|
|
Riigikogus võeti vastu kunstiteoste tellimise seadus
Lugupeetud kunstnikud
17. juunil 2010 a. võeti Riigikogus seadusena vastu Vabariigi Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse eelnõu 756 SE (tulemusega poolt 84 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud).
Edastame teile Kultuuriministeeriumi teate ning Sirbis ja Postimehes ilmunud artiklid.
Teie Kunstnike Liit
--------------------------------------------------------------------------------
Kultuuriministeerium
Pealeheuudis
Kunsti hakkab senisest rohkem avalikku ruumi jõudma
2010-06-17
http://www.kul.ee/index.php?news=6438
Riigikogu võttis täna vastu Kultuuriministeeriumis ettevalmistatud kunstiteoste tellimise seaduse, mille eesmärk on avaliku ruumi rikastamine kunstiga.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul suunatakse alates tuleva aasta 1. jaanuarist üks protsent riigieelarves avalike ehitiste investeeringuteks ettenähtud summadest kunstiteoste tellimiseks.
”Eesti jõudis täna nende kultuurriikide hulka, kus on samalaadset põhimõtet juba pikka aega erinevatel tasanditel reguleeritud. Meid kõiki ümbritsevasse avalikku ruumi sobituv kunst rikastab elukeskkonda ja nii on kunst ka publikule lähemal. See seadus väljendab täiesti uut riigipoolset hoiakut kultuurivaldkonna suhtes, luues ka märkimisväärse toetusvõimaluse meie kunstnikele, “ ütles minister Jänes.
Seaduses on sätestatud, kuidas ja mis viisidel avalik võim kunsti tellib, et see toetaks uute kunstiteoste loomist ja võimaldaks neid parimal moel siduda ehitatava hoonega. Kunstiteoste tellimise seadus ei reguleeri kohalike omavalitsuste ehitustegevust.
Kunstiteos valitakse välja ideekonkursi käigus, kusjuures kaks kolmandikku ¾ürii liikmetest peavad kuuluma kujutava või rakenduskunsti alal tegutsevasse loomeliitu. Erialaspetsialistide kaasamine on vajalik, et tagada ideekonkursi tulemusena tellitavate teoste kunstiline kvaliteet ja sobivus hoonesse.
Kunstiteoste sihttellimine ja sellesisuliste programmide praktika on kogu Euroopas – näiteks Hollandis, Iirimaal, Suurbritannias aga ka mujal maailmas rakendatud ja laialt tuntud juba aastaid.
------------------------------------------------------------------------------
Üks protsent ehitusrahast suunatakse kunsti
Postimees 17.06.2010 13:45
http://www.postimees.ee/?id=277666
Riigikogu võttis vastu kunstiteoste tellimise seaduse, mille alusel suunatakse tulevast aastast alates riigieelarves avalike ehitiste investeeringuteks ettenähtud rahast üks protsent kunstiteoste tellimiseks.
«See seadus väljendab täiesti uut riigipoolset hoiakut kultuurivaldkonna suhtes, luues ka märkimisväärse toetusvõimaluse meie kunstnikele,» ütles kultuuriminister Laine Jänes.
Seaduses on sätestatud, kuidas ja mis viisidel avalik võim kunsti tellib, et see toetaks uute kunstiteoste loomist ja võimaldaks neid parimal moel siduda ehitatava hoonega.
Kunstiteos valitakse välja ideekonkursi käigus, kusjuures kaks kolmandikku ¾ürii liikmetest peavad kuuluma kujutava või rakenduskunsti alal tegutsevasse loomeliitu. Erialaspetsialistide kaasamine on vajalik, et tagada ideekonkursi tulemusena tellitavate teoste kunstiline kvaliteet ja sobivus hoonesse.
Kunstiteoste sihttellimine ja sellesisuliste programmide praktika on kogu Euroopas – näiteks Hollandis, Iirimaal, Suurbritannias aga ka mujal maailmas rakendatud ja laialt tuntud juba aastaid.
