|
PRESSITEADE Esmaspäeval, 18.05.2009 kell 17.00 avatakse Draakoni galeriis joonistus-triennaali „Manu Propria / Oma käega“ raames PEETER ULAS´e (1934-2008) isikunäitus „Kristallid hämarusest“. Näituse koostaja on Maria-Kristiina Ulas ja kujundaja Tea Tammelaan. Ma tulin Metsakalmistu hauaplatsilt, kuhu juba on maetud mu ema aga kuhu ma pole veel jõudnud matta oma isa, kelle tuhk valvab ateljeeriiulit. Koer kaasas ja reetlik reha näpus. Läksin vaatama tudengite tööde ülespanekut. Rõõmsa entusiasmiga algab tee, mis lõpeb kõrgete mändide all. Aga see, et see lõpeb täitumata unistuste, lõpetamata plaanide ja täideviimata töödega, ei võta lühikeselt olemasolult selle võlu ja millegi erksa tabamise hetkedelt erilisust. Hea on kui sellest rajast jäävad nähtavad tunnismärgid. Need vanad männid, mis üle kümne aasta tagasi joonistatud, märgivad nüüd juba uusi sügavusi, kõrgusi ja laiusi. Kristallid hämarusest jutustavad juba järgmistest tasanditest kui loomise hetkel. Tahtsin neile võimsatele teostele lisada mingi momendi praegusest hetkest ja kutsusin kujundama Tea Tammelaane. Tema aga soovitas, et lisamine oleks minu panus. See oli mulle üllatav mõte ja avas mingi laeka sisemuses. Saada tööde kaudu ühendust selles galeriiruumis. Isa looming ületab ajakajalise joone, ulatudes kaugele tulevikku - ometi tahtsin sellele lisada midagi tänasest ja sirutuda minevikku. See on meelevaldne aga oluline. Seosed võivad olla tahtlikud või tahtmatud. Ema ja isa Ameerikast kaasa toodud Parsonsi Pyramid painutas tookord reaalsust omal moel. Ja Saaremaale sai ehitatud heinaga kaetud püramiidikonstruktsioon. Ja samal Lõuka talu hoovil joonistas isa neid mände üle 10 aasta hiljem. Rõõm nendes joonistustes, erksad värvisähvatused, toovad meelde lapsepõlve nalja ja naeru, kui isa mänguahv Ngotatooga mulle teatrit tegi. Ma olin väike, kui olid ema Concordia Klari ja isa Peeter Ulase sisukad eneseleidmise ajad. See oli rõõmus aeg. Hetked ujuvad pinnale päikeselaiguks galeriiseinal. Näitus jääb avatuks kuni 30. maini 2009.
|