - 86
Andres Tolts - 308
Heie Treier - 247
Sirja-Liisa Eelma - 127
Aili Vahtrapuu - 219
Kadri Viires - 169
Mare Vint - 194
Valituks osutusid Tiiu Kirsipuu, Andres Tolts, Harry Liivrand, Jüri Hain, Jüri Arrak, Katrin Amos, Leonhard Lapin, Mare Mikof, Tiina Käesel, Heie Treier. EKL-i presidendiks kandideerisid senine president Jaan Elken, Maarja Undusk ja Reiu Tüür. 522 antud häälest kogus Jaan Elken 320 häält ja osutus valituks EKL-i presidendi kohale. M. Unduski poolt hääletas 131 ja R. Tüüri poolt 64. Asepresidendi kohale kandideerisid senine asepresident Anu Kalm, Ants Juske ja Loit Jõekalda. Asepresidendi kohale osutus valituks Anu Kalm 387 häälega, L. Jõekalda kogus 102 ja A. Juske 28 häält.
Eesti Kunstnike Liit
Vabaduse väljak 6
Tallinn 10146
ekl@eaa.ee
------------------------------------------
Lp EKL-i liikmed
7. mai Sirbis ilmus alljärgnev tekst:
ÜLESKUTSE
Taas on käes aeg kunstnike suureks kokkusaamiseks: Eesti Kunstnike Liidu suurkogu peetakse esmaspäeval, 17. mail Vene teatris. Ja kuna eelmisest suurkogust on möödas kolm aastat, siis valitakse sellelgi president, asepresident, volikogu.
Sirp annab järgmise reede, 14. mai lehes presidendiametisse kandideerijatele võimaluse esitada oma platvorm. Katsuge see mahutada 3000 tmärgi sisse ning saatke toimetusse e-posti aadressil reet@sirp.ee esmaspäevaks, 10. maiks.
Reet Varblane
14. mai Sirbis ilmusid Jaan Elkeni ja Maarja Unduski tekstid, vastavalt 3304 ja 4513 tähemärki:
Lühiülevaade Eesti Kunstnike Liidu tegevusest
Kolmeaastane valimisperiood võib tunduda lühike või pikk – oleneb kust poolt vaadata, igatahes viimasel suurkogul esitatud kokkuvõttega võrreldes on kunsti toetamiseks saavutatud uusi võimalusi, pean siin silmas protsendiseadust.
Nüüd oleme palju lubavamas olukorras – 28. aprillil valitsuse poolt Riigikokku saadetud eelnõu võib seadusena jõustuda juba 2011. aasta 1. jaanuarist! Mis sest, et omavalitsuste investeeringuid see esialgu ei hõlma. Muu maailma praktika näitab et üleriikliku kõrvale saab kehtestada regionaalseid programme, ühe linna algatusi jmt. Kõigest sellest, muu maailma õnnestumistest ja karidest rääkisin 30. märtsil skulptorite ühenduse korraldatud protsendiseminaril Rotermanni soolalaos ja räägin 27. mail Tartu linnavalitsuse korraldatud seminaril. Ilmselt ongi üheks eelduseks protsendikunsti levikuks regionaalsele tasandile üldsusele tutvustavad loengud ja vestlused, sest kõikvõimalikud algatused regionaalsel tasandil lähevad käima siis, kui seadus peale kohustuslikku laagerdumist piisavalt suure inimrühma aktsepti on saanud, teatud huvigrupi soleerimine võib protsesse isegi pidurdada.
Loomeinimeste tegevuse toetuseks mõeldud seadusruum hakkab meil aeglaselt, kuid õiges suunas täituma. 2008 detsembris Pariisis, Pompidou` keskuses toimunud La Maison des Artistes`i korraldatud konverentsil, selgus peale Eesti jt maade raporteid, et meie loomeliitude seaduse alusel makstav kuni aastane toimetulekustipendium on Euroopa mõistes pigem unikaalne.
Meil siin aga oleks paras aeg mõelda kirjanike raamatukogulaenutus-hüvituse vastele kunstimaailmas – samasuguse avaliku hüvena (tasuta osutatud avaliku teenusena, kui soovite) võib käsitada avalikus ruumis olevat (ja tulevikus seal olema hakkavat!) kunsti: väljakul olevat skulptuuri/installatsiooni, fuajees eksponeeritud monumentaalmaali jmt. Rootsis toovad need kunstnikule (riigikassa spetsiaalse fondi toel) arvestuslikult keskmiselt paarikümne tuhande krooni ulatuses kompensatsioone aastas.
Sotsiaalne mõtlemine tähendab ka enda kui kunstniku positsioneerimist sootsiumis, kelle või mille rollis sa meelsamini oled. Turu väiksus on meie kunstnike potentsiaali arvestades ilmne, kuigi loomemajandusest tehakse meil värvilisi trükiseid ja ilusaid sõnu, on välisturule minekuks sellest vähe abi. Kõnelused kultuurimisteeriumiga, et osaleda EKLi nelja galeriiga 2011 ühel Saksamaa A-kategooria kunstimessil, 200-300 ruutmeetrise ekspositsiooniga, on igatahes käivitunud, vastuvõtja-poolne huvi olemas.
