Neli uut väljapanekut Evald Okase muuseumis

30.06.2020

Laupäeval 4.juulil kell 12.00-18.00 saab Evald Okase muuseumis näha 4 uut väljapanekut: tekstiilidisainer Krista Leesi näitust „Väike moodne tekstiili sõnastik“, fotokunstnik Peeter Lauritsa „Väljasõit. Teine katse“, Evald Okase „Evald Okas ja kirjandus“ ning väikest raku- ja puupõletuskeraamika näitust.
 
Krista Leesi „Väike moodne tekstiili sõnastik“
 
Evald Okase Muuseumis toimuval näitusel jätkab Krista Leesi talle omast kunstipraktikat, kus põhilisteks inspiratsiooni allikateks on ajaloolised tekstiilimustrid, tekstiilse sõnavara mitmetähenduslikkus ja sellest tekkivad ootamatud seosed, samas ka meid ümbritsev igapäevane elu.
Kunstnik võtab mustridisaini kui omamoodi kunstivormi, interpreteerides ajalooliseid mustristiile ja traditsioonilisi kangaliike. Sündinud teosed ei ole lihtsalt dekoratiivsed, nad mängivad tähendustega, väljendavad ideid, jutustavad lugusid, peidavad sõnumeid… Lähenemine on mänguline, intrigeeriv ja kohati ehk irooniline. Näitusel saavad esmakordselt ühes ruumis kokku mitmed varem valminud suureformaadilised teosed ja uued üllatused.
 
Krista Leesi on tekstiilidisainer ja -kunstnik, kellel lisaks eristuvale tekstiilikunsti praktikale on ka pikaajaline õpetamise kogemus Eesti Kunstiakadeemias. Oma kontseptuaalse loominguga eristub ta selgelt tekstiilikunsti maastikul, olles keele mitmetähenduslikkuse uurija („tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat“ 2004). Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1993. aastal. On osalenud arvukatel grupi- ja ühisnäitustel aastast 1992 nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides. Tema esimene isiknäitus toimus 1999. aastal.
 
Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Ta on võitnud mitmeid konkursse, sealhulgas 2019. aasta Eesti Posti jõulumargi konkursi. 2019 aasta erialase tegevuse eest valiti Krista Leesi Aasta Tekstiilikunstnikuks, sama tunnustuse on ta pälvinud ka 2001. ja 2014. aasta loomingulise tegevuse eest.
 
Mitmed tema teosed kuuluvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogusse. Lisaks võib Leesi töid näha Hiina Rahvusliku Siidi Muuseumi (Hangzhou, Hiina), Contextile Contemporary Textile Art Bienniali (Guimaraes, Portugal), World Textile Arti (Miami, Florida, USA) kogudes.
 
www.kristaleesi.ee
 
Näituse graafiline kujundus: Leesi Prunsvelt Disain
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Näitus jääb avatuks kuni 5.augustini.
 
Peeter Laurits „Väljasõit. Teine katse“
 
Peeter Lauritsa (1962) peamisteks väljendusvahenditeks on fotograafia ja muud digitaalsed manipulatsioonid. 1992 asutas ta koos Herkki Erich Merilaga DeStudio ja 1997 rajas Kütioru Avatud Ateljee. Ta on rikastanud fotograafilisi väljendusvahendeid ning avardanud foto rolli Eesti kultuuriruumis. Laurits on teinud isiknäitusi nii Londonis, Berliinis, Moskvas kui Chiang Mais. 2017. aastal kutsuti ta Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessoriks.
 
„Väljasõit. Teine katse“ koosneb kahest osast, mõlemad tegelevad ühiskonnas aset leidvate veidrate muutustega, üks minevikus, teine lähitulevikus.
 
„Mattise martüürium“ on 16. sajandi fotograafiline koomiks keskaegsest Tallinnast, kus oma õigust nõudma tulnud aadlik avastab ennast linnavõimude ja rüütelkonna vahelisest poliitilisest lõksust. Aadelkonna hegemoonia vangub ja kukk kireb Uusaja koidikut.
 
„Päevakaja“ ja „Vihmauudised“ tegelevad lähitulevikus aset leidvate muutustega, kui digitaalsed inforuumid ja looduslikud võrgustikud saavad jutule ja panevad leivad ühte kappi. Tekkiv hüperruum on inimese jaoks komplitseeritud ja ettearvamatu, siin ei karda teda enam keegi. IInimkonna hegemoonia vangub ja kuked kirevad Uue Aja koidikut.
 
