Üritused

Kolmapäeval, 6. novembril kell 18.00 olete oodatud Kirjanike maja Musta laega saali raamatu „Jüri Arraku Kunstiaed“ esitlusele. Üritus toimub Kirjanduslike Kolmapäevade sarjas.   Raamat sisaldab bibliograafilist ülevaadet aastatel 1967 - 2019 ajakirjanduses ilmunud (kunstiteemalistest) artiklitest, üle 70 maalireproduktsiooni, 12 originaalillustratsiooni, fotosid ning mõningaid Jüri Arraku mõtteid ja artikleid.   Kunsti-, elu- ja oluloolist raamatut „Jüri Arraku kunstiaed“ esitlevad Jüri Arrak ja Kai Kask.  

Jõhvi linnagaleriis eksponeerib esmakordselt Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige Ilme Rätsep tekstiilinäitust „Kuldsed hetked“.   „Aeg on inimeste leiutatud. Aega võib planeerida, nautida ja kulutada. Ühel päeval saab selgeks, et aeg on hindamatu ja juurde pole seda võimalik osta.   Nii seisangi silmitsi ajaga, tärkavas hommikuvalguses liuglevate udulaamadega kidural maastikul. Vaikus on lõputu, aga see kestab veel mõned hetked. Siis ta tõuseb, nii nagu alati, aastatuhandete jooksul, igal hommikul uuesti. Tontlikult läbipaistmatu maastik ootab hinge kinni pidades, esimeste päikesekiirte - kuldse hetke - saabumist.   Ja ongi jäänud hetked, mis võivad olla imeliselt kaunid, argiselt hallid või lausa tapvalt valusad, kogu rikkus, mis elu jooksul kogutud ja mida keegi võtta ei saa. Ma vajan neid kõiki, et maalida selles ajas ja selles hetkes.

Esmaspäeval, 04.11.2019 kl 18.00 avavad Karel Koplimets ja Maido Juss Draakoni galeriis näituse „Flat Circle / Suletud ring”. Näitusel eksponeeritud samanimeline videoinstallatsioon käsitleb informatsiooni üleküllusest lähtuvaid küsimusi kaasaja meedias, inimteadvuses ja arusaamades.   Informatsiooni üleküllust seostatakse üksikindiviidi raskusega suurt kogust teavet omastada ning sellest asjakohast eristada. 2016. aastal genereeris inimkond internetis iga päev umbes 44 eksabaiti informatsiooni, ennustatakse, et aastaks 2025 see arv kümnekordistub. Sealjuures toodeti 90% kogu maailmas eksisteerivast informatsioonist viimase kahe aasta jooksul. Igaühel kellel on ligipääs (vabale) internetile, oleks justkui ligipääs lõputule andmehulgale. Elame ajal, kus erinev teave (ja ka tõde) peaks olema kättesaadavam, kui eales varem, kuid paradoksaalsel kombel on reaalsus teistsugune.  

1. novembril kell 17.00 avatakse Karksi-Nuia kultuurikeskuses Leonhard Lapini näitus. „Noor Lapin“, kohal viibib ka autor.   Näitus jääb avatuks 30. novembrini.    Lisainfo: Kai Kannistu Karksi-Nuia kultuurikeskuse juhataja Gsm: +372 5198 1363   Karksi-Nuia Kultuurikeskus E-post: kultuurikeskus [at] karksi.ee Viljandi mnt. 1 Karksi-Nuia, 69104 Viljandimaa

Olete oodatud Mariann Kallase näituse „Jagatud mälestused“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 1. novembril kell 17. Näitus on avatud 1. – 20.11.2019.   Mariann Kallas (1949) on üks neist tekstiilikunstnikest, kes on truuks jäänud vanale ja õilsale tehnikale – gobeläänile. Nagu ikka traditsiooniliste tehnikate puhul, võib neist rääkida instrumentalistikast lähtudes: kas inspiratsiooni on saadud lakoonilise, kuid väga mõjusate värvidega aastatuhandete tagustest  kopti vaipadest või gobelääni kõrgajast, mõeldes XVI – XVII sajandi Prantsuse gobeläänimeistrite peale või kuidas seda on edasi arendatud. Aga võib rääkida ka koloriidist lähtudes: Mariann Kallase puhul võib eristada n-ö sinist ja punast perioodi, tänavu on ta üllatuslikult kasutanud ka kollast koloriiti. Kuid nagu pildiliste kujutiste puhul ikka, ei ole sugugi vähema, vaataja tarvis on pigem esmase tähtsusega kujutatav lugu ja loo jutustamisviis.  