Ilma kultuurimisteeriumi abita ei käivitu tõenäoliselt ka Tallinna Kunstihoone (kinnistute Vabaduse väljak 6/8) kapitaalremont, ainuüksi avariilise keskküttesüsteemi väljavahetamine läheks kohe maksma ligi 400t krooni, esialgne ligi 4,5 miljonile remondiplaan on ministeeriumile ekspertiisiks esitatud. Selletalvine lumeuputus viis avariiseisu Kunstihoone katusekorruse ateljeed. Veerandi võrra kärbitud palgafondiga jäävad prioriteediks ka ARSi renditulude taastumise korral toetusprogrammide nagu videofilmid kunstnikest jmt taastamine eelisjärjekorras.
Kõigest lähemalt juba suurkogul, eraldatud leheruum ei võimalda siin probleemidesse süüvimist, nt. kunsti prestiizh ühiskonnas, mida selle parandamiseks annaks ette võtta jne. Kandideerime koos Anu Kalmuga uuesti – mina 4.-ks ja tema 3.-ks valimisperioodiks.
Jaan Elken
----------
Eesti Kunstnike Liit kui iseteadev vaimustruktuur
Olen nõustunud kandideerima Kunstnike Liidu presidendi ametikohale. Miks nii?
Staa¾ika kunstnike liidu volikogu liikmena olen hästi kursis sellega, mis liidus toimub, millised on probleemid ja mis töö mind ja mu kolleege ees ootab. Praeguses majandussurutises on kunstnike liidu ülesanded kaldunud kunstikesksetest pigem majanduslikeks: kuidas rahaliselt välja tulla ja ellu jääda? Ellujäämine on muidugi vajalik selleks, et pühenduda sisulistele ülesannetele, milleks on oma liikmete huvide eest seismine ja nende võimalikult tõhus toetamine loomingulises töös.
Vilets majanduslik seis liidus ei ole kindlasti kellegi personaalne süü, vaid üldise surutise tagajärg.
Arvan, et kunstnike liit on ajanud õiget joont ja pean oluliseks järjepidevuse jätkamist.
Kunstniku põhitegevus peaks olema tema looming, millele oleks võimalik täielikult pühenduda. Et rahaühiskonnas toimida, on vajalik tõhus vaimu ja võimu koostöö, jäädes alati ja kindlalt vaimu poolele. Õnneks pole võimalik vaimu enese valdusse haarata ega ka kuritarvitada.
Ideaalis peaks looming saama eksisteerida ärist sõltumatult. Praegune seadusandlus eeldab, et kunstnik peab olema kas ettevõtja või siis ülalpeetava seisusesse surutud vagabund ehk vabakutseline loovisik. Loominguline isik kui ettevõtja – pahatihti on sellesse mudelisse sisse kodeeritud luhtumine nii kunstniku kui ka maksumaksjana. Täpselt seesama oht ähvardab ka kunstnike liitu, kui see on sunnitud tegutsema äriühinguna, et omadega hakkama saada.
Loovisiku seaduse loojakesksemaks võitlemine on üks liidu juhatuse olulisi ülesandeid. Ka kunsti riigieelarveline krooniline alatoetamine on teema, mida ei tohi päevakorrast lasta.
Protsensiseaduse jõustumine ja jõustumisjärgne paremaksmuutmine oleks kindlasti üks oluline samm, et pakkuda kunstnikele tööd ja süvenenud loomingulist olemasolu. Kunstnike liidu juhi rolli selles protsessis näen jätkuvalt selgitaja, nõustaja, sõnavõtja, diplomaadina, võimustruktuuridesse imendujuna, esindandes ikka ja alati vaimustruktuuri.
Ka kunsti riigieelarveline krooniline alatoetamine on teema, mida ei tohi päevakorrast lasta.
Ja ikka tuleb tegelda ka majandusküsimustega. Mida teha ARS-i majaga, suure kõleda laguneva mürakaga, mis ähvardab meid kahjudega. On küsitav, kas tema teenimapanemise perspektiiv on üldse realistlik. Tuleks tõsiselt kaaluda ARS-i maja rakendamist kunstnike hüvanguks osana kunstiinkubaatorist – näiteks võiks temast kujundada koha, kus kunstnik saaks hoidistada oma loomingut ja seda soovi korral ka deponeerida ja igal ajal kätte saada. Kunstnike liit vajab häid ja usaldusväärseid projekte, mis võimaldaksid kasutada eurorahasid. See puudutab ka Vabaduse Väljak 8 ja 6 ateljeepindu, mis toodavad kahjumit ja lagunevad. Tuleks kaaluda võimalust liikuda avatud ateljeede süsteemi poole (sobivaks näiteks on graafika eksperimentaalateljee, mille hea käekäigu eest tuleb seista ka edaspidi), tehes seda delikaatselt, kunstnike privaatsust kahjustamata, näiteks võimalusena külastada ateljeid teatud aegadel kokkuleppel kunstnike liidu ja kunstnikuga – ehk võimaldaks avatum süsteem liituda mõne rahvusvahelise rahastus- või kultuuriprojektiga. See pärsiks ka ateljeede mittesihipärst kasutamist ja annaks kunstnikele võimaluse end nähtavamaks teha.
