Leena Kuutma „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“ 

Reedel, 15. mail kell 17.00 avab kunstnik Leena Kuutma Vabaduse galeriis näituse „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“.

Näituse pealkiri on laenatud Urmas Vadi samanimeliselt raamatult, mille pealkiri on kunstnikku juba mõnda aega saatnud ja ning järgmisi ridu sõnastama ajendanud: „Edasiliikumine on ainus. Ta rühib edasi, edasi, vahepeal kukkudes, tõstab siis näo mudast, pühib käed ja jätkab oma teekonda. Igasugust tuleb ette: kerget, helget päikesepaistet ja hetki, kus suudad lebada vaid väga vaikselt roobasteel muru sees. 

Ta tõstab vaikselt pea, liigutab ühte sõrme, siis paremat jalga ning juba ongi jälle liikvel. Mõni teine ronib kramplikult, peaaegu mehhaaniliselt, on nädalate kaupa ühes asendis paigal. Siis aga näeb teda juba teises kohas. Võib-olla ta hüppas vahepeal?

Jõuame, jõuame, natuke veel. Kuidas me kõik reas niimoodi läheme... Vahel läheb hooga, hea tempoga kohe tükk aega, siis juhtub midagi ja jälle leiab ta end üleni poris. Tõstab pea ja aeglaselt, aeglaselt vinnab end sinna, kus seda vett on veidi vähem. Küll seal saab siis hinge tõmmata ja edasi vaadata. Oh ja vaata, seal kaugemal on ju täitsa kuiv!“

Näitus räägib inimeseks olemise pingutusest ja pingest, toest ja tundlikkusest. 

Kuutma figuraalsed teosed keskenduvad inimeseks olemise kogemusele, kus keha toimib piiripunktina sisemaailma ja välise reaalsuse vahel.

Erinevates poosides figuurid on tulnud läbi tule ja kuumuse, kus nende materjal muutub igaveseks. Kasutusel on naturaalsed põletused, teiste seas Raku-põletus, mille puhul tulemus sünnib läbi süte kuumuse ja põlemisest tekkiva tossu. Suits imbub materjali pooridesse ning muudab savimassi mustaks. See protsess sünnib iga kord uuena, iga põletus on kordumatu, iga hetk habras. Leegi ja hapnikuvaese keskkonna jäljed on nagu tekst sellest hetkest, mida hiljem vaikselt veerida. Ühendavad jooned on seevastu ajutise iseloomuga, söe jäljed otse seinal ja paberil, ühe kõige ajutisema joonistusvahendiga, mida üldse leida võib. Süsi – see on põhimõtteliselt tolm. 

Kunstnik kasutab oma loomingus protsessi ennast metafoorina, seejuures on talle olulised materiaalsus, katkestus ja aeglus. See on momendi püüdmine, võib-olla talletamine.

Vabaduse galeriis eksponeeritud installatsioon arendab edasi rahvusvahelisel keraamikasümpoosionil Rothko muuseumis alguse saanud lähenemist, mis seob skulptuuri ja joonistuse üheks tervikuks. Näituse jooksul jätkab kunstnik joonistuste täiendamist kohapeal, muutes väljapaneku ajas arenevaks ja ettearvamatuks.

Leena Kuutma (snd 1974) on skulptor ja keraamik, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri eriala. Tema looming ühendab skulptuurile omase ruumikogemuse ja keraamikale iseloomulikud materjaliteadmised, ulatudes traditsioonilisest skulptuurist hübriidsete installatsioonideni. Kunstnik on varasemalt kasutanud joonistustehnikaid keraamikas ning teda kõnetavad ka avaliku ruumi ja monumentaalkunsti teemad. Kuutma on osalenud näitustel alates 1993. aastast ning tema teoseid leidub nii erakogudes, avalikus ruumis kui muuseumides Eestis ja välismaal.

Kontakt:
+372 529 6820, Leena.Kuutma@gmail.com,  
IG https://www.instagram.com/leena_kuutma/

Näitus „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“ jääb Vabaduse galeriis avatuks kuni 17. juunini 2026.

Kujundus: Valge Kuup Studio
Kunstnik tänab Ingrid ja Andres Allikut, Aivars Baranovskist, Urmas Vadit, sõpru ja perekonda

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Galeriid toetavad Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Liviko.
Vabaduse galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.