Näitus on valminud koostöös Vaal galeriiga.
Kuraator Tiina Määrmann
Näitus jääb avatuks kuni 5.augustini
 
„Evald Okas ja kirjandus“
 
Evald Okas oli mitmekülgne kunstnik - tahvel- ja monumentaalmaalija, vaba- ja raamatugraafik, mõnevõrra koguni tarbekunstnik. Kõigil neil aladel kajastas tema looming muutusi nii üldises kunstipildis kui ka tema enda kunstivaadetes , kõik nad olid omavahelises seoses, idee- ja kujundivahetuses. Muuseumi seitsmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kunstniku raamatugraafikat ja sellega seotud vabagraafikat näidatud sageli, ent see väärib korduvat vaatlust ning mõtiskelu. E.Okase töö illustraatorina võib jagada kolme perioodi: 1) sõja lõpuaastatest 1950.aastate alguseni, mil sünnib eluküllaste sulejoonistustega muinasjutu-ja loomaraamatuid lastele, aga ka litoillustratsioone rahvusromantilisele ajalookirjandusele ,nt E.Bornhöhe „Tasuja“ , A.Hindi „Vesse poeg“ (1948), J.Sütiste „Lembitu“ (1950); 2) 1950.aastate algusest 1960-ndate alguseni, mille avavad maalilis-jutustavad illustratsioonid A.Hindi epopöale „Tuuline rand“ (4 osa, 1951-66) ja mil loodud heroilised joonistused Mait Metsanurga romaanile „Ümera jõel“ (1956) on vaheastmeks teel Fr.R.Kreutzwaldi „Kalevipoja“ monumentaalsele kujundusele litos (1961); 3) „Kalevipoja“-järgne aeg, mille saavutused on seotud Madalmaade, Prantsusmaa ning Jaapani reiside muljeil sündinud materjali kasutamisega ka raamatukujunduses ning Fr.Tuglase proosapoeemi „Meri“ illustreerimisega. Kunstnikule on olnud lähedane eelkõige romantiline,dramaatilise koega kirjandus, teisalt on ta nauditav ka muinasjutulis-eksootilises žanris ja animalistina. On mõistetav, et nii „Kalevipoja“ akadeemilise (1859-61) kui ka rahvaväljaande (1862) ilmumise sajanda aastapäeva puhul usaldati just talle eepose illustreerimine (üldkujunduse lõi Aleksander Koemets), sest ta oli tõestanud oma võimeid suurejooneliste eepiliste teoste loomisel. E.Okase illustratsioonides väljendub tema isiksus ja temperament, seejuures oli tal võimalik toetuda eepose illustreerimise traditsioonile; see oli võimalik isegi tema suurel eelkäijal Kristjan Raual. Viimane jagas „Kalevipoja“ 1935.aasta väljaande illustreerimise au Hando Mugastoga, E.Okase raamat on aga tervikuna tema illustreeritud. Väärib märkimist, et selline ühemehetöö litotehnikas oli ka Matti Visanti „Kalevala“ (1938). Nagu Soome kolleeg, nii huvitus ka E.Okas eepose ainestikust juba 1936.aastal, see on jätnud jälje tema sõjaaegsesse ning - järgsesse loomingusse, kangelase kuju vormus töös ajalookirjandusega. Eepose illustreerimine andis tõuke suureformaadilise litosarja „Kalevipoeg“ (1961) ja temperamaali „Kalevipoja võitlus põrgulistega“ (1961, Viinistu Kunstimuuseum) sünniks. Käesolevale näitusele on Tartu Kunstimuuseum andnud E.Okase õlimaali „Linda“ (1950). Linda - Kalevipoja ema, naiseliku truuduse sümbol - on eesti kunstnikke ikka paelunud.
 
Näituse kuraator Mai Levin
Näitus jääb avatuks kuni 13.septembrini
 
Muuseumi I korruse galerii hoovitoas saab näha väikest näitust
„Raku- ja põletuskeraamika“
 
Näitus tutvustab kahe elava tulega seotud keraamikapõletuse tehnika protsessi, tulemuste võlu ja erisust. Näitusel osalevad kunstnikud Ingrid Allik, Karin Kalman, Margit Mald, Aigi Orav, Margit Terasmees jt.
Näituse kuraator Üla Koppel
Näitus jääb avatuks kuni 5.augustini
 
Lisainfo:
„Väike moodne tekstiili sõnastik“
Krista Leesi
Tel: +372 5221152
E-posT: krista.leesi [at] artun.ee
 
„Väljasõit. Teine katse“
Peeter Laurits
Tel: +372 5096312
 
„Evald Okas ja kirjandus“
Mai Levin
Tel: +372 56250376
E-post: mai [at] ekm.ee
 
 
 
Lisainfo:
Viivi Aavik
Tel: +372 554 9024
E-post: eo.muuseum [at] gmail.com
www.evaldokasemuuseum.ee
 
 
Evald Okase Muuseum
Karja 24, Haapsalu, 90503
Tagasi üles