Events

18. septembril kell 18 avab maalikunstnik Marta Stratskas Berliini galeriis Living Gallery Berlin oma isikunäituse "Konvertierung II".   Stratskas tegeleb metafüüsilisel tasandil elu kui mööduva nähtusega ja arutleb isikunäitusel inimeksistentsi hapruse ning sellega seonduvate uskumuste üle. Tema tööd on inspireeritud olemuslikest küsimustest: Kust me tuleme? Kes me oleme? Miks me oleme? Mis on elu mõte? Mis juhtub pärast surma?    Stratskase varasemas loomingus on olnud arutluse all nii inimolemuse sisemaailm ("Inside Out // Konvertierung"), surm ja igavikulisus ("Crossroads") kui ka armastus ja puhastumine ("I Let Love In"). "Konvertierung II" on jätk kunstniku muundumistele läbi viimaste aastate näituste konkreetsest abstraktsemaks.  

Raoul Kurvitza loeng kohtade kadumisest   Kolmapäeval, 18. septembril kl 18 saab loengusarjas ELAV RUUM kuulata kunstnik Raoul Kurvitza mõtteid ruumide muutumisest ja kohtade kadumisest läbi isikliku prisma. Loeng on kantud kohtade pöördumatu kadumise morbiidselt poeetilisest tonaalsusest. Taolistes kadumistes pole midagi ülemäära halvakspandavat, kui asemele astuvad ajakohasemad ruumilised kooslused, küll saab nentida kohtade kadumise fakti kui niisuguse eksistentsiaalset, lausa ülendavat, ehkki ängistavat ilu. Nagu meenutatakse igaveseks lahkunud lähedasi või sõpru ilma, et nendega taas kohtumiseks oleks vähimatki võimalust.  

14. septembril avati Ugala teatrigaleriis 100. hooaja esimene näitusena Mara Ljutjuki teatrist inspireeritud maalinäitus „Keegi veel”.   Teatrikunstnik Mae Kivilo on öelnud: „Teatris oleks nagu kõik kolmega korrutatud: emotsioonid on tugevamad, värvid on eredamad, algused on paljutõotavamad, läbikukkumine on traagilisem. Väga harva tuleb mõte, et kõik on ju mängult. Teatris on võimalik tegeleda elu ja surma kõikide küsimustega, mida küsida vaid oskad”.   Mara Ljutjukki seob teatrimaailmaga lisaks sagedastele teatrikülastustele ka erinevates teatrites dekoraatorina töötamise kogemus (Soome Rahvusooper, Eesti Nukuteater jt.). Kunstnik ise ütleb

17. Septemberil KODA pargis Andres Koorti mikronäitus. Sadama 25-3, 10111 Tallinn Avamine ja kohtumine kunstnikuga kell 20.00 - 22.00. Näitus avatakse kodas number 20.   Andres Koorti tavapärasest erinev mikronäituse formaat koda pargis. Arhitektuurselt hinnatud koda kahekümne kuuel ruutmeetril on ehe näide sellest, et kunst on kõigile. Tuues kunstniku kolm maali vaatajale lähemale, näitab koda dünaamilise linnaplaneerimise ja innovaatilise ruumikasutuse eksperimendina kunsti väiksemas ja vastavalt vajadustele muudetavas ruumis.   Kunstielamuse saamiseks ei pea inimene ilmtingimata galeriisse või muuseumi minema. Inimskaalalises linnaruumis on kunstil oluline roll kogukonnatunde loomisel ning kaasaegse inimese heaolutunde tõstmisel.

Kolmapäeval, 18.09.2019 kell 11.30 avatakse Toompea lossi kunstisaalis Margus Tõnnovi (1966) isiknäitus „Maitsed“. Näitus jääb avatuks 31. oktoobrini 2019.   Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard [at] eaa.ee  teisipäeva, 17.09.2019 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.  