Tõhustama peab edasiviivat koostööd loominguliste liitude ja muude organisatsioonide vahel. Palju on ühiseid probleeme, mida annaks koos, st suurema jõuga lahendada. Ka rahvusvahelist koostööd tuleks sihipäraselt arendada. Kunstnike liidu hääl peaks olema ühiskonnas veel kuuldavam ja seda mitte ainult kunstitemaatikat puudutavais vaid ka üldkultuurilistes, sotsiaalstes ja eetilistes küsimustes.
Oluliseks pean avatud, kollegiaalseid suhteid ja julgust jagada vastutust ja usaldada oma kolleege. Arvan, et eripära ja vastuoksused on soositud ja viivad meid edasi, intriigid ja konfrontatsioon ainult nõrgestavad liitu.
Katsun vältida autoritaarsust liidu juhtimisel.
Kunstnike liit peaks olema iseteadev organisatsioon, mis esindab solidaarselt erinevaid huvigruppe ja mille tugevus rajaneb tema liikmete vaimsel potsentsiaalil.
Minu valimislubadus oleks see, et ma ei kirjuta kunagi suurkogu volituskirjale enese kui esmavolitatu ega ka asepresidendi nime, nagu seda on kahetsusväärsel kombel taas teinud praegune president. Käsitlen seda kui otsest ja ohtlikku märki võimu külge klammerdumisest. Jaan Elken on olnud hea president ja teinud tänuväärset tööd. Peale 12-aastast liidu juhtimist oleks võimalus pühenduda õpetamisele ja maalimisele talle hädavajalik.
Maarja Undusk
--------------
Eesti Kunstnike Liidu suurkogu toimus esmaspäeval, 17. mail 2010. a Vene Teatris
Suurkogu päevakava:
09.00-10.00 Kogunemine ja registreerimine
10.00-10.20
• Eesti Vabariigi hümn;
• EKL-i auliikme Enno Lehise tervitus, suurkogu avamine;
• Leinaseisak lahkunute mälestamiseks;
• Päevakorra kinnitamine;
• Päevakorra juhi (asejuhataja) ja sekretariaadi valimine;
• Sõnavõttudeks registreerumine (kirjalik);
• Presidendi, asepresidendi ja volikogu valitavatele kohtadele kandidaatide esitamine (kirjalik) kuni 12.00;
• Valimiste protseduurireeglite kinnitamine, volikogu arvulise koosseisu ja esindusmäärade otsustamine
10.20-12.25 Ettekanded:
10.20-10.40 Jaan Elken Eesti Kunstnike Liit 2007-2010
10.40-10.50 Laine Jänes (külalisena) Eesti Vabariigi kultuuriministri sõnavõtt
10.50-11.00 Kristel Ait EKL 2007-2010 majandusaastate analüüs
11.00-11.15 Signe Kivi Eesti Kunstiakadeemia strateegiatest: kes, mida, kuidas ja kellele?
11.15-11.30 Sirje Helme Muutuv muuseum muutuvas maailmas
11.30-11.45 Harry Liivrand Kaasaeg ja klassika: Tallinna Kunstihoone arengutest
2008-2010
11.45-12.00 Merike Alber Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum muutuvas ajas
12.00-12.15 Mari Kartau Kel hea on see paremat tahab (Ambla vanasõna)
12.15-12.25 Häältelugemiskomisjoni valimine
12.25–13.00 Sõnavõtud-läbirääkimised, platvormid jne
13.00-13.30 EKL presidendi ja asepresidendi valimised, EKL volikogu valimine
13.30-14.30 Lõunapaus
14.30 -15.30 Tiina Tammetalu Kunstniku vaatepunktist: olukord täna ja 1. jaanuaril 2011.a.
Arengud ning loovisiku võimalused neid positiivselt juhtida
Maarja Undusk Jalajälg ja käejälg
Sõnavõtud jätkuvad
15.30 -16.00 Vaba mikrofon, suurkogu lõpetamine
Juhul kui suurkogule koguneb vähem kui 2/5 EKL-i liikmete arvust, on suurkogu vastavalt EKL-i põhikirjale juriidiliselt otsustusvõimetu ja samades ruumides kutsutakse 15 min pärast kokku korduskoosolek. Uus suurkogu on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust.
|
|
|
|
|
|
