Üritused

Ootame kõiki osa saama Jass Kaselaane isikunäituse „Karjane. Haud. Tiibadega inimene“ publikuprogrammist. Kolmapäeval, 24. septembril kell 18 Kunstnikutuur ja -vestlus näitusel, dialoogis Johannes Luigega Jass Kaselaane erituur dialoogis EKKM-i tehnilise direktori ja kunstniku Johannes Luigega. Ringkäigul avatakse kunstnik Jass Kaselaane tööde tehnilist poolt ja arutletakse selle üle, kuidas Kaselaanele massiivsed skulptuurid ja näituse helid ellu kutsuti. Kolmapäeval, 22. oktoobril kell 18 Jass Kaselaan vestleb kunstist ja protsendikunstist Jass Kaselaan räägib enda kogemusest kunstnikuna protsendikunsti projektide kontekstis. Esitlus toimub EKKM-i baaris. Pühapäeval, 2. novembril kell 16 Kunstnikutuur ja -vestlus, dialoogis Aleksander Metsamärdiga

KOREOGRAAFIA+ on ruum ja aeg, kus koreograafia hingab laiemalt kui tants. See on koht, kus liikumine kohtub sõnaga, heli puudutab ihu, valgus joonistab rütmi ja mõte tantsib nähtamatuses. See ruum pärib sosinal, kas koreograafia saaks olla iseseisev, eksisteerida omaenda gravitatsioonis? Või vajab ta siiski enda ümber ka teisi maailmu, et kasvada, laieneda ja luua uusi horisonte? KOREOGRAAFIA+ on lubadus avastada uusi pingevälju: liikumise ja seiskumise, struktuuri ja sõltumatuse vahel. See on kutse publikule olla tunnistajaks koreograafia võimalustele. Kaos, rütm ja vorm juhatavad meile teed. KOREOGRAAFIA+ on etenduste õhtu, mil astuvad lavale koreograafid, kes on valinud enda kõrvale kunstniku teisest valdkonnast. Koos on loodud lühike etteaste, et kombata koreograafia võimalusi. /  Juulius Vaiksoo + Hirvo Surva “Laulu- ja Tantsupidu”

Reedel, 19. septembril kell 16 teevad näitusel „Aegluse poliitika“ ringkäigu näituse kuraatorid. Elame ajastul, kus kõigil on pidevalt kiire. Töötempo, infovood, tehnoloogia areng ja sotsiaalne surve sunnivad meid tegutsema aina kiiremini ja efektiivsemalt. Kas sellest hüperkiirusel toimivast masinavärgist on üldse võimalik välja astuda – õppida hindama aega mitte ainult kui vahendit, vaid kui väärtust iseeneses, nautima protsessi ja kohalolu? Kuidas teha aeg taas „enda omaks“? Viimastel aastatel on ka kaasaegsesse kunsti jõuliselt sisenenud erinevad „aeglased“ tehnoloogiad, käsitöötehnikad ja traditsioonilised materjalid. Kunstnikud seavad autoripositsioonis järjest selgemalt esikohale hoolivust ja vastutustunnet ning teevad teadlikult jätkusuutlikke valikuid.

Galerii Truus ja Õiguskantsleri Kantselei kutsuvad Marju Bormeistri juubelinäitusele „Elumere lainetes hulpides“.    Vestlusõhtu  kunstnikuga toimub 25.09. kell 17.00.   Õiguskantsleri Kantseleis, Kohtu 8 võtke kaasa ID-kaart PALUN REGISTREERI SIIN https://www.eaa.ee/marju-bormeistri-juubelinaitus-elumere-lainetes-hulp…

Näituse kuupäevad: 16.09.2025 – 29.10.2025 Avamine: 07.10.2025 kell 17.00 Tallinna Jaani kiriku galeriis, Vabaduse väljak 1 Alates 16. septembrist saab Jaani kiriku galeriis vaadata Viive Noore ja Jüri Mildebergi ühisnäitust Ars amatoria - Ars moriendi II (Kunst armastada, kunst surra II). Nagu pealkirigi vihjab, on näitusetöödes esindatud nii armastus kui surm. „Viive Noore looming sünnib isiklukust enesevaatlusest ja universaalsetest emotsioonidest: armastusest, kaotusest, rõõmust, hirmust. /../ Ta ei kujuta elu sellisena, nagu see paistab, vaid sellisena, nagu seda sügavalt tunnetatakse. Võib-olla teeb just see eriline värvikäsitlus, see elumuutev emotsionaalne ausus tema tööd samaaegselt maapealseks ja teispoolseks,“ on öelnud Jaapani kunstikriirik Hajra Salinas. 

