Üritused

Näitus avatakse 2. juulil FOKU galeriis . “Peregrina” on näitus teel olemisest kui rituaalist. Santiago de Compostela palverännakust inspireeritud projekt jälgib teelolekut kui korduvat, rütmilist ja hetki salvestavat liikumist, mille kaudu avaneb maastik nii välise ruumi kui sisemise seisundina. Nii kujuneb pilt sellest, mida inimene kannab endaga kaasas; millest ta teel vabaneb ja kuidas teekond oma teelist kasvatab. Murusalu loomingule omaselt põimuvad näitusel mälu, ajataju ja korduv dokumenteerimine, mis muudab isikliku rännaku laiemaks mõtiskluseks kuulumisest, kaduvusest ja lootusest. Teekond ei ole ainult teel olemine, vaid viis märgata aja kihistusi ning nähtavaks teha muutusi, mis toimuvad nii inimeses endas kui teda ümbritsevas maailmas. “Peregrina” ühendab palverännaku fotod, luule ja 2011. aastal alustatud elukestva videoinstallatsiooni “Otsides Kuldajastut”.

Reedel, 3. juulil kell 18 avatakse Haapsalu Linnagaleriis Laura Põllu ja Gary Markle’i duonäitus „Õrnad koletised soojal päeval“, mis muudab galerii iseäralike olevuste kogunemispaigaks. Näitus jääb avatuks kuni 2. augustini 2026. „Õrnad koletised soojal päeval“ on Laura Põllu ja Gary Markle’i värskeim koostööprojekt. Kunstnike omavahelistest vestlustest, visandamistest ja materjalikatsetustest on kasvanud välja seltskond iseäralikke olevusi, kelle kehadesse on talletunud folkloor ja argielu, kujutlusvõime ja suvituskultuur. Duo toob Haapsalu Linnagaleriisse omamoodi rannamaastiku. Laest langeb Põllu tafting- ja rüiu-tehnikas loodud tekstiil, mis näib olevat päikese ja meretuule poolt kahvatuks pleegitatud. Rühm rahulikes toonides ja taimja vormikeelega keraamilisi skulptuure - mõned neist kannavad edevaid narmastatud päikesevarje - on jäänud siia suvepäeva

Mauri Grossi näituse "Puhas muld 2" avamine toimub laupäeval, 27. juunil kell 17 Rüki galeriis.  Muld on algus. Vaikne, tume ja viljakas pind, millest võrsub kõik elav. Näitus „Puhas muld 2" koondab teosed, mis kõnelevad kasvamisest, küllusest ja looduse lakkamatust muutumisest. Lopsakad lille- ja võsamaalid avavad vaatajale maailma, kus metsik ilu ei allu rangetele piiridele. Taimestik levib, põimub ja vallutab ruumi, meenutades, et elu loomulik seisund on kasvamine, milles inimene vaid osaleb kas sekkudes või vaatlejana. Õied ja lehed ei ole siin pelgalt looduse kujutised, vaid elujõu, mälu ja sisemise rikkuse kandjad.  Nende teoste kõrval mõjuvad erksavärvilised triibulised maalid kui looduse nähtamatu rütmi visualiseeringud. Värvid pulseerivad, põrkuvad ja harmoneeruvad, kandes endas valguse, aastaaegade ja kasvu lugu. Need maalid tõlgivad looduse liikumise ja hingamise värvideks ning mõjuvad seeläbi justkui triipkoodi või lõiguna rahvariidest.

Reedel, 19. juunil kell 18.00 avab kunstnik Lappy Mary Vabaduse galeriis näituse „Columna Cochlis“. Viimasel ajal on autorit hakanud sügavalt köitma muistse maailma ajalugu ning erinevad rahvalikud müüdid, mis sellega kaasas käivad. See huvi on väljendunud ka hiljutistes töödes, kus võib märgata viiteid muistsetele pärimustele. Kunstniku eesmärgiks ei olnud illustreerida konkreetseid mütoloogilisi süžeesid, vaid pigem tekkisid need kujundid alateadlikult ja iseseisvalt, avades uusi võimalusi kogeda aega, mälu, vormi ja eri ajastute inimeste vahelist sisemist seotust.