Tammetalu maalisarju aastatest 1999 kuni 2019.   Näituse signatuursari „La Dolce Vita“ (õli) suurtest lõuenditest koosnev sari on varaseim, seetõttu tanaseks ka üsna fragmentaarne.   Sari „Eesti maastik. Suur Laulupidu“ (õli) sai alguse 2005, kestab tänini, saades aeg-ajalt (vähemalt iga nelja aasta järel) täiendust. Loodetavasti jõuab Suure Eesti Laulupeo vaib, millega see ülev Eesti Riitus täninini laetud on, läbi üheksa ruutmeetri lõuendi ka Rakvere vaatajani.   „Sari „Exodus“ (akrüül) on loodud 2009-2010 aasta paiku, vahetult enne Eesti euroleminekut, ajal, mil muutus tajutavaks nn uus reaalsus: eestlased lahkuvad kodumaalt. Siit ka Vana-Testamentlik Moosese Teise Raamatu teema maalt lahkumisest.  

Soome Klaasimuuseumis Riihimäel avati augusti lõpul Euroopa kaasaegset klaasigraveeringut tutvustav näitus "Back on Tour - Riihimäki to Coburg", kus oma töödega esineb 43 klaasikunstnikku. Eestit esindavad Mare Saare, Tiina Sarapu ning Eili Soon. Näha saab väga erinevaid graveerimistehnikaid ning kõrvuti klassikalise graveeringuga on üha enam kontseptuaalset lähenemist ning ka uudseid tehnilisi ning visuaalseid väljundeid. Näitus on teine tuuride sarjast - esimene toimus aastatel 2015-2016 seitsmes Euroopa riigis, sh 2016. aastal ka Tallinna (Eesti Rahvusraamatukogu).   Näitustesarja korraldab Glass Engraving Network, kelle eesmärgiks on kadumisohus klaasigraveerimistehnikate säilitamine ja propageerimine. Meenutuseks - eesti klaasikunsti algusperioodil oli graveerimine esmatähtis nii klaasikunstis kui klaasiõppes, klaasieriala esimese professori Maks Roosma eestvõttel.   Lisainfo: 

Näituse avamine toimub teisipäeval 17. septembril kell 16.30.   Tähis kui märk ja teeviit tähistab kahekümneaastast perioodi kahe isiknäituse vahel. Loometee alguses huviorbiidis olnud ise pargitud taimparknahast objektid on asendunud süvenemisega köitekunsti. Näitusele valitud köited on tähed minu loomingus, tähised, mis on saanud suuremat tähelepanu kas väljaspool loomeprotsessi või selle sees. Isiknäitus „Tähis” on valik 20 aasta jooksul grupinäitustele ja kollektsionääridele tehtud köidetest. Näitus tähistab armastust naha, erilise ja väärtusliku materjali, vastu. Enamikes töödes on kasutatud nahka ning vanu ja uusi nahale ainuomaseid tehnikaid.

Estonia kontserdisaali galeriides on vaatamiseks väljas Uno Roosvalti maalide näitus „Kuula tuult”. Näitust saab külastada kontserdi ajal.   Rannamaastik on olnud Roosvalti loomingu pealiin juba õpingute ajast. Motiive ammutab ta karmist ja kargest põhjamaisest loodusest, valides Eesti saarte ja rannikute kõrval reisisihtideks ka kaugemaid paiku nagu Holland, Norra, Ojamaa, Rootsi, Taani, Iirimaa, Island, Pransusmaa, Itaalia, Hispaania. Sobiv aines leitud, võtab Roosvalt maastiku lahti, analüüsib seda lugematuid kavandeid joonistades ning paneb kokku uueks kujundiks.   

Neljapäeval, 19. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis graafikute grupinäitus „Tumeaine”. Näituse kuraator on Lilli-Krõõt Repnau.   „Tumeaine” on mõtteline jätk Repnau kaks aastat tagasi Tartu Kunstimajas kureeritud näitusele „Teispool reaalsust”, mis puudutas kaasaegse graafika abil tänapäeva rahutut meelt. Ka seekordne näitus on õrnalt ulmeline, kuid keskmes on rohkem keskkond, linnaruum ja utoopiline olevik ehk optoopia. Nagu kosmiline tumeaine väljendub läbi gravitatsiooni, vaatleb antud projekt tumedaid jõude, mis sekkuvad me igapäevaellu ning ilmutavad end oma tahumatute tagajärgede kaudu.