Üritused

Aruanne publikule. Tartmusi kunstiostud
Aruanne publikule. Tartmusi kunstiostud
08.11.2019 kuni 09.02.2020
Viimase 10 aasta jooksul on Tartu Kunstimuuseumi kogusse lisandunud ostude ja annetuste kaudu erinevaid teoseid, muuhulgas nii fotograafiat, graafikat, maale, skulptuure, videot kui ka eksperimentaalseid installatsioone. Tartu Kunstimuuseumi ostukomisjon valib igal aastal välja kõrge kultuurilise ja ajaloolise väärtusega kaasaegse kunsti teoseid, mis leiavad koha muuseumi mahukates ja väärikates kogudes. Avalikule publikule jääb see muuseumi oluline tegevus aga mõnikord ebaselgeks. Ülevaatenäitus nendest teostest annab võimaluse vaadata seda, mis tehnikad on olnud populaarsed ja tähtsad eesti kunstis, ning jälgida, mis teemad on pakkunud kõige rohkem huvi autoritele. See annab ka kunstihuvilistele võimaluse näha eesti kunstiajalugu tähtsamaid teoseid nii täna kui ka tulevikus.  
Näitus „Müstika ja Eros“
Näitus „Müstika ja Eros“
08.11.2019 kuni 05.04.2020
Tartu Kunstimuuseumi kunstikogu on suuruselt teine kunstikollektsioon Eestis ja näituse „Müstika ja Eros“ eesmärk on kogu tutvustamine seksuaalsust kajastavate teoste kaudu. Muuseumi kollektsiooni kuulub erootilisi karikatuure, intiimseid joonistusi, erinevaid seksuaalsust kajastavad allegoorilisi ja mütoloogilisi teoseid, mis annavad laiapõhjalise ja samas sügava baasi näituse koostamiseks. Näitusele valitud autorid on seksuaalsust kajastanud läbi mütoloogiliste, allegooriliste ja ka folkloristlike teemade kaudu.   Näitus on jagatud alateemadeks: ahvatlus, partneri otsingud, promiskuiteet ehk ohjeldamatus ning perekond ja viljakus. Arhetüüpsed algmüüdid ja kujundid kunstis on suurepärane võimalus avastada rikkalikku kultuuripärandit haarava teema kaudu ning ühtlasi näidata Tartu Kunstimuuseumi kunstikogu sügavust.   Kuraatorid: Amar Annus (Tartu Ülikool), Kadri Mägi (Tartmus)
Noor Tartu – Mirjam Hinn „Kõrgepinge“
Mirjam Hinni näitus „Kõrgepinge” keskendub intensiivsetele meeleseisunditele ning nende rollile inimeseks olemise juures. Lammutades äärmustesse kalduvad kogemused, nii positiivsed kui negatiivsed, nende algosadeks, otsib näitus kõiki meeliülendavaid elamusi iseloomustavat ühist süvastruktuuri, mille Hinn on püüdnud oma abstraktsete maalide pimestavasse värvigammasse.   Mirjam Hinn (1990) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA) ja Tartu Ülikooli maaliosakonna (MA). Oma loomingus on ta liikunud figuraalkompositsioonidelt üha abstraktsemate teoste suunas. 2018. aasta kevadel Tartu Kunstimajas toimunud näitusega „Tardunud helid” sidus Hinn erikujulised abstraktsed maalid läbi näituse kujunduse ühtseks meeliülendavaks kompositsiooniks, mis tõi talle AkzoNobeli kunstipreemia. Näitus „Kõrgepinge” mis toimub Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis tõukub sarnasest lähtepunktist ning seob näituseruumi läbi valgus- ja heliinstallatsiooni maalidega ühtseks tervikuks.  
Pille Kaleviste näitus „Tummus“
Pille Kaleviste näitus „Tummus“
08.11.2019 kuni 26.11.2019
Reedel, 8. novembril kell 17.00 avatakse HOP galeriis Pille Kaleviste näitus „Tummus”.   Näituseprojekt „Tummus” keskendub dialoogile või dialoogi puudumisele inimese ja looduse vahel. Näitus on järjeks aastal 2015 isiknäitusel eksponeeritud tööle „Keeletus“, kus kontseptuaalseks pooleks oli dialoog inimkommuunide ning inimese ja inimese vahel. Keraamikuna kasutab autor materjaliks portselani, mis toetab endal hapra ja tundliku materjalina näituse esteetilist morbiidsust.   Näituse „Tummus” idee tekkis ärevusest metsade raierahu ümber. Näituse kontseptuaalse poole osas toetun Norra filosoof Arne Næss’i süvaökoloogia teooriale, mis väidab, et kõik elusolendid väärivad austust nii oma sisemiste väärtuste kui ka eluviiside vastu ning kõigil elusolenditel on õigus eksisteerida ja areneda. Inimene on ainus elusolend, kelle käes on võimalus hävitada või hoida.  
