Breadcrumb
Eelinfo: Non Grata Suure Festivalipäeva 24.07 avab Jaan Toomiku LIVE performance
15.07.2021
Non Grata Suure Festivalipäeva 24.07 avab Jaan Toomiku LIVE performance - Festivalipäev ühendab endas IN Graafika näituste avamisralli ja Diverse Universe performanced:
16.00 Jaan Toomik - LIVE performance
16.30 Jüri Arraku näituse avamine Raekoja Linnagaleriis
17.00 Näituste avamine Pärnu Keskraamatukogus
17.30 Loovpealinna Tex Mex Galerii avamine - Anonymous Boh
Leonhard Lapini installatsiooni „Stupa“ avamine
Erki Kasemetsa ja rühmituse Vedelik performance
18.30 Vello Vinna näituse avamine Endla teatris
Endla Teatri kohvik ja trepigalerii - YURY YAKOVENKO (Valgevene)
19.00 Jüri Ojaveri performance
19.30 Marju Mutsu näituse avamine Pärnu Kunstnike Majas
22.00 TEMA grupi näitus „Ühe une nägu - teretulemast oneironaudid!“ avamine Pärnu Loovlinnakus
Von Lõnguse seinamaali avamine
Paulis Liepa seinamaali avamine
23.00 LIVE aktsioonid:
Kiwa / Henry Hütt „Ernesaks“
Maija Kivi (FIN)
Monika Dirsyte (LIT)
Ilkka Pitkänen (FIN)
Joonas Niiholm (USA)
NON GRATA: „Mentaalne Turbulents“
16.30 Jüri Arraku näituse avamine Raekoja Linnagaleriis
17.00 Näituste avamine Pärnu Keskraamatukogus
17.30 Loovpealinna Tex Mex Galerii avamine - Anonymous Boh
Leonhard Lapini installatsiooni „Stupa“ avamine
Erki Kasemetsa ja rühmituse Vedelik performance
18.30 Vello Vinna näituse avamine Endla teatris
Endla Teatri kohvik ja trepigalerii - YURY YAKOVENKO (Valgevene)
19.00 Jüri Ojaveri performance
19.30 Marju Mutsu näituse avamine Pärnu Kunstnike Majas
22.00 TEMA grupi näitus „Ühe une nägu - teretulemast oneironaudid!“ avamine Pärnu Loovlinnakus
Von Lõnguse seinamaali avamine
Paulis Liepa seinamaali avamine
23.00 LIVE aktsioonid:
Kiwa / Henry Hütt „Ernesaks“
Maija Kivi (FIN)
Monika Dirsyte (LIT)
Ilkka Pitkänen (FIN)
Joonas Niiholm (USA)
NON GRATA: „Mentaalne Turbulents“
Näitused:
Graafika IN 2021 Golden ERA kogub kokku loovjõud eesti kunsti kuldsetest aastakümnendatest, kes on alati keskendunud oma maailma loomisele, elevandiluutornile, mistahes reaalsest ühiskonnakorrast hoolimata:
„Tõde peeglist kastis. Otsimas inimese olemisele sügavamat mõtestatust, lahates struktuure ja ehitades konstruktsioone, keerdtreppi Universumisse. Edasijõudnumad kvantfüüsika ja rakubioloogia valdkonnad on juba tõestanud teadvuse ja mateeriavahelist põhiolemuslikku seost, mis on vaieldamatu kõigi jaoks. Siit järeldub, et me pole lihtsalt jõuetud asukad sel tõrksal planeedil, mis hävitaks meid, kui me mitte ei hoiaks teda jõuga tagasi. Saab luua uue maailmavaate, mis innustab leidma eksisteerimise sügavamat tähendust ja teostama oma sisemist igatsust selle planeedi tulevikumuutustele kaasa aidates. Seega on meil õigus muuta, kuid meil puudub jõud, meie vaimsusel on jõud, kuid tal puudub õigus. Kuid, kui isegi väike hulk kehastuses olevaid inimesi kasutavad oma õigust kutsuda abi vaimsest valdkonnast, siis vabaneb tohutu jõud ja isegi väikesearvulisel inimgrupil võib olla väga suur mõju selle planeedi tulevikule.“
„Tõde peeglist kastis. Otsimas inimese olemisele sügavamat mõtestatust, lahates struktuure ja ehitades konstruktsioone, keerdtreppi Universumisse. Edasijõudnumad kvantfüüsika ja rakubioloogia valdkonnad on juba tõestanud teadvuse ja mateeriavahelist põhiolemuslikku seost, mis on vaieldamatu kõigi jaoks. Siit järeldub, et me pole lihtsalt jõuetud asukad sel tõrksal planeedil, mis hävitaks meid, kui me mitte ei hoiaks teda jõuga tagasi. Saab luua uue maailmavaate, mis innustab leidma eksisteerimise sügavamat tähendust ja teostama oma sisemist igatsust selle planeedi tulevikumuutustele kaasa aidates. Seega on meil õigus muuta, kuid meil puudub jõud, meie vaimsusel on jõud, kuid tal puudub õigus. Kuid, kui isegi väike hulk kehastuses olevaid inimesi kasutavad oma õigust kutsuda abi vaimsest valdkonnast, siis vabaneb tohutu jõud ja isegi väikesearvulisel inimgrupil võib olla väga suur mõju selle planeedi tulevikule.“
Linnagalerii. JÜRI ARRAK „Kuus kümnendit graafikuna“
Eesti kunsti elava klassiku Jüri Arraku (s. 1936) retrospektiivne graafika ekspositsioon kunstniku 85 juubeli aastal. Arrak on töötanud paljudes meediumites, olles enim tuntud graafiku ja maalikunstnikuna. Jüri Arrak, kelle sürrealistlik ning sotsiaalselt tundlik mütoloogiline maailm on olnud läbi aastate eksimatult äratuntav, kuulus ANK 64, sotsrealismi kaanonit ignoreerinud ja läänelike kunstiuuenduste rütmis liikunud vabakunstnike ühendusse. Arrak on pälvinud Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (1990), Eesti Kultuurifondi aastapreemia (1996), Konrad Mäe medali (1997), kahel korral Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia ning auhindu erinevatelt maali- ja graafikafestivalidelt. 1999. aastal valiti ta Sajandi Sada Suurkuju rahvahääletusel 10 olulisima kunstniku hulka.