Toimetas Merike Tamm
---------------------------------------------------------------------------------------------
Kunstiteoste tellimise seadus lõpusirgel
Reet Varblane
SIRP, 18.06.2010
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10919:kunstiteoste-tellimise-seadus-lopusirgel&catid=6:kunst&Itemid=10&issue=3304
Kunstiteoste tellimise ehk protsendiseaduse eelnõu, nagu see rahvasuus on käibele läinud, on jõudnud pärast arutamis- ja redigeerimisvoorusid riigikogusse ülevaatamiseks ning kinnitamiseks. Seaduseelnõu esimene lugemine oli 1. mail, teine 16. juunil ja kolmas 17. juunil.
Esimesel lugemisel avaldas kultuuriminister Laine Jänes oma tutvustavas ettekandes lootust, et see „seadus toob kaasa lausa paradigmalise suhtumise muutuse: muutub riigi suhtumine kultuurivaldkonda, täpsemalt kunstiteostesse”. Tundus, et meie riigikogulased ministri elevust ei jaganud või vähemalt ei näidanud seda välja. Ainus, kel oli midagi küsida, oli Urmas Klaas: ta tundis huvi loomeliitude suhtumise vastu – kuigi meedias on see seaduseelnõu õige mitmel korral ning aktiivselt arutuse all olnud ning nii kunstnike liidu president kui ka mitmed kunstnikud on sel teemal sõna võtnud. Aprillis oli Rotermanni soolalaos skulptorite selleteemaline aastanäitus koos teemaga seonduva seminariga, mida hiljaaegu korrati Tartus. Klaas tegi ettepaneku, et „ka tublide käsitöömeistrite ilusad tööd võiksid selle seaduse raames avalikke hooneid, vallamaju ning koole kaunistada”.
Kultuurikomisjoni esindaja Helmer Jõgi pareeris Klaasi ettepaneku meeldetuletusega, et selle seaduse alla käib ikka professionaalne ehk siis kujutav ja rakenduskunst ning esitas kokkuvõtte kultuurikomisjoni seaduseelnõu arutelust. Komisjonis tunti huvi, kas protsendiseadus on mõeldud vaid uute teoste tellimiseks või võib kasutada ka vanemaid, olemasolevaid töid, kas kunstnikud peavad riigihangetes osalema hakkama ning kuidas moodustatakse ideekonkursside ¾üriid: kas seal hakkab ikka piisavalt kompetentsi olema. Üldiselt oli komisjon üksmeelselt seaduseelnõuga päri. Ning kuna ka riigikogulastel ei olnud seoses selle seaduseelnõuga midagi sisulist arutada, siis kuulutas riigikogu esimees Ene Ergma 756. seaduseelnõu kell 16.50 alanud esimese lugemise lõppenuks kell 17.06. Töö kiire ja korralik! Parandusettepanekuid võeti vastu 2. juunini kella kuueni õhtul. Eesti Kunstnike Liidul oli hulganisti parandusettepanekuid (www. eaa.ee/EKLi summeeritud ettepanekud EV Riigikogu kultuurikomisjonile).
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg, kuidas suhtute kunstiteoste tellimise seadusesse? Kas see on Eesti kultuuri arengu seisukohalt vajalik?
Peeter Kreitzberg: Kui hanke ja konkursi korraldus oleks algusest peale võimalikult objektiivne ja läbipaistev, siis võiks arvata, et ühe protsendi seadusel on mõte. Ei ole välistatud, et esialgne optimism võib paljudele üritajatele pettumuseks saada. Riskid on olemas, kuid pigem olen mõõdukalt optimistlik.
Kui palju üldiseks kasutamiseks ette nähtud ja avatud hooneid (mille puhul saab rakendada kunstiteoste tellimise seadust) järgmise viie aasta jooksul Eestisse ehitatakse?
