Üritused

Neljapäeval, 9. aprillil kell 17.00 avatakse Marilyn Piirsalu näitus „Peaaegu nähtav“ Hop galeriis. „Peaaegu nähtav" on tekstiilne ruumiinstallatsioon, mis koosneb kahest osast: ruumi liigendavatest kangastest ja figuraalsetest piltvaipadest. Teose eesmärk on luua ruum, mis vahendab vaikusetunnetust ja lihtsate hetkede tähendust. Udujutt. Poolläbipaistvad graafilise mustriga kangad, mis suunavad pilgu liikumist ülespoole. Gobeläänidel kujutatud hetked on intiimsed, tajume kellegi kohalolu, tunnistame mingit hetke, näeme kaadrit omaetteolemisest. Kujutised läbi õhuvirvenduse, peaaegu nähtamatud, peaaegu märkamatud. Kangaste kihilisus, värvide ja liigutuste vaoshoitus loovad lihtsa koosluse.

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis kaasaegsete kunstnike Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus „Valmimise äärel“. Lõpp on tegelikult üks ütlemata nõme koht. Paik, kust pole enam kuhugi edasi minna ning kus miski ei paista ees terendavat. Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus kutsub kogema kunsti mitte ainult kui tulemust, vaid kui kujunemist. Siin avanevad erinevad kunstiteoste loomise etapid, mis tavapäraselt vaataja jaoks pigem varju jäävad. See on võimalus astuda teoste sündimise hetke, kus tähendused ei ole veel kinnistunud.

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis kaasaegse kunstniku Erik Hõimu näitus „Roosa tuba mäletamiseks“. Me vajume oma mälestuste sisse, mõnikord isegi upume nendesse. Vahel tundub, et möödunu elab ikka veel meiega. Aga mälu on petlik ja ebatäiuslik, ta kaotab ja muudab alati midagi. Detailid vajuvad vaiksesse unustusse, et me saaks edasi minna ja kohal olla, et kõike ei oleks väljakannatamatult palju. Aga siiski tahtmatult vajume tagasi nendesse väikestesse piltidesse. Lõhnadesse, värvidesse, kohtadesse, kus oleme olnud, inimestesse, keda oleme näinud. Sellesse, kuidas päike akna taga rippus ja puuvõra varjud maale vajusid, just siis, just tollel päeval. Nagu otsiksime oma mälestustest mingit salapärast kõiksust, millesse tahes-tahtmata lõpuks hajuma peame.

Reedel, 10. aprillil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Anna Škodenko ja Maria Valdma-Härmi ühisnäitus „Ma tean, miks puurilinnud laulavad“. Näituse fookuses on inimese võitlus püstijäämise nimel (nii otseses kui ka ülekantud tähenduses) ülekaalukate olude keskel, kus lõpmatu moraalne ekslemine kurnab, ent sunnitud paigalseis ei ole samuti võimalik. Nii peegeldavad kunstnikud oma tundemaailma vaatajale ruumikogemuse kaudu.  Öösiti, kui koidik tundub liiga kaugel, tajume hetke, kui kõik näib tulutu, fiktiivne ja tühi. Kui päev on iseolemisest lämmatatud ja põhjatusse sügavusse on kadunud viimane õrnalt sogase värviga tuhm valgus, justkui oleks sajandivanune õhk tardunud üheks tombuks, oleme sunnitud taanduma omaenese mõtetesse ja unelmatesse.

Kunstnikud Aune Taamal, Riina Grethiel Leppoja ja Evar Riitsaar avavad Viimsi Artiumi tünnigaleriis ühisnäituse “Heliseva valguse kirjad”, mis keskendub märkide, sümbolite ja arhetüüpide keelele. Kolme kunstnikku ühendab kuulumine rühmitusse Studio 22 ning sügav huvi märgi, geomeetria ja ornamendi kui universaalse väljenduskeele vastu. Nende loomingus ei ole vorm pelgalt dekoratiivne, vaid kannab rütmi ja tähendusvälju ning loob vaatajale kogemusliku ruumi.