Eesti kunsti elava klassiku Jüri Arraku (s. 1936) retrospektiivne graafika ekspositsioon kunstniku 85 juubeli aastal. Arrak on töötanud paljudes meediumites, olles enim tuntud graafiku ja maalikunstnikuna. Jüri Arrak, kelle sürrealistlik ning sotsiaalselt tundlik mütoloogiline maailm on olnud läbi aastate eksimatult äratuntav, kuulus ANK 64, sotsrealismi kaanonit ignoreerinud ja läänelike kunstiuuenduste rütmis liikunud vabakunstnike ühendusse. Arrak on pälvinud Kristjan Raua nimelise kunstipreemia (1990), Eesti Kultuurifondi aastapreemia (1996), Konrad Mäe medali (1997), kahel korral Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia ning auhindu erinevatelt maali- ja graafikafestivalidelt. 1999. aastal valiti ta Sajandi Sada Suurkuju rahvahääletusel 10 olulisima kunstniku hulka.
Endla Teater. VELLO VINN
Vello Vinna (1939) teosed on tähelepanuväärne näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, mille erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem. Vinna omanäoline visuaalne maailm põhineb graafikatehnika meisterlikul valdamisel, peenel kujutise käsitlusel ja teravmeelsetel seostel. Pildimängude kõrval leiab töödes aset leidlik sõnamang ja heatahtlik absurdihuumor, mille kaudu saab vaatajast kaasamõtleja ja kunstniku loomingus osaleja. Isikupärase kujundisüsteemi abil, millel on kokkupuuteid nii pop- kui ka psühhedeelse kunsti esteetikaga, on Vinn ühtlasi käsitlenud oma ajastu olulisi probleeme, mis mõjuvad aktuaalselt ka tänapaeval.
Endla Teatri kohvik ja trepigalerii. YURY YAKOVENKO (Valgevene)
Kunstnike Maja. MARJU MUTSO 80
Marju Mutsu (1941-1980) oli särav kunstnik ja isiksus, kes vaatamata lahkumisele elu- ja kunstiareenilt kõigest 38-aastasena jõudis kümnekonna aktiivse loomeaasta jooksul jätta Eesti kunstilukku selge jälje. Mutsut on hinnatud kui autorit, kes oskas käsitleda motiive, mis kuuluvad traditsiooniliselt pehmete väärtuste valdkonda: perekond, hingeline side ema ja lapse vahel, naise sisemaailma keerukus ja samas lihtsus. Elu lõpuaastatel asendusid Mutsule omane nooruslik elujanu, graafiliste lahenduste avatus ja väljenduse siirus väga isikupäraste tihedate kujunditega, mida on nimetatud filosoofilisteks mõtteteradeks või aforismideks graafikas.Näitusele on koostaja ja kujundja Kaarel Eelmaa kutsunud ka Mutsu kaasaegsed ja noored: Herald Eelma, Mati Vaitmaa, Marju Bormeister, Jüri Arrak, Marje Üksine, Naima Neidre, Silvi Liiva, Yyheli Hälvin.
Rannahotelli galerii „Elavad klassikud“ LEONHARD LAPIN, RAUL MEEL, TÕNIS LAANEMAA
Keskraamatukogu: Rahvusvaheline Graafilise disaini näitus „ABSURD“: 84 graafilist disainerit üle kogu maailma - Euroopa Liidust, Venemaalt, Ekvadorist, Kolumbiast, Kuubalt, Mehhikost, Uruguaist, Argentiinast, Tšiilist, Boliivias, Uzbekistanist, Valgevenest, Ukrainast, Hiinast, Iraanist, Indoneesiast, USA-st jne. lisavad oma nägemuse Golden ERA kontseptsioonile läbi absurdiprisma. Kuraator Marko Kekishev.
