Breadcrumb

Muuseumiöö UKM'is-kuraatorituurid Jaan Elkeniga ja Marju Bormeistri teose sünd

18.05.2023

MUUSEUMIÖÖ Uue Kunsti Muuseumis

20.mail kell 18.00-23.00
kell 18-22.00 Ühe maali sünd. Vaatajate ees valmib kunstniku Marju Bormeistri käe all verivärske teos.
kell 19.00 ja 21.00 Kuraatorituurid Jaan Elkeniga


Avatud näitused:
* Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus TEGELIKKUS JA KUJUTLUS
* NEW YORK, NEW YORK!


Sissepääs MUUSEUMIÖÖL 1€! (sooduspilet kehtib 18.00 - 23.00)
Muuseumikaardiga sissepääs prii!


Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus
Tegelikkus ja kujutlus / Reality and imagination

Eesti maalikunstnike aastanäitusel esinevad lisaks 70 eesti maalijale ka kümme kutsutud kunstnikku Soomest.

Virtuaalreaalsuse loojatena on maalikunstnikud pioneerid, vähe sellest – sajanditel enne foto- ja filmikujutise leiutamist, oli maalitud reaalsus üks vähestest salvestusvõimalustest nähtava maailma dokumenteerimiseks.

2022 Veneetsia kunstibiennaali peanäitustel Giardinis ja Arsenales oli kuraatorivalikus rohkelt traditsioonilist maalikunsti, kui püüda biennaali fookust ühte lausesse võtta – midagi ega kedagi pole unustatud, kogu senine kunstiajalugu on taas omnipresentselt aktuaalne, eriti 20.sajandi modernistlik kogemus.

Aastanäitusel on aukohal autorid, kelle kunstiline sõltumatus on veenev, kelle ainuke ühine joon ongi kunstiline veenvus, usk enda valitud väljendusvahendite kestmisse.

Lilian Mosolaineni (1961) “Õnnistegija surm” kannab religioosse ainese draama välja, ikoonimaalile sarnaneva süvenemisega viimistleb oma lõuendeid ka kogenud maaliveteran Einar Vene (s 1952), tema Kolgata ristikandmise motiiv ja puhkehetkel Ateena on maalitud kui uued superkangelased Marveli kinouniversumist.

Piret Rohusaare (1961) vastandvärvustele mängiv koloriit on hipsterimaitsele niigi liialt metsik, kunstnik toob ruumiliseks tasakaalustajaks maalipaari ette veel röögatumate maalingutega keraamilised hiigelvaasid!

Pärnu aastanäitus on saanud kohaks, kus alati leiab nauditava valiku maalikorüfeedest, nii ka 2023 – näitusel on uute töödega väljas vanameistrid Uno Roosvalt (s 1941) ja Mari Roosvalt (s 1945) – nende abstraktsiooni ja dokumentaalsust siduvad tööd oleks kui ajastust, kus maalikunstiga professionaalsel tasemel tegelemise lävendiks oli maalitehniline kõrg-meisterlikkus. Näituse eakaim esineja – Tiiu Pallo-Vaik (1941) seevastu jätkab maaliuuenduslikul kursil. Traditsioonilisus ja uuenduslikkus pole selle näituse mõõdikud, ja ammu ei sünkroniseeru need parameetrid kunstnike sünniaastatega. Nt lähtub Stanislav Antipov (1976), Eestis elav udmurdi juurtega kunstnik, küll traditsioonilisest realismist, kuid näib väärtustavat ka valgustundlikku impressionismi ja mahlast maalilisust. Tähendusrikkale kujundile panustavad väga head maalijad Valeri Vinogradov (s.1952) – silku rappiv kajakas, ja Anne Parmasto – õunapuu paradiisiaias.

“Tegelikkus ja kujutlus” näitust pingestavaks kutsutud kunstnikuks on Marko Mäetamm (s 1965), kelle 5 ühemeetrise küljepikkusega lõuendit on pärit “Maailmalõpu”-nimelisest uuest sarjast, ja siin ületab Mäetamm kõiki oma seniseid minasid ja egosid mitmekordselt. Paheliste potililledena ja inimesi õgiva floorana lahendatud hübriidid (kes pole enam inimesed, aga mitte veel ka taimed) on terava siin ja praegu tunnetusega – õnnistegija on surnud, ja moraalireeglid on vaid nõrkadele.

10-st kutsutud Soome kunstnikust (soomlased valis näitusele Satu Kalliokuusi Helsinki kunstnike liidust) jääb silma suurepärane kolorist Mika Vesalahti (s 1967), kelle täiuslik abstraktsioon on ühteaegu ka metsa- ja rabapilt, kus iseseisvunud pintslilöögid võtavad kohati krutsifikside sarnaseid poose.

