|
|
In memoriam Ants Viidalepp
6. I 1921 – 9. I 2012
9. jaanuaril suri Eesti Kunstnike Liidu auliige, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor, maalikunstnik Ants Viidalepp.
Ants Viidalepp on sündinud 06.01.1921 Tallinnas Järvamaa telefonivõrgu ülema perekonnas. Ta lõpetas 1941 eksternina Väike-Maarja keskkooli, õppis seejärel Tallinna Kujutava- ja Rakenduskunsti koolis ning 1943. aastast Tartus Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel. 1948 lõpetas ta Tartu Riikliku Kunstiinstituudi peamiselt J. Võerahansu õpilasena. Ants Viidalepp täitis juba üliõpilasena instituudis õppejõu ülesandeid, jätkas pärast lõpetamist ERKI Tartu osakonna õppejõuna kuni aastani 1953, seejärel Eesti Kunstiakadeemia (siis Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) õppejõuna, 1994. aastast emeriitprofessor. 1949. aastast on ta Kunstnike liidu liige, 2007. aastast auliige.
Ants Viidalepp on eelkõige sõjajärgse perioodi eesti maalikunstis silmapaistvamaid autoreid. 1950. aastail oli ta tunnustatud suureformaadiliste figuurikompositsioonide maalija. Ta on loonud mitmeid olustiku- ja detailitäpseid realistlikke maale, mis paistavad silma oma ajastu maalitehnilise kõrgtasemega. Väga hea valgustunnetuse, nauditavalt peene koloriidi ja heade portreeliste lahendustega maalidel on tänini säilinud nii kunstiline kui oma ajastut dokumenteeriv väärtus. Kumu kunstimuuseumi sõjajärgse perioodi raskeid valikuid tutvustaval avanäitusel 2006 eksponeeriti ajastu ¹edöövrina koos abikaasa Helve Viidalepaga maalitud kompositsiooni „Noored mudellendurid“ (1951). Tartu Kunstimuuseum aga eksponeeris oma sõjajärgset ajastut käsitlevas ekspositsioonis 2002 koos Ilmar Kimmiga 1952. aastal maalitud “Akadeemik N. Burdenko operatsiooni teostamas Tartu Ülikoolis” ning samuti I. Kimmiga koos maalitud „F. R. Kreutzwaldi üliõpilasena luulet kogumas“ (1955). Viimased kaks teost rändasid ka Turu, Malmö ning Vaasa kunstimuuseumis näituseprojektiga „Punaste lippude all“ (2008-2010), mis koondas paremikku sõjajärgse perioodi eesti kunstist.
1950. aastate keskel muutus Ants Viidalepa kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma. Oma loomingu paremikus on Viidalepp loonud elamuslikke maale põhjamaisest loodusest, nagu „Vähil“ (1957) või mitmed muud kompositsioonid õhtuvalguses maalitud külainimestega dünaamilises olustikulises tegevuses. Loomingu paremiku hulka kuulusid ka tundlikult maalitud portreed, nagu „Helve Viidalepp“ (1957) või portree Eino Tambergist, 1963. Kunstiajalukku on läinud ka tema 1970.-1980. aastate grotesksed ¾anristseenid Paidest – „Pulmapilt“, 1968 (töö Ludwigi Muuseumis, Saksamaa); „Veranda ees“, 1977 (töö Slovaki Rahvusmuuseumis, Bratislava). Neil aastakümneil eelistas kunstnik rahvalikku parodeerivat ja groteskset laadi. Väikeseformaadilistel õlimaalidel arenevad koomiksitaoliselt lood, kus tegelastel on seljas läinud sajandi algusaegade pidurõivad, nägudel lihtsameelsed naeratused ja igal pildil oma veider väike olmeline faabula.
Ants Viidalepa maale leidub eelpool nimetatud välismuuseumite kõrval ka Tretjakovi Galeriis ja paljudes erakogudes. Tema hiljutine tagasivaaateline näitus Eesti Kunstnike Liidu Vabaduse galeriis 2011. aasta veebruaris keskendus tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Erakogude kõrval eksponeeriti galeriis maale peale kunstniku erakogu ka Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tallinna Kunstihoone Fondi ja Viinistu Kunstimuuseumi varamust.
Aastakümneid kestnud töö EKA maaliõppejõuna oli professor emeritus Ants Viidalepale ka hilisaastail väga oluline. Õpetaja ja õpilase suhe kestis tema ja kunagiste tudengite vahel ka aastaid pärast õppetöö lõppu. Omaenda kõrgelt väärtustatud õpetaja Johannes Võerahansuga oli Viidalepal eriline aegaületav suhe. 1998 ilmunud vestelises mälestusraamatus „Meister“ suutis Viidalepp oma Meistrist ja teda kujundanud ajastust luua elamusliku mälestuspiltide rea. Võerahansust on ta loonud koos Andres Söödiga ka filmi ning koostanud albumi omaaegse õpingutekaaslase ja sõbra Eerik Haameri loomingust (2003). Viimasega püsisid kontaktid läbi pikkade okupatsiooniaastate. Kui aastal 2007 valmis Peeter Brambatil Ants Viidalepast dokumentaalfilm „Mees meistrite linnast“ on sealgi kaasatud episoode omaaegsest Võerahansu filmist ning käsitletakse sidet Meistriks saanud õpilase ja tema Meistri vahel.
Eraldi teemana võiks käsitleda Ants Viidalepa arvukaid raamatuillustratsioone, mis hõlmavad eesti kirjandust alates 1950. aastatest, sh ka sellised tuntud teosed nagu Lennart Meri „Laevapoisid rohelisel ookeanil“ (1961) või „Sada saarelehte, tuhat toomelehte“ (1968). Kiindumus kirjandusse ja sõna suurepärane valdamine saatis Ants Viidaleppa kogu elu. Vanameister jääb paljudesse mälestustesse võrratu mälestuste ja lugude jutustajana.
Eesti kunstnikkond jääb leinama mõnusa naljasoonega erudeeritud pedagoogi, läbi kuue aastakümne meiega olnud head kolleegi.
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Ärasaatmine toimub pühapäeval, 15. jaanuaril kell 13.00 kunstniku Hiiumaa kodus Kassaris, kell 14.00 Kassari kalmistul.
|
|
|
|
|
|