Reedel, 19. septembril kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Reet Varblase (1952–2023) mälestusele pühendatud grupinäitus „Ühendav lüli”. Näitus on kummardus Reeda elule ja loomingule; muuhulgas saab näha ka dokumentatsiooni tema viimase suure kuraatoriprojekti „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim” lõpetamisest, milles Reet osaleda ei jõudnud. Laiemalt on näitus mõtisklus inimese sisemaailma müsteeriumi ja surma kui vitaalse jõu üle.

Olete oodatud Urmas Viigi isikunäituse „Megalilled ja tribaalrebased“ avamisele Toompea lossi kunstisaalis kolmapäeval, 24. septembril kell 11.30. Näituse inspiratsiooniallikaks on 19. sajandi botaanilised gravüürid ning keskaegsed fantaasiarohked reisikirjad. Viigi omamütoloogilised tribaalrebased on kummastavad figuurid, kes paberipinnal põimivad ühte looma ja inimese olemuse. Tegelaste poosid, pilgud ja sisepinged ärgitavad vaataja alateadvuses rütme ja kihistusi, provotseerides looma erinevaid tõlgendusi. Väljapanekul on esindatud kunstniku loomingule omased pseudodokumentaalsed jäädvustused, paisutatud formaadid, miniatuurid ja ruumiline objekt.

Laupäeval, 27. septembril kell 13.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis näituse „Ussipulm“ viimane tuur, mida viib läbi näituse koordinaator Rene Kriisa. Ekskursioon on eesti keeles, osalemiseks on tarvis soetada näitusepilet. Terje Ojaveri skulptuurid kõnelevad elust kui väljakutsest, millega tuleb silmitsi seista. Hanguga relvastatud hiidnaine on valmis kaitsma oma kodu ja lapsi, ent samas on ta teadlik oma tapariista kahetisest ülesandest. Ta teab, et põrm on väetis, vagla toit – uue elu algus. Loe näituse kohta lisaks. Jälgi üritust Facebookis. Lisainfo: Tartu Kunstimuuseum Tel: +372 5881 7811 Raekoja plats 18, Tartu K, R–P 11.00–18.00 N 11.00–20.00  

Neljapäeval, 18. septembril kell 19 toimub Hobusepea galeriis näitusel „Kübemelisuse anatoomia“ vestlusring.  Kunstnikega vestlevad kuraator Kati Ots ja keemik Heron Vrubel. Jutuajamise keskmeks on kunsti, teaduse ja avaliku ruumi lõimpunktid. Vestlus toimub inglise keeles.  Kati Ots on kultuuritöötaja, õppejõud ja kuraator, keda huvitavad avalik ruum, kultuuripoliitika, ligipääsetavus ja jätkusuutlikkus. Ta uurib kureerimis- ja kunstipraktikaid sotsiaalse õigluse ja aktivismi kontekstis, hõlmates teemasid monumentaalsest misogüüniast kuni vetsuaktivismini. Hetkel on Tallinna Fotokuu raames avatud Otsa kaaskureeritud linnaruuminäitus „Volitatud vormid" Kaubamaja ristmikul.

22.09.-04.10. 2025 kunstnik Sergei Inkatov esitleb oma isikunäitust „Õnneteoreem“, mis avatakse  Disaini ja Arhitektuurigalerii, Pärnu mnt 6, Tallinn. Inkatov, kes on tuntud oma sügavalt filosoofiliste teostega, viib vaataja seekord romantikule õnne olemuse juurde. „Õnneteoreem“ ei paku ühest vastest, vaid avab dialoogi – kas õnn on juhus, seaduspära või sisemine harmoonia, mida igaüks leiab omal viisil. Näituse maalides põimuvad abstraktsed maalid, julged värvikihid ja meditatiivne sügavus, luues visuaalsase ruumi, kus vaataja saab peatuda, mõtiskelda ja kogeda isiiklikku äratundmust.