Üritused

Olete oodatud näituse avamisele reedel 19.veebruaril kell 17.00!   Aastanäitusel osalevad kunstnikud, kellele akvarell on põhitehnika kui ka need, kellele see on olnud paeluv väljendusvahend muu ala kõrval. Isikupäraste stiilide skaala on lai, väljapanekust õhkub vabadust ja improvisatsioonilisust. Mõttepilt võib olla impulss millegi uue tekkimiseks või hoopis millegi olnu või oleva äratundmine läbi mõttepildi.  

Alates 17. veebruarist resideeruvad 1. märtsi galeriis Hedi Jaansoo ja Kati Saarits. Residentuuri jooksul on galerii vaateaknast möödujatel võimalik jälgida väljapaneku järk-järgulist kujunemist. Viimasel nädalavahetusel, 26. - 28. veebruaril ootavad kunstnikud külastajaid galeriisse residentuuri tulemusega tutvuma.   Neid kahte kunstnikku, kelle jaoks on see esimene kord koos töötada, seob eelkõige huvi nii tarvilike kui ka tarbetute argiste objektide vastu. Mõlema loomingus on ühtviisi olulisel kohal vaikelulisus. Eelseisva ühise residentuuri jooksul käsitlevad nad näitust kui elamiseks sobivat keskkonda.   Galerii on külastajatele avatud:  R 26.02 kl 16-19 L 27.02 kl 12-16

Näitus käsitleb meie ühiskonna peavoolus ja selle kõrval tegutsevaid subkultuure ja inimkooslusi, mille eesmärgid ja käitumismudelid loovad alust täiesti uue sootsiumi sünniks - muutunud maailmakord, mütoloogiliste olendite reinkarnatsioon apokalüptilistel väljadel. Eksponeerides elusolendit kui ühiskonna ja looduse minivormi, läbi väliste maskide ja kaitsekihtide, otsib ekspositsioon välja nii inimhinge sisemised ihad ja kired, kui ka meie kõigi kollektiivse kehandi varjatud hallid tsoonid. Seades küsimuse seespoolse ja väljaspoolse kohta, avaliku virtuaalse inimliku (interneti)ruumi ja mittetehnilise, analoogse ja füüsilise loomalik-loodusliku maailma omavahelisest suhtest ning muutes näituse interaktiivseks tegevuskunstiks avatud tervikteosena, kus vaataja muutub saali sisenedes osaks installatsioonist.   Anonymous Boh (Al Paldrok)

Olete väga oodatud Silver Vahtre näitusele „Elu tuba“ Vabaduse galeriis reedest, 12. veebruaril. Näitus on avatud 12.02.–03.03.2021   Disaineriharidusega Silver Vahtre tuli meie kunstiellu 1970ndate lõpus fotokollaa?idega, olid need siis vormistatud graafiliste lehtede või plakatina. Nii neis kui ka Vabaduse galerii “Elu toa“ seerias käsitleb ta omal ajal päevakajalisi teemasid eelkõige ruumi, selle mõju tähenduse kaudu.  

Kolmapäeval 17. veebruaril kell 17:00   Kuidas jõuab kalliskivi maapõuest ehtekunstniku lauale? Gemmoloogi, kivilihvija ja ehtekunstniku Rita-Livia Eriksoniga vestleb narratiividest kalliskivide ümber A-Galerii näituseprogrammi kuraator Sille Kima. Vestlus toimub A-Galerii Facebook Live ülekandel. Arutluse all on kalliskivitööstus, kalliskivide väärtuse loomine ja ehtekiviteaduse arengud.   Vaata vestlust A-Galerii Facebook Live ülekandel 17. veebruaril kell 17:00.   

Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja on avatud 01.02- 31.03 Lilian Mosolaineni retrospektiivnäitus „Madonna Dolorosa“ Lilian Mosolainen tuli Eesti kunstiellu 1980. aastate lõpu uusekspressionismi lainega rühm T algtuumikus. Kui tema tollastele kaasvõitlejatele jäi ekspressionism vaid üheks etapiks, siis Mosolainenit on ekspressionism – panustamine intensiivsele väljenduslikkusele, emotsionaalsusele – jäänud saatma kogu senise loometee. Kunstniku maalide kahestunud struktuurile, teineteisest täiendavale (ja avavale) näiliselt sõltumatule joonisele ja värvile on tähelepanu juhtinud paljud kunstikriitikud.   Lilian Mosolainen tegeleb oma viimase aja maaliloomingus eksistentsiaalsete teemadega, inimelu adumisena looduse ringkäiguna ja surma tunnetamisena elu osana.   

