Udo Külvi raamatugraafika Keila raamatukogu galeriis

09.07.2020

2017. aasta sügisel toimus Viljandis Kondase Keskuses Udo Külvi tööde (1958 – 1974) näitus, kus anti ülevaade eelkõige tema maalikunsti kuuluvatest töödest alates 1940ndate aastate lõpust kuni tema viimaste töödeni 1974ndal aastal. Udo Külv suri ootamatult 1974. aasta suvel 10. juulil. Kondase Keskus andis välja ka raamat-kataloogi, koostajaks Mari Vallikivi.
 
M. Vallikivi: „Udo Külvi kunstnikutööd saab jagada kaheks: leivateenimistöö – plakatid, raamatukujundused ja – illustratsioonid, broshüürid, postkaardid, kompvekikarbid ja muu tarbegraafika – ning peamiselt loodusmaalidest, kuid ka figuraalkompositsioonidest koosnev vabalooming, mis sündis suurel määral iseendale.“ Siin, Keila raamatukogu galeriis, üles pandud UDO KÜLVi tööd esitlevad esmaselt kunstniku raamatukujundusi ja – illustratsioone, mida taustana toetavad mõned tema maalid ja joonistused nii loodusest kui inimestest. Esildatud on erinevaid ajaetappe ja ka tehnikaid. Loomulikult on siin vaid osa tema töödest.
 
M. Vallikivi: „Esimesed raamatukujundused tegi UDO KÜLV 1955. aastal. Suurem osa neist on reisijutud, ajale kohased matkajuhid, spordi-, tehnika-, põllumajandus-, tervishoiu- ja kalandusalased käsiraamatud. Üsna palju on ta kujundanud ka lastele ja noorsoole mõeldud kirjandust (M. Gorki „Muinasjutte“, J. Renzer „Pioneeridest- kangelastest“ jt.). Tähtsaimaks Udo Külvi tööks raamatukunsti valdkonnas on kahtlemata reisikirjelduste sarjale „Maailm ja Mõnda“ tehtud 33 kujundust. Temalt kahekümne aasta jooksul (1957 – 69) tellitud ümbrispaberite üldilme on vastavalt valitsenud ette antud kujunduslikult formaadile muutumatu ja jäid seetõttu stilistuliselt üpris sarnasteks – iseloomulikuks on kogu kaant kattev ja sisu seletav narratiivne kujundusvõte, kus realistlikud, kuid vaba peene pintslikäsitlusega looma – ja loodusmotiivid vahelduvad ajalooliste objektide, graafiliste paikade ja tegevuses olevate inimeste ning olustikuga. Arvukate kaanekujunduste kõrval illustreeris UDO KÜLV veidi üle kümne raamatu, millest olulisemateks võib pidada R. Vaidlo „Suurtükiväelane Peeter Poligon pajatab“ (1958), kogumikke „Õngemees kalavetel“ (1960) ja R. Rohu „Lugusid loomadest“ (1962). Need realistlikud sulejoonistused on ajastule suhteliselt omased, kuigi juba kuuldus üldist kriitikat raamatukunsti ühekõlgsele orienteeritusele sulejooni ning muude tehnikate vähesele kasutamisele. Udo Külv hoidus selleaegsest staatilisusest, andes kompositsiooni dünaamilise ülesehitusega teostele elavalt pulbitseva rütmi. 1963. Aastal ilmus Leo Taxili „Lustakas piibel“ (tõlkija A. Past), kus kaanekujundajaks on märgitud U. KÜLV, tegelikult joonistas ta käsitsi ümber kõik raamatus olevad illustratsioonid.“.
 
Keila raamatukogu galerii näituse ettevalmistamise köigus tuli välja rida uusi töid – originaaljoonistusi, kavandeid, ümbrispabereid jmt, mis olid aja liikumise hõlmas peitu jäänud. Tuli välja nii kujundusi kui illustratsioone, mille põhjal saab järeldada, et tema kujundatud raamatuid ja ilmselt ka illustreeritud raamatuid oli rohkem kui seni teada. Kuigi tema illustratsioonidele lasteraamatule R. Roht „Lugusid loomadest“ (antud välja mitmeid kordustrükke, millel illustratsioonidel oli kindlasti oma osa), pole võrdset, siis meeldiv üllatus oli leida kirjastuse kadalipust läbi käinud originaalid: sule- ja pintslijoonistused („Metsauudised“, 1964) , milles eraldi oli lahti joonistatud põhijoonistus (sulg) kui värv (pintsel). Antud väljapanekus on need hõivanud ühe kolmest stendist tervenisti, kuid neid on pikitud ka varasemate süngevormsemate tööde vahele, et aegade raskust leevendada ja osundada elava looduse osale inimese elus erinevatel aegadel ja erinevates kohtades. Loodus oli see, mis aitas kunstnikul säilitada tasakaal keerulisel ajal, kuhu kuulus tema kujunemine kunstnikuks ja selles sisalduvad valikud.
 
Kataloog 5 €. Küsi raamatukogu letist.
 
Lisainfo:
Harju Maakonnaraamatukogu
Tel: +372 675 5730
E-post: laenutus [at] hcl.ee
Ehitajate tee 1, Keila, Harjumaa
E–R 10.00–18.00
Tagasi üles