Küllkiki Järvila graafikanäitus "MINU HOBUSED"

Avamine neljapäeval, 7.mail kell 17.00.

MINU HOBUSED

Ühel ammusel ajal, umbes 55 milj. aastat tagasi sattus inimese teele Koiduhobune. Nende pilgud kohtusid ja sellest ajast alates on hobuse kabjajälg astunud inimese jalajäljega kõrvuti.

Ühiselt käidud teel barbaarsusest tsivilisatsioonini on inimene muutunud hobusest sõltuvaks. Hobusest on saanud lahutamatu osa inimkonna arengus. Teda on taltsutatud, kasvatatud, aretatud, treenitud ja kasutatud kõikvõimalikel elualadel.

Hobune on olnud osaline lõpututes sõdades. Tema vaprusest on kirjutatud legende. Kuulsaid sõjaratsusid tuntakse nime järgi. Tööloomana ei ole hobusele võrdset: põllu- ja metsatööd, koormavedu ja inimeste transport. Jahipidamine hobustel ei tähenda ainult metslooma tagaajamist, see on ka staatuse näitaja. Lõbustuste hobune on kappanud läbi aastatuhandete, võisteldes areenidel kiiruses, turniiridel osavuses, tsirkuses koos akrobaatidega. Kaasaegsed ratsasõiduvõistlused kujutavad endast suurepärast distsipliini ja ilu vaatemängu.

Inimene on väljendanud oma tänu hobusele, jäädvustades teda kunstis. Näeme hobust esimestel koopamaalingutel. Esimene teada olev loomakujuke oli hobune. Suured seinamaalid lahingutest, millest võtavad osa tuhanded hobused. Ratsamonumendid, mis rõhutavad väepealike kuulsust. Lemmikhobuste portreed ja fotod. Kiikhobused lastele ja malemäng ratsukäiguga.

Antiikaeg andis hobusele oma jumala, Poseidoni, kelle kaarikut vedasid hippokampused - merihobukeste sarnased olevused. Samast ajajärgust tunneme tiivulist hobust Pegasost. Sümboliseerides loomingut, ütleb ta inimesele, et ainult rasket tööd tehes, ei saa olla õnnelik.
Hobune on õpetanud inimesele koostööd ja ilma sõnadeta mõistmist. Suhtlemine hingetasandil on hobuse suurim kingitus inimesele. Hobuse hing on vaba ja seda soovib ta ka inimesele.

Hobused on tulnud minu töödesse vaikselt ja isepäiselt, aga rõõmsalt ja usalduslikult nagu sõbrad. Nad ei ole tööloomad ega sõjaratsud, nad ei võistle ega pea jahti. Nad esinevad pigem kui sümbolid, olles nii erinevate emotsioonide kandjaiks. Nad on vabad.

Tekst:
Külliki Järvila
Kuressaares, mai 2026

https://www.saaremaavald.ee/kuressaare-teenetemark-kulliki-jarvila
https://www.facebook.com/saaremaa.kunstigalerii/
Näitus jääb avatuks 29.maini
Toetab Eesti Kultuurkapital

Lisainfo: Anne Tootmaa 
Saaremaa Kunstistuudio
info@kunstistuudio.ee
Tel: 5116740
www.kunstistuudio.ee