Aime Kuulbusch „Nostalgiline“

Kolmapäeval, 23.11.2022 kell 11.30 avab Aime Kuulbusch (1942) Toompea lossi kunstisaalis näituse „Nostalgiline“. Näitus jääb avatuks 19. jaanuarini 2023.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 22.11.2022 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Skulptor Aime Kuulbusch-Mölder õppis aastatel 1963–1969 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis skulptuuri erialal. Töötas aastatel 1962–1963 Kunstikombinaadis ARS nahkehistöö ateljees, aastatel 1969–1972 Ehituskomitee Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses ja alates 1973. aastast töötab vabakutselise kunstnikuna. Näitusetegevuses osaleb aktiivselt alates 1969. aastast. Esimene isiknäitus toimus 1973. aastal Tallinna Kunstisalongis (Tallinna Kunstihoone galerii). Aime Kuulbuschi teosed on klassikaliselt selged ja emotsionaalselt pingestatud psühholoogilised kunstiinimeste portreed, figuurid ja monumentaalteosed ning abstraktse vormikeelega reljeefid ning installatsioonid. Teostes kasutab Kuulbusch materjalina pronksi ja kipsi, aga ka puitu, jääd ja plastikut. Kuulbuschi tuntumate teostena võib nimetada Agu Aarna, Albrecht Altma, Paul Kogermani, Ottomar Madisoni, Jüri Nuudi, Juhan Vaabeli, August Velneri ja Aleksander Voldeki mälestussambaid Tallinna Tehnikaülikooli akadeemikute alleel; Heino Elleri monumenti Tallinnas, „Justitia“ Tallinna kohtumaja fassaadil (1991), mis alates 2018. aastast on eksponeeritud Lubja tänava kohtumaja saalis.

Pärast Kunstiinstituudi skulptuurieriala lõpetamist 1969. aastal alustas Kuulbusch näitustel esinemist realistlikus laadis modelleeritud pronksi valatud portreedega ja figuuriplastikaga, materjaliks peamiselt shamottsavi. Kuid üksikuid teoseid tegi autor enda sõnul sel ajal ka plastikust, paekivist, dolomiidist ja puust. Pronks, põletatud savi ja puu on jäänud tänaseni kunstniku põhilisteks meelismaterjalideks ning viimastel aastatel on lisandunud ka kips. Kunstniku sõnul pakkus talle loomingulise tegevuse algusaegadel huvi nii portreedes kui ka figuraalsetes teostes inimese sisemaailma avamine ning väljenduse psühholoogiline külg. Portreede puhul püüdis kunstnik portreteeritavat edasi anda võimalikult nappide vahenditega, üldistatud vormiga tabada olemuslikku portreteeritavas ja inimese kujutamisel iseloomuliku poosi ning vorminüansiga kujutada mõnd hingeseisundit. Realistlik vorm nende eesmärkide saavutamiseks tundus siis ainuvõimalik. Ja mingil määral kehtib see kunstniku sõnul siiani. Kõrvuti realistliku portree- ja figuuriloominguga on autor tundnud püsivat tõmmet abstraktse, minimalistliku vormi väljendusvõimaluste suhtes. Kui portree modelleerimine on kunstniku jaoks pigem interpreteeriv tegevus, siis abstraktsed vormid annavad enam võimalusi subjektiivse tunnetuse ja mõtete väljendamiseks ning on vabamad ja mängulisemad.

Avataval näitusel Toompea lossi kunstisaalis võib kohtuda Aime Kuulbuschi teoste ja teoste seeriatega mitmetelt erinevatelt varasematelt väljapanekutelt. Tallinna Jaani kiriku galerii isiknäituseks „Hommage“ 2019. aastal valminud portreed tuntud kultuuritegelastest – Tiit Pääsuke, Juhan Viiding, Aili Vint, Malle Leis ja paljud teised. Aastal 2016 Viimsi Püha Jaakobi kirikus toimunud isiknäitusel „Puudutused“ eksponeeritud abstraktsed reljeefid ja vormimängud annavad kunstniku sõnul edasi mõtestatud kujundite ja erineva iseloomuga materjalide koosmõju ning looduse muutumist ajas. Äsja Tallinnas Vabaduse galeriis toimunud isiknäitusel „Kehakeelsed“ eksponeeritud stiliseeritud figuratiivsete skulptuuride loomise tõukeks on aga inspireerivad autorid ja teosed kunstiajaloost. 

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

Lisainfo:
Toompea loss
Lossi plats 1a
15165 Tallinn
E–R 10.00–16.00