Kõik kultuurisõbrad, nii kohtlajärvelased kui ka kaugemad huvilised, on 19. juunil kell 19.00 oodatud endisesse Kukruse Klubisse (Lehe tn 10a, Kukruse), et avastada näituseprojekt „Väljasõit”, mis on osa Stalkeri muuseumi programmist Ida-Virumaal. 1916. aastal rajati Kukrusesse esimene proovikaevandus Eestis ning saadeti sealt 22 vagunitäit põlevkivi tollasesse Petrogradi. Ka nüüd, enam kui sajand hiljem, kaevandatakse Eestis endiselt miljoneid tonne põlevkivi aastas. Küll aga mitte enam Kukrusel. Siin on maa-alune inimtegevus vaikinud juba pea 60 aastat ning Kukruse Klubi on sel sajandil seisnud suuresti tühjana.

ANDRA JÕGIS Vaikivad tunnistajad 19.06-19.07.2026 Neljapäeval, 18. juunil kell 17.30 avatakse Andra Jõgise näitus „Vaikivad tunnistajad“ Hop galeriis.  Valged laelambid Estonia puiesteelt, EKA hoonest, mida enam ei ole. Viimased Līvāni klaasitehase piimjad kuplid ja kupad puhutud joogiklaasidelt, mis rändasid kurat teab kuhu. Ning vahuvein, mis sai joodud esimesel septembril, taaraklaas jõulupeo laualt, veinipudel, mis sai tühjendatud uute magistrantide auks, šampus TASE avamise õhtult. Katkine Tarbeklaasi vaas kolimiskastist ning põrandale müksatud piimakann. 

19. juunil avanev Adamson-Ericu muuseumi näitus „Kõnelevad kivid“ uurib, kuidas kivid ja kivimid on pakkunud eri ajastutel inspiratsiooni raidkivimeistritele, aga ka maali- ja ehtekunstnikele. Näituse kuraator on Marge Laast.   Näitusel on välja pandud seni eksponeerimata või harva eksponeeritud raidkive, raidkivide mudeleid või kunstiteoseid Eesti keskaegsetest linnadest: Haapsalust, Narvast, Paidest, Rakverest, Tallinnast, Tartust, Uus- ja Vana-Pärnust ning Viljandist, lisaks Saaremaalt. Raidkividega dialoogis on väljas eesti kunstnike kiviaineline looming, näiteks Oskar Kallise, Eduard Wiiralti, Juhan Muksi ja Peeter Mudisti tööd. Eraldi on vaatluse all eesti ehtekunst ‒ eksponeeritakse Raili Vinni, Kersti Kristliebi, Eve Margus-Villemsi, Margus Tänava ja Mirjam Auna teoseid. Lisaks aitavad kivide lugusid jutustada videod, fotod, maalid, graafika ja skulptuurid.  

XXX rahvusvaheline aktinäitus MEES & NAINE : Läänemere lained - avatud kuni 6.septembrini 2026 Rahvusvaheline Kunsti Laboratoorium : EI TULE LUULE TUULEST - avatud kuni 28.juunini 2026 XXXIII rahvusvaheline aktinäitus MEES & NAINE – LÄÄNEMERE LAINED Esimesed kunstiteosed olid looduse enda loodud. 500 miljonit aastat tagasi troopilise mere põhjas elanud korallid, hiljem juba kuival toimetanud tigude kojad, termiitide ja sipelgate majad on inspireerinud mitmete kaasaegsete arhitektide loomingut. Aastal 2007 otsustati UNESCO-s, et kõigi aegade ilusaim dokument on Rootsi piiskopi ja kartograafi Olaus Magnuse teos Carta Marina. See 1539. aastal valminud Läänemere rahvaste kaart sündis meremeeste, kaupmeeste ja rändurite kirjelduste põhjal.

Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis grupinäitus „Linnautoopia III. Leitmaa“. Kümme graafikakunstnikku on võtnud kujutada linnateemalisi ulmasid. Näituse keskmes on linna peavoolulisest kujutamisest kõrvale jäävad nähtused ‒ kunstnikud leiavad linnaruumist nähtamatut, äärepealset, absurdset ja kujutlevad sellest inspireerituna uusi maastikke, mustreid ja kujundeid.