Reedel, 10. aprillil kell 18.00 avatakse Vabaduse galeriis naiskunstnike rühmituse Fööniks ühisnäitus „KVINTESSENTS“. Näitus toob kokku Eesti kaasaegse kunsti maastikul tegutsevad naisloojad, et uurida olemise süvakihte ja loomingulise väe algallikaid. Näitusel osalevad kunstnikud: Marina Aleksejeva, Eve Ermann, Iris Jurma, Katrin Kaev, Kalli Kalde, Lylian Meister, Kaire Nurk, Tiiu Rebane, Anne Rudanovski, Lembe Ruben, Ülle Saatmäe, Maris Siimer, Tiina Tammetalu, Maria-Kristiina Ulas, Katrin Saag, Eveli Varik, Alide Zvorovski.   Kuraator ja kujundaja: Eveli Varik.

Neljapäeval, 2. aprillil kell 17 toimub näitusel “8 naist. 4 dialoogi ruumist” teine kuraatorituur, mida viivad läbi Tüüne-Kristin Vaikla ja Karen Jagodin. Näitus „8 naist. 4 dialoogi ruumist“ toob fookusesse neli naissisearhitekti – Maia Laul, Kirsti Laanemaa, Aate-Heli Õun, Maimu Plees –, kelle loominguline kõrgaeg jäi Nõukogude aega, ning annab võimaluse neljale täna tegutsevale naissisearhitektile uurida, küsida ja inspireeruda oma eelkäijate 8 loomingust. Laul, Laanemaa, Õun ja Plees on naised, kes on kavandanud suuri avalikke interjööre, olnud oma ajastu ruumikultuuri eestvedajad, defineerinud loomingulisi ambitsioone erakordsete installatsioonidega näitustel, olnud võrdselt nii ainuautorid kui kaasautorid suurte kollektiivide sees. Säravad isiksused ja loojad, ent nii mõnigi kord kogenud ka autorina varjujäämist. 

7. aprillil kell 11 toimub Avala kvartalis Polarise majas (Veskiposti 2) Merike Estna väljapaneku „Lekkiva taeva maja“ Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse tutvustustuur . Näitus esindab Eestit tänavusel Veneetsia kunstibiennaalil. Näitusel „Lekkiva taeva maja“ muudab kunstnik paviljoni avatud ateljeeks. Kui näitus võtab oma täieliku kuju Veneetsias biennaali ajal, siis eeltööna on valminud on 25 000 keraamilist plaati, millega kaetakse Veneetsias paviljoni põrand - korvpalliplats endises kirikus. Lisaks valmistatakse Polarise majas ette ka 22 lõuendit ja nende karkassi, millele kunstnik hakkab Veneetsias kohapeal maalima ja mis moodustavad 2026. aasta sügisel valmides hiiglasliku 22 x 6 m maali.  

10. aprillil teeb Köler Prize kauaoodatud tagasituleku ning käivitub EKKM-i juubelihooaeg. EKKM asutas auhinna 2011. aastal, et tunnustada kohalikul kunstiväljal silmapaistvaid kunstnikke. 2026. aasta Köler Prize’i nominendid on: Anna Mari Liivrand, Darja Popolitova, Hanna Samoson, Keiu Maasik ja Taavi Suisalu. Köler Prize’i avamine toimub 10. aprillil kl 19.00 ning näitus jääb avatuks 5. juulini 2026. „Viimane Köler Prize toimus aastal 2018, pärast seda on auhinna väljaandmine olnud olude sunnil pausil. Kultuur, sealhulgas kunst ja kunstnikud, vajavad aga tänases hapras maailmas endiselt, et mitte öelda varasemast rohkemgi tähelepanu ja tuge. Köler Prize auhind saab seda pakkuda tänu kunstisõbralikele eratoetajatele, kes peavad tähtsaks toetada kultuuri ka keerulistel aegadel,“ sõnab EKKM-i tegevjuht Kadi Kesküla.