Eesti tekstiilikunstnike vaibad Moskva muuseumi kogudes
8. novembril kell 16.00 esitletakse Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis Moskvas asuva Tsaritsõno muuseumi kogusse kuuluvaid 20. sajandi unikaalseid autorivaipu tutvustavat vaibakataloogi, millesse on kaasatud ka mitme eesti autori looming.   Nõukogude perioodil jõudis kõrgelt hinnatud eesti tarbekunsti mitmetesse suurtesse muuseumidesse üle tollase riigi, üheks neist oli tollane Riiklik Dekoratiivtarbekunstimuuseum. ETDMil on pikka aega olnud huvi Eestist väljapoole liikunud ja riiklikult tellitud teoste vastu ning suur heameel selle üle, nüüd on võimalus osa neist laiemalt tutvustada.  
Airi Luige isikunäitus „Sulismadu varjude maailmas“
Neljapäeval 7. novembril kell 16:30 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Airi Luige isikunäitus „Sulismadu varjude maailmas“.   Näitus on järg 2015. aastal Rahvusraamatukogus toimunud näitusele „Kaotatud Sulismadu otsides“, mille inspiratsiooniks on vanad indiaani legendid ning nende põhjal loodud autori nägemus Sulismao lugudele. Ekspositsioon koosneb seitsmest teosest, kus kangastele trükitud maalid moodustavad näitusruumis tervikliku ja mängulise installatsiooni.   „Mind on alati huvitanud vanad kultuurid, nende uskumused ja legendid ning kuidas nad neid kunsti kaudu väljendasid. Olen vaadanud vanu Kesk-Ameerika mustreid ja ornamente, nende põhjal on kujunenud mulle omane kujutamisviis. Legendid annavad võimaluse ka neist inspireeritud lugude tekkimiseks ja vanadele lugudele järje loomiseks“ kommenteerib kunstnik Airi Luik.  
Imbi Kruuvi näitus „Vaatlejad”
Imbi Kruuvi näitus „Vaatlejad”
07.11.2019 kuni 01.12.2019
7.11 - 1.12 on Haapsalu Linnagaleriis võimalik vaadata Imbi Kruuvi näitust „Vaatlejad“.   See, mis kunagi oli argiselt tavaline, võib aja möödudes muutuda erakordseks. Mõned mälestused mattuvad pimedusse ja teised tõusevad erilisse valgusesse, särasse või saavad kuldsed raamid. Mälu joonistab ja käsi värvib.  
Mare Tralla loeng ja töötuba: Mitte ükski idee ei ole sitt!
Mare Tralla. Mitte ükski idee ei ole sitt. Töötuba loomingulise aktivismi võimalustest. Üritus näituse „Tiira-taara-tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ raames EKKMis Link Facebooki Eestis on viimasel ajal toimunud rohkem meeleavaldusi kui vaat et viimase 28 aasta jooksul kokku. Kuidas tulla tänavatele, siis kui selleks tekib vajadus? Näituse „Tiira-taara-tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ raames viib kunstnik ja aktivist Mare Tralla läbi loeng-vestluse 5. novembril ja praktilise töötoa 6. novembril algusega kell 17 kõigile aktivismist huvitunutele Eestis, et ajalooliste ja kaasaegsete näidete põhjal näidata, kuidas edastada oma poliitilist sõnumit avaliku meeleavalduse teel.
Flo Kasearu
Flo Kasearu avalik loeng teisipäeval, 5. novembril kell 17:00, ruumis A502   Flo Kasearu (1985) on kunstnik, kes seob oma loomingus tegevuskunsti praktikaid video, foto, maali ja installatsiooniga. Tema tööd on olemuselt hooajalised ja uurimuslikud, lahates probleeme rohujuuretasandil ja tegeldes teemadega, nagu vabadus, patriotism ja rahvuslus, koduvägivald ning ühiskondliku ruumi ja privaatsfääri vastandused. Sageli kiiresti ja reaktsiooniliselt töötades reageerib Flo erinevatele sotsiaalsetele protsessidele peene huumoriga. Flole on omane muuta eluloolised sündmused kunstiteosteks. Rohkem infot: www.flokasearu.eu Loeng toimub inglise keeles, EKA Kaasaegse Kunsti magistriõppe MACA avatud loengusarja "ART TALKS" raames. Kõik huvilised on oodatud!
Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Aktimaal”
Teisipäeval, 5. novembril, kell 18.00 avatakse Haus Galeriis, Uus tn. 17, näitus „Aktimaal”, kuhu meie nimekad maalikunstnikud on esitanud hulga intrigeerivaid visioone. Teemakäsitlus näitusetööde tegemisel oli vaba, mis on jättis kunstnikele piisavalt palju tõlgendusruumi, et tahtmise korral akti varjus rääkida mistahes teemadel. Näitusesaal on tõepoolest mitmekesine - julge ja vaoshoitud, monokroomne ja värvide küllane, sõnakas ja vaikselt kõnelev.   Näituse kuraator Tiina Tammetalu: „Haus Galerii ülemises saalis saab näha Eesti elavate maaliklassikute paraadi! Uute aktimaalidega esinevad Jüri Arrak, Tiit Pääsuke, Lembit Sarapuu, Jaan Toomik, Valeri Vinogradov, Ilmar Kruusamäe, Marko Näetamm, Mati Kütt, Mari Roosvalt, Anne Parmasto, Mall Nukke, Vilen Künnapuu, Anatoli Strahhov, Enn Tegova, Mauri Gross ning paljud teised – kokku kolmekümmend üks autorit.”   

Lehed