Üritused

14. juulil kell 17:00 avab Kordon Konteinergalerii esimest korda Hiiumaal oma uksed Kristi Kongi installatsiooniga “Ma näen merepõhjast seda valguskuma. Sellel puudub lõpp, puudub algus. Ja värv muutub iga järgmine hetk.”   

2017. aasta sügisel toimus Viljandis Kondase Keskuses Udo Külvi tööde (1958 – 1974) näitus, kus anti ülevaade eelkõige tema maalikunsti kuuluvatest töödest alates 1940ndate aastate lõpust kuni tema viimaste töödeni 1974ndal aastal. Udo Külv suri ootamatult 1974. aasta suvel 10. juulil. Kondase Keskus andis välja ka raamat-kataloogi, koostajaks Mari Vallikivi.   M. Vallikivi: „Udo Külvi kunstnikutööd saab jagada kaheks: leivateenimistöö – plakatid, raamatukujundused ja – illustratsioonid, broshüürid, postkaardid, kompvekikarbid ja muu tarbegraafika – ning peamiselt loodusmaalidest, kuid ka figuraalkompositsioonidest koosnev vabalooming, mis sündis suurel määral iseendale.“ Siin, Keila raamatukogu galeriis, üles pandud UDO KÜLVi tööd esitlevad esmaselt kunstniku raamatukujundusi ja – illustratsioone, mida taustana toetavad mõned tema maalid ja joonistused nii loodusest kui inimestest. Esildatud on erinevaid ajaetappe ja ka tehnikaid. Loomulikult on siin vaid osa tema töödest.  

Alates 10. juulist saab Hop galeriis vaadata tekstiilikunstnik Elna Kaasiku isikunäitust „Triibukiri“.   Elna Kaasik eksponeerib avataval isikunäitusel teoseid „Kasekiri“ ja „Ajatriibud“. Põrandavaipade seeria „Kasekiri“ on töös olnud kümme aastat, iga vaip kordumatu materjalikoosluse ja triiburütmiga.

Teisipäevast, 7. juulist 2020 on Draakoni galeriis avatud Ivar Kaasiku maalinäitus „Valguse murdumine“. Näitusel on eksponeeritud abstraktsed teosed aastatest 2018‒2020. Näituse on kujundanud Andro Kööp. Näitus „Valguse murdumine“ Draakoni galeriis jääb avatuks 1. augustini.   Valgus on meie jaoks valge, läbipaistev. Füüsiliselt tajume seda eelkõige soojusena. Selle murdumisel klaasi serval või siis peegli faasis muutub aga vikerkaarevärviliseks. Need murdumised on Kaasiku maalides saanud kindlad piirid ja konkreetse kuju. Nii lähedal võivad asuda abstraktsioon ja hüperrealism, et teenida ühist eesmärki ‒ näidata kätte unustatud teeotsad ja avada silmad uuteks elamusteks. Lihtsa vormi ja joonega edasi antud värvilaigud lõuendil on kui puudutuste peegeldused ekraanil või murdunud kiired erinevate mateeriate puutepinnal. Pintslitöö ja värviga on tekitatud dünaamika, konkreetsed joonised ja võnked, mis saavad erilise tähenduse vaid vaataja silmades.  

Juulis saab A-galerii akendel Hobusepea ja Pika tänava nurgal näha Kristiina Kibe, Jan Niedre ja Kai Kubja aknanäituseid hirmust, halastusest ja mahedast minnalaskmisest. Näitused on avatud iga ilmaga ja iga kell 9. juulist kuni 1. augustini.    Ühtlasi jätkame kunstnikuvestluste seeriaga A-galerii kodulehel ning IG ja FB lehekülgedel.   TORMI SILM Kristiina Kibe   Jäädvustatud hetked vääramatust jõust. See, mida me veel ei ole kogenud, tundub tihti hirmuäratavam, võimsam, ilusam. Hirmul on suured silmad. Me ei tea, kas tegelikult näeb hirmunud silmadega selgemini või näeme midagi, mida polegi olemas?  

2. juulil kell 16.00 avame Kuressaare linnuse keldrisaalis Jüri Arraku joonistuste ja graafika näituse „Inimesed ja maskid“.   Näitusest: „Käesoleva näituse pealkiri ja tunnuspilt „Inimesed Buboga“ sai olukorra tahtel korraga ajalikumaks kui ei iial varem, ehedaks näiteks sellest, kuidas kunst muutub aktuaalse olukorra edasiandjaks. Tõepoolest, litograafia „Inimesed Buboga“ ehk katkumaskiga valmis juba 2005. a, kuid tundub olevat justkui tellitud. Ka näitus Kuressaares oli enam kui aasta tagasi kokku lepitud.   Sellest konkreetsest teosest lähtudes püüdsime siia näitusele koguda muuhulgas ka maski-teemat laiemalt, mis Jüri Arraku loomingule on vägagi omane. Ja loomulikult pole tegemist mitte arstiteaduse, vaid pigem inimpsühholoogia keerdkäikudega.