Osalevad: Aaro Veiderpass EST, Agnieszka Dajczak POL, Albert Oszek GER, Alejandro Cañer Labrada CUB, Ana Karlin & Aneja Kumar SVN, Anastasia Prianichnikova RUS, Ander Avila EST, Andrei Kormashov EST, Andrej Hascak SVK, Anna Black UKR, Anna Lukyanova RUS, Artur Kuus EST, Brad Tzou CHN, Bukheyproject RUS, Chen Jie CHN, Chia Hsiang Lee TWN, Christopher Scott & Luis López ECU, Damian Klaczkiewicz POL, Daniil Vyatkin RUS, Daria Nekrasova RUS, Daria Shikhaleeva EST, Dmitri Makonnen EST/RUS, Dmytro Dziuba UKR, Edi Berk SVN, Eduardo Davit URY, Ellen Loitmaa EST, Evgeny Preobrazhensky RUS, Faldin-family RUS, Gatis Vanags LAT, Gokhan Danacioglu TUR, Helmet Raja EST, Ieva Marta LAT, Inga Protassova EST, Ingmar Trummer EST, Ivan Kashlakov BGR, Jarek Bujny POL, Jouri Toreev BLR, Julia Valtanen EST, Jüri Kass EST, Kaia Rähn EST, Karel Korp EST, Kari Piippo FIN, Katalin Simo HUN, Katariin Mudist EST, Katarzyna Nachman POL, Keith Kitz USA, Klaudia Ejchorst POL, Kristiina Johanna Feldmann EST, Kristiina Karu EST, Kristjan Tramberg EST, Ksenia Shevelenkova RUS, Lenka Sisak SVK, Luca Bogoni GER, Marcin Grabia POL, Maret Põldre EST, Margus Tamm EST, Mario Fuentes ECU, Marko Kekishev EST, Marko Levin EST, Mart Anderson EST, Martin Tõnts EST, Merve S. Ersan TUR, Milica Dopudja SRB, Miloš Despenić BIH, Natalia Volpe FRA/ARG, Naufan Noordyanto IDN, Neda-Abbasali Zadeh IRN, Neeme Möll EST, Nikolai Shtok RUS, Olga Skomorokhova RUS, Patrycja Longawa POL, Pedro J. Abreu CUB, Peter Bankov CZE/RUS, Rafal Urbanski POL, Rodrigo Esquinca Enríquez de la Fuente MEX, Ryan Slone USA, Steve Wu BLR, Silver Vahtre EST, Tiiu Pirsko & Mati Veermets EST, Victor Kovalenko RUS, Viktoriia Golokhvastova EST, Viktorina Rodionova RUS, Villu Järmut EST, Vinicio Sejas BOL, Yunsheng Liao CHN.
Skulptuurinäitus „Parelleelmaailm“
Ebanormaalsetel aegadel, kus elame, on kunsti ja kujutlusvõime tähendus inimeste heaolus tavapärasest veelgi olulisem. Igasugune kunstiline suund annab võimaluse laiendada, vahendada ja murda müüre, mis mõnikord meid enda sisse tõmbavad. Suvise Pärnu kunstifestivali mitmetähenduslik pealkiri "Paralleelreaalsus“ viitab eri tasandite samaaegsele kohaloleku võimalusele meie maailmanägemises. Ja võimalusele nende tasandite ristumisteks ajas ja ruumis erineval moel ja vormis. Näitus on laiali linnaruumis, Pärnu Loovlinnakus, Keskraamatukogus ja Tex Mex Galeriis.
Ebanormaalsetel aegadel, kus elame, on kunsti ja kujutlusvõime tähendus inimeste heaolus tavapärasest veelgi olulisem. Igasugune kunstiline suund annab võimaluse laiendada, vahendada ja murda müüre, mis mõnikord meid enda sisse tõmbavad. Suvise Pärnu kunstifestivali mitmetähenduslik pealkiri "Paralleelreaalsus“ viitab eri tasandite samaaegsele kohaloleku võimalusele meie maailmanägemises. Ja võimalusele nende tasandite ristumisteks ajas ja ruumis erineval moel ja vormis. Näitus on laiali linnaruumis, Pärnu Loovlinnakus, Keskraamatukogus ja Tex Mex Galeriis.
Esinevad: SARAH NÕMM, ANNA-JOSEFINE VIIK, PILLE ALASI, TIIU KIRSIPUU, PAUL RODGERS, JÜRI OJAVER, AHTI SEPPET, ELO LIIV, TAJE PALDROK, AL PALDROK, RAIT PRÄÄTS, PER WILLIAM PETERSEN, ALEKSANDER LITVINOV, LEONHARD LAPIN jt.
Okapi Galerii Artstation Pärnu
Birgit Pählapuu, M.M.M.M & Liina Varol
Loovpealinna TEX MEX GALERII: Anonymous Boh