Neljapäevast, 11. veebruarist on Staapli 3 galeriis avatud  Matti Pärki isikunäitus „Muutuvad ajad“.   „Muutuvad ajad“ kajastab Matti Pärki nii varasemat kui hiliseimat loomingut ja on tema esimene isikunäitus Staapli 3 galeriis.   Nagu ütleb ka pealkiri on tegemist näitusega, mille temaatikaks on aeg, muutused aga ka mõtisklused inimeste paiksuse üle. Politiilise alatooniga tööd on tänapäeva päevasündmuste valguses leidnud inspiratsiooni pagulaskriisist ja inimeste rändamistest. Näituse väljapanek koosneb markeri-, grafiidi- ja söejoonistustustest.   Kunstnik ise ütleb, et tema tööd on omamoodi illustratsioonid kuna inspiratsioon tuleb ennekõike kujundist või kompositsioonist ning alles seejärel jõuab kõik paberile. Tema tööd aga pole kaugeltki ainult üks ühele „kirjapanek“ vaid loomeprotsessis valmivad need tihti pidevalt liikuva ja otsiva joone kaudu.  

Näitusega „Meelesurfar” tähistame kunstniku Andrus Joonase juubelit, kajastame tema viimase 27 aasta loomingulist tegevust ning pöörame tähelepanu tema (kunsti) filosoofiale ja maailma tajumisele. Näitusesaalist saab kunstniku isiklik ruum, kus väljas suureformaadilised maalid ja installatsioonid ning palju kriitikat ja tähelepanu saanud performance’id.   AUTORITUURID näitusel 12.02 kell 17.00 ja 13.02 kell 14.00. Autorituuril osalemine sooduspiletiga 3€.   Kogu näitus viitab lõpmatu kunsti protsessile, millega kunstnik kokku puutub ja selle lõpp on seal, kus kunagi oli algus. Kas veerand sajandiga on looja jaoks saabunud uus algus? Või on see lõpp? Väljapanek on pühendatud kunstniku esivanematele, kes rändasid 19. sajandil Tsaari-Venemaa avarustesse otsima Tõotatud Maad ja Valget Laeva. Mõned jõudsid Siberisse, mõned Musta mere äärde.  

Eesti Tekstiilikunstnike Liit uuendas väljapanekut ARSi majas   NeLi+1: Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Maasike Maasik, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere   Eesti Tekstiilikunstnike Liit alustas ARSi majas Stuudio 98 ruumides liidu aastapreemiate nominentide tööde tutvustamist detsembris 2020, veebruaris 2021 avaneb vaatajatele uuendatud ekspositsioon Ehalill Halliste, Mariann Kallase, Maasike Maasiku, Aet Ollisaare ja Erika Tammpere töödest.   Preemia Aasta Tekstiilikunstnik 2019 nominendid olid Ehalill Halliste, Mariann Kallas, Krista Leesi, Eva Mustonen, Aet Ollisaar ja Erika Tammpere, elutöö preemia pälvis Maasike Maasik.  

ARS Showroomi galeriis 5.–28. veebruar 2021   Mart Vainre maalid koosnevad ehtsast ja jäljendatud värvist. Inimlikke žeste ja nende masinlikke koopiaid kombineerides näitlikustab ta indiviidi enesetaju üleilmse digivõrgustiku ajastul, mis pakub hulgaliselt võimalusi kohalolutunde hägustamiseks.   Vainre on kui rituaalmaalija ja tehnosurfar. Ning rituaalsurfar ja tehnomaalija. Need tegelased on justkui vastandlikud pildiloome meetodid, mille abil loob ta visuaalseid ülekandeid indiviidilt masinale ja vastupidi. Generatiivseid võtteid käsitsi imiteerides jääb tihti ebaselgeks, kas inimene juhib tehnoloogiat või oleme kontrolli kaotamas.