Lembe Rubeni graafikanäitus Salla seltsimajas 4. juuli – 30. september 2020.  Avamine 4. juulil kell 16.00! Olete oodatud!   Aleksander ja Rosalie – kaks inimest, keda ma ei ole kunagi näinud. Ometi on nende saatus minu loomingut mõjutanud. Selle loo tunded ja ja hirmud on minuni kandunud otse allikast – vanaema Siberist saadetud kirjade ja minu isa lapsepõlvest alguse saanud hirmude ja traumade kaudu. Säärased tundmused saab põlvkonniti edasi pärandada isegi ilma sõnadeta.   Hirm millegi vääramatu ees, mis on hoolimatute võimuahnete põhjustatud. Kellegi poolt peale pandud sund, mis dikteerib su elukäiku ja haavatavus kõiges, mis on seotud koduga – see on pärand, mille olen oma piltidesse vabaks lasknud, enda seest „ära pannud“.  

Olete oodatud Mari-Leen Kiipli näituse „Husa“ avamisele laupäeval, 4. juulil, Haapsalu Linnagaleriis. Avamine toimub kell 15.00. Husa on salu, mida täidavad mõtted, ideed ja tunded kui eri poosid, ajendatuna rikkalikust linna ja loodusmaastikust. Taime hingetõmme kestab ühe ööpäeva võrdluses kolme sekundiga, mis kulub meil sisse ja väljahingamiseks. See erinev rütm lisab meile kiirenduse. Installatsioon loob stseeni, mis on kantud öistest tormituultest, emotsionaalsetest rägastikest, ehitusplatsidest, autodest, tiivulistest putukatest ja taimede elust. Husas kasutatud materjalid: katkiste autode terved klaasid paindunud armatuur, betoon vee tilkumine ehted taaskasutusest nöörsaapad Ensis merekarbid väänkasvud Ipomoea sugukonnast ronioad vaarikad

1. juulil kell 19 avatakse Rae Kultuurikeskuses August Künnapu maalinäitus „Nivelleerimise saladused“ *. Väljapanekus on 13 viimase viie aasta akrüülmaali, neist pooled on valminud sel aastal ja esmakordselt näitusepubliku ees. Näitus käsitleb inimeste ja kasside suvist argielu. Kõik portreteeritavad tunnevad elamisest elevust. Kunst ei ole teadus ega esoteerika, kuid mingeid vastuseid meid painavatele küsimustele oskab just kunst anda.   August Künnapud on nimetatud viimaseks eesti modernistiks, tema looming on austusavaldus maalikunstile, värvile ja selle lõpututele võimalustele. Kunstniku firmamärgiks kujunenud kassimaale võib võrrelda Ülo Soosteri muna või René Magritte'i kaabudega. 1990. aastatest kunstiväljal tegutsev Künnapu on esinenud mitmetel grupi- ja isiknäitustel nii kodu- kui välismaal, õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja Londonis Slade'i Kunstikoolis ning pälvinud 2007. aastal Konrad Mäe maalipreemia ja 2018. aastal Kristjan Raua preemia.

ARSi tarbekunstigaleriis avatakse reedel, 3. juulil kell 17 keraamikakunstnike näitus „Punane“, kus iga autori käsutuses on võrdse suurusega „pesa“ oma teoste eksponeerimiseks. Näituse idee tekkis Eestimaa hilistalvises värvivaeguses: punasel värvil on palju varjundeid ning iga kunstnik vaatleb seda läbi isikliku prisma ja vaatenurga.   Näitust korraldab ARS Keraamikakeskus ning sellel osaleb 26 kunstnikku: Anne Türn, Kärt Seppel, Kattri Taklaja, Ingrid Allik, Rave Puhm, Kersti Karu, Urmas Puhkan, Karin Kalman, Merike Hallik, Jaana Kormašov, Liis Selder, Annika Teder, Reeli Haamer, Jana Žgun, Ruth Treimut, Viive Väljaots, Mare Vichmann, Juss Heinsalu, Pille Kaleviste, Aigi Orav, Külli Kõiv, Marget Tafel-Vahtra, Jarõna Ilo, Triin Lehismets ja Amie Chan Nga Man. Keraamikute näitusetegevust ARSi tarbekunstigaleriis kureerib Pille Kaleviste.