P. K.: On välja pakutud, et viis kuni kümme hoonet aastas. Ma ei imestaks, kui neid oleks vähem.
Palun kommenteerige Eesti Kunstnike Liidu lisandusi ning parandusettepanekuid seaduseelnõusse. Kas on vaja täpsustada, et „seadus lähtub Eesti riigi kultuuripoliitika põhialustest”, mille eesmärk on eelkõige tagada „eesti rahvuskultuuri traditsioonide kestmine, vähemusrahvuste kultuurautonoomia toetamine ning professionaalse ja rahvakultuuri elujõulisus kõigis kultuurivaldkondades” ehk siis kokku Eesti kultuuri areng?
P. K.: Kunstiteos peaks kindlasti ennekõike sobima sellesse avalikku ruumi, kuhu see tellitakse. Kunstnike liidu pöördumises on kaks motiivi: esiteks tehakse ettepanek piirata konkursid meie oma kunstnike osalemisvõimalustega, välja arvatud väga suured projektid, ja teiseks ollakse arvamusel, et lisaks nn vallasasjale (nt maal) võiks olla lubatud ka kinnisasi (nt pannoo). Mis puudutab konkursi kitsendust, siis selle lubatavuse kohta peab esmalt kinnituse andma Euroopa Liidu seadustik. Kui see on võimalik, toetan Eesti Kunstnike Liidu ettepanekut. Samuti tundub mulle põhjendatud olevat ka teine ettepanek. Oleks hea, kui toetaksime korraga nii kunsti kui meie oma kunstnikke. Oleks hea, kui siin erinevus puuduks.
Avaliku kunstiteose määratlus peaks selles seaduses olema defineeritud. Avalik kunstiteos on nii vallas- kui ka kinnisasi. Miks määratleti kunstiteos vaid vallasasjana?
P. K.: Kultuuriministeeriumi seisukoht oli, et alustame vähemaga ja vaatame, mis edasi saab.
Kuidas suhtute lisandusse: „kui kohalikud omavalitsused kavatsevad avalikku ruumi püstitada kunstiteoseid, alluvad nad käesoleva seaduse menetluse korrale”? Omavalitsuse (ka linnad kuuluvad sinna alla) avalik ruum on ju samuti kõigi kodanike oma (avalik) ning selle üle ei saa otsustada vaid omavalitsus.
P. K.: Arvestades omavalitsuste praegust rahalist olukorda, ei kiirustaks ma pakutud lahenduse elluviimisega, kuigi põhimõtteliselt võib seda kunagi hiljem arutada. Praegu on teatud segadus riigi ja kohalike omavalitsuste vahelises rahaliste kohustuste jaotuses. Kui riik paneb omavalitsustele täiendavaid kohustusi, peab ta neid ka ise rahastama. Seega paistab asi ka riigi poolt vaadatuna problemaatiline.
Need on teie, kultuurikomisjoni esimehe arvamused. Millised ettepanekud võttis komisjon pärast seaduseelnõu uuesti arutamist enne teisele lugemisele saatmist arvesse?
P. K.: Kultuuriasutusi ei lisatud „üldiseks kasutamiseks ettenähtud ja avatud hoonete” nimestikku, sest formaalselt liigituvad need siiski eelnõus esitatud loetelu alla. Valitses palav soov mõttetud vaidlused ära hoida. Kuid kunstiteosele kui nn vallasasjale lisati ka hoonega seotud kunstiteos kui n-ö kinnisasi. Otsustati, et konkureerida võib ka juba valminud kunstiteos. Konkursi piiramist ainult meie oma kunstnikega ei ole võimalik seaduses sätestada, küll aga väljastatakse osa konkursside puhul ainult eestikeelsed dokumendid, mis aga ei välista teiste riikide kunstnike osavõttu.
Küsinud Reet Varblane
|
|
|
|
|
|