Näitusel osalevad:
Magdalena Åberg, Vano Allsalu, Stanislav Antipov, Ivi Arrak, Miina Barrera Pinochet, Kadri Bormeister, Marju Bormeister, Erik Creutziger, Jaan Elken, Tyko Elo, Herlet Elvisto, Evi Gailit, Anne-Mai Heimola, Mirjam Hinn, Eero Ijavoinen, Sergei Inkatov, Kristiina Jakimenko, Ashot Jegikjan, Hanne Juga, Eva Jänes, Jari Järnström, Ly Kaalma, Martin QBA Kaares, Kalli Kalde, Annu Kapulainen, Anniki Kari, Erki Kasemets, Liis Koger, Katrina Kolk, Aki Koskinen, Eve Kruuse, Piret Kullerkupp, Anna Kõuhkna, Andro Kööp, Vilen Künnapu, Mati Kütt, Tarrvi Laamann, Ivika Luisk, Helle Lõhmus, Vitali Makar, Margus Meinart, Maret Melder, Anne Moggom, Lilian Mosolainen, Anu Muiste, Peeter Must, Marko Mäetamm, Karl-Kristjan Nagel, Kairit Orgusaar, Riin Pallon, Tiiu Pallo-Vaik, Mall Paris, Anne Parmasto, Per William Petersen, Sirje Petersen, Sirje Piir, Kadri Ploom, Heitti Polli,Tiit Priidel, Lii Pähkel, Piret Rohusaar, Mari Roosvalt, Uno Roosvalt, Saara Salmi, Kaja Sikk, Sandra Sirp, Mirja Smidt, Anatoli Strahhov, Maret Suurmets Kuura, Santa Zukker , Karl-Erik Talvet, Merike Tamm, Tiina Tammetalu, Edgar Tedresaar, Lola Tehver, Jane Tiidelepp, Margus Tiitsmaa, Lea Tomson, Heli Tuksam, Maris Tuuling. Manfred Vainokivi, Einar Vene, Valeri Vinogradov, Mika Vesalahti, Arto Väisänen.

Näituse kuraator ja ekspositsiooni kujundus: Jaan Elken, töörühmas lisaks: Linda Elken, Marie Virta (UKM), Tiiu Rebane (EML)


Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Pärnu Linnavalitsus, Kultuuriministeerium


NEW YORK, NEW YORK!

Alates 10. maist on Anu Raud 80-ne ja Arnold Rüütel 95-aastane. Kolmas looja, kelle tipphetked leidsid aset samuti New Yorgis, aga alles 62-ne.

Kalev Mark Kostabi sündis 1960. aastal Los Angeleses. Siis ei teadnud veel tema Eestist põgenenud vanemad, et poeg jõuab oma elutee tippu juba 1990-aastate alguses. New Yorgis asutas Kalev Mark kunstivabriku KOSTABI MAAILM, kus peremehe juhendamisel maalisid Ida-Euroopast pärit kunstnikud sürrealistlikke teoseid üleilmselt tuntud klassikute (Hopper, Rodin, Picasso jt) motiividel. Tasub meelde tuletada, et muna kui elu alguse sümbol on olnud pea kõigi sürrealistide loomingut läbivaks märgiks.

Arnold Rüütli tipphetked välismaal olid kindlasti president Bushi külastamine Valges Majas 1991. aasta kevadel ning esimese eestlase kõne ÜRO peaassamblee ees 1991. aasta sügisel, kui kolm Balti riiki võeti vastu maailmaorganisatsiooni liikmeteks. Ning võib-olla kõige „kõrgem“ kohtumine toimus president Rüütlil Kalev-Mark Kostabi New Yorgi 5. avenüü 56. korruse korteris!

Anu Raua kõige kõrgemale lennanud teos asub samuti New Yorgis. See on Uue Kunsti Muuseumi näitusele „Jõulupuu 2000“ valmistatud üheksast Kihnu kördist ja kirikinnastest koostatud „Emapuu“, mille kui eesti rahva kingituse andis ÜRO-le üle 1995. aasta oktoobris president Lennart Meri. See maagiline kunstiteos asub ühes ÜRO lõunapoolses fuajees, kus ere päike körte jõuliselt pleegitab. Nii loob päike aeg-ajalt võimaluse kunstnikule sõita New Yorgi seelikuid välja vahetama!

10. mail sündinud Anu Raua ja Arnold Rüütli elutee tipphetki valgustavad väljapaneku videokabiinides Mark Soosaare dokumentaalid „Anu Raud. Elumustrid“ (30 minutit) ja „Eesti esimene kodanik“ (50 minutit).

Meie näituse Kalev Mark Kostabi maalid ja plakatid on sündinud ateljees Kostabi World New Yorgis, graafika aga Jaak Visnapi loodud Eesti Litograafia Keskuses Tallinnas ning joonistused Pärnu Uue Kunsti Muuseumi krokiil koos Evald Okase ja teiste eesti kunstnikega.

Kõlab Suure Õuna (The Big Apple) ehk New Yorgi mitteametlik hümn Frank Sinatra esituses.


Lisainfo:
Uue Kunsti Muuseum
Rüütli 40a, Pärnu
K–P 11.00–18.00
www.mona.ee

Back to top