Kunstnikupalk

Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv kuulutasid koostöös Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga 2. novembril 2015 ametlikult välja esimesed kunstniku- ja kirjanikupalga konkursid. Kultuuriminister Indrek Saar ja loomeliitude esindajad tutvustasid ühisel pressikonverentsil konkursside tingimusi ja hindamiskriteeriume ning kutsusid loomeinimesi üles kandideerima.

Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus.

Alates 2019. aasta algusest suurenes kunstnikupalga saajate arv ja palga suurus. Kultuuriministeerium suurendas kunstniku- ja kirjanikupalga eelarvet, nii et tulevikus oleks igal aastal palgal 15 kirjanikku ja 15 kunstnikku. Aastal 2019 võib öelda, et kunstnikupalga meede on ennast siiani igati õigustanud ja loodame eduka koostöö jätkumist ning palgasaajate arvu järkjärgulist suurendamist koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.

Kunstnike liit kuulutab avaliku konkursi kunstnikupalgale kandideerimiseks välja iga kalendriaasta oktoobrikuu jooksul.

Nõuded kunstnikupalgale kandideerimiseks:

• Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul  pühenduda erialasele loometööle.
• Kandidaat ei pea olema loomeliidu liige.
• Kandideerida võivad Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba.

Kunstnikupalgale kandideerimiseks tuleb esitada:

• loominguline biograafia koos ülevaatega viimaste aastate tunnustustest ja meediakajastustest;
• viimase viie aasta loomingu portfoolio, mis sisaldab selgelt sõnastatud kunstnikupositsiooni;
• avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste eesmärkidega.

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

• eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaani;
• taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust;
• taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis;
• kunstnikupositsiooni ning kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis;
• mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peetakse silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet.

Konkursi võitjatega sõlmib kunstnike liit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Kunstnikupalga suurus arvestati aastatel 2016‒2018 komisjoni otsusele eelneva aasta keskmise palga kogukulu järgi, alates aastast 2019 on palga suuruseks 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk.

Kunstnikupalk 2025‒2027

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Reimo Võsa-Tangsoo (kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud) ja Erik Alalooga (kunstnikupalga saaja aastatel 2024‒2026) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga 10. lennu saajateks aastatel 2025‒2027: Marten Esko, Urmas Lüüs, Laivi Suurväli, Timo Toots, Johanna Ulfsak.

Marten Esko (1990) on kunstiteadlane, kuraator, kunstitöötaja, näitusetegija ja kirjutaja. Tema senine tegevus on keskendunud laiemalt eriilmelistele näitamise ja näitusetegemise võimalustele, nautides nii materiaalseid ja ruumilisi kui ka kontseptuaalseid ja kontekstu-aalseid lähenemisi teadmis-, teadlikus-, tähendus- ja teadmatusloomele. Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) juhatuse liikmetest, olles muuseumiga erinevate rollide kaudu seotud 2011. aastast ning juhtinud seda vahemikus 2016–2020. Alates 2021. aastast on ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant.

Urmas Lüüs (1987) on kunstnik, kes töötab ehte, skulptuuri, installatsiooni, kirjutamise, muusika ja teatri vallas. Lüüs on õppinud sepakunsti ning loonud suuremõõtmelisi installatsioone ja lavastusi. Tema isiknäitused on sageli jutustava koega, luues ruumilisi keskkondi, kus justkui keegi on elanud, olnud ja käinud. Ruumidesse tekivad nihked, katkestused, võimatused, mis loovad poeetilise ja kujundliku tasandi. Lüüsi eriilmselisele loomingule on iseloomulik ka teatud õõv: näilise turvatunde all peituvad hoomatav, kuid sõnastamatu oht ning lagunemine. Lüüs ehitab maailmu ja kohe ka lammutab need.
Vaata ka: https://urmasluus.com; https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/urmas-luus

Laivi Suurväli (1988) on vabakutseline kunstnik, kes väljendab end läbi moekunsti. Lähtuvalt moe olemusest on tema loomingus temaatiliselt läbivateks märksõnadeks iha ja igatsus, sõltuvus ja ülistus, tootmine ja pakkumine, säilimine ja hävimine ning väärtuse hindamine. Tema loomingut iseloomustab materjalipõhine ja eksperimenteeriv lähenemine tekstiilidele, mis laieneb rõivastelt ja aksessuaaridelt skulpturaalsete installatsioonide ning suuremõõtmeliste teosteni lõuendil. Laivi on omandanud bakalaureusekraadi moedisaini erialal Eesti Kunstiakadeemias ja magistrikraadi Helsingi Aalto Ülikoolis. Ta on end täiendanud resideerudes Londonis, Kopenhaagenis, Barcelonas ja Brüsselis.
Vaata ka: www.laivi.ee

Timo Toots (1982) on interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Maajaamas, Otepää lähistel. Tema kunstiteosed keskenduvad inimese, tehnoloogia ja looduse suhetele. Teostes kajastuvad teemad privaatsusest jälgimisühiskonnas ning looduse rollist tehnoloogilises ajastus. Alates 2006. aastast on ta loonud isiknäitusi, osalenud grupinäitusel ning eriprojektides Eestis, Euroopas ning mujal maailmas. 2013. aastal asutas tehnoloogia- ja kunstitalu Maajaam. Toots on õppinud informaatikat Tartu Ülikoolis ja fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Õpingute ajal täiendas end Islandi Kunstiakadeemias ja Karlsruhe Kunstikõrgkoolis meediakunsti erialal.
Vaata ka: https://www.timo.ee; https://www.maajaam.ee; https://cca.ee/kunstnike-andmebaas/timo-toots

Johanna Ulfsak (1987) on vabakutseline kunstnik ja disainer, kes tegutseb visuaalse kunsti ja rakenduskunsti vahealal. Ulfsak on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ning omandanud magistrikraadi Taanis Designskolen Koldingis tekstiilidisaini erialal ja on täiendanud end Kyotos Jaapanis Kawashima tekstiilikoolis. Alates ülikooliõpingutest on tema fookuseks olnud hääbuvad ning aeganõudvad traditsioonilised tehnikad ja nende teadmiste rakendamine kunsti- ja disainipraktikas. Johanna Ulfsak on loonud arvukalt tekstiilialaseid installatsioone, kunstiteoseid ning kordumatuid tarbekunstiseeriaid. Ulfsak tegeleb loomingus distsipliinide ja materjalide vaheliste hierarhiatega, olgu selleks kunst ja käsitöö, sugu või nähtamatu ja tunnustatud töö.
Vaata ka: www.ulfsak.com