Kahel järgneval pühapäeval, 3. ja 10. novembril kell 13 toimuvad Helle Vahersalu juubelinäitusel „Lumi, rooste, värv” tasuta kuraatorituurid. 3. novembril juhib ringkäiku Tiiu Talvistu ja 10. novembril Kadri Asmer.   Värvid on juhtinud Helle Vahersalut suurema osa tema elust. Neil põhineb ka tema pildimaailm, väljendagu seda portreed, vaikelud või abstraktsed kompositsioonid. Vahersalu ei maali selleks, et edastada sõnumit või parandada maailma, kuid ometi muudab ta meie ümbrust. Ta loob, et tuua vaataja ümber rohkem värvi, pakkuda selle kaudu esteetilist kogemust ja rahustada meeli. Ta maalib, sest teisiti ta ei saa.  

Reedel, 1. novembril kell 16.30 avatakse Kumu kunstimuuseumi projektiruumis näitus „Õngitsejad. Silvia Jõgever ja Kadi Estland“. Avaüritusel esitab singing songwriter Kaja Kann kolm uut laulu, mis on koostatud Jõgeveri kirjutatud mälestusvihikute põhjal, kus Jõgever meenutab 1960. aasta mitteametliku kunstinäituse korraldamist.   „Kunstnik kirjutas toimunu üles mitte selleks, et avalikkus teaks, tema enda sõnul oli eesmärk selles, et ta ise ei unustaks. Laulud sisaldavad sõnumeid, mis me siiski oleme unustanud ja seepärast on vaja neid nüüd avalikult ette laulda,“ kirjeldab etteastet Kaja Kann.  

Olete oodatud näituse avamisele 1. novembril kell 19:00.   Näitus „Tiira-taara, tuia-taia, pimesikk tuli meie majja“ räägib õõvast ja lootusetusest. See peegeldab enesehävituslikku olukorda, kus inimeste enda loodu on pöördumas üha jõulisemalt meie vastu. Koos näitusel osalevate kunstnikega luuakse teekond, mis on juhitud teadmatusest eelseisva suhtes.   Esimest korda kureerib Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) kollektiivselt, et tuua kokku erinevad kogemused ja mõttesuunad, hoida kokku ressursse ja vähendada ületootmist. Näitusel osalevad kunstnikud Ivana Bašić, Pakui Hardware, Anu Juurak, Jussi Kivi, Raul Keller, Johanna Maria Parv, Hanna Samoson, Emilija Škarnulytė, Peeter Ulas, Brit Pavelson & Sissela Jensen, Aaloe-Ader-Flo-Künnap-Soosalu. Näitusega kaasnevad üritused loovad Mare Tralla ja Üle Prahi kollektiiv. Näitus jaguneb EKKMi, linnaruumi ja ürituste programmi vahel.

„Väikelinna fenomen” näitus avatakse Pärnu Linnagaleriis 30. oktoobril, kell 17.00.  

„Kergem kui naine“ on dokumentaal-poeetiline lavastus elu raskuse ületamisest otseses ja kaudses tähenduses. Norman vaatleb Itaalia seni ainukest naisastronauti Samantha Cristoforettit kui inimest, kes on elu raskuse päris otseses tähenduses ületanud, jõudes avakosmose kaalutusse. Paralleelselt vaatleb Norman Itaalias töötavaid Ukraina võõrtöölisi, kellest on saanud omastehooldajad Itaalia peredes ning kes kannavad itaalaste elude lõpuaastate metafoorset, aga vanureid tõstes ka päris otsest raskust. Ometi ei vaju need naised võõraste elude raskuse all looka. Vastupidi, nemadki suudavad, ka avakosmoseta gravitatsiooni ületada. Kuidas on see võimalik ja mis on töö roll inimese eluõnnes - seda uuribki Normani teos, milles segunevad dokumentaalne uurimus, poeetilised paralleelid ning raskusjõudu trotsiv pilk inimelu kõige raskematele hetkedele.