Vilen Künnapu ja Tarrvi Laamanni ühisnäitus „Lendas üle Toompea“

3. septembril kell 17.00 avatakse  Õiguskantsleri Kantseleis (Kohtu 8. Tallinn) Vilen Künnapu ja Tarrvi Laamanni ühisnäitus „Lendas üle Toompea“. Näitus jääb avatuks 15. oktoobrini.

Näituse avamiel osalemiseks tuleb registreeruda siinsel lingil ja kaasa võtta ID-kaart.

Vilen Künnapu ja Tarrvi Laamann „Lendas üle Toompea“

Esmapilgul tundub, et kunstnikke toob ühisnäitusele kokku erksalt julge värvikastutus, kuid see on vaid pool tõde. Paradoksaalsel moel ühendab neid see, et nad on oponendid: Laamanni EKA lõputöö oponent oli Künnapu. Nende teed, ideed ja visioonid ristusid juba 2000. aastal. Kumbki ei mäleta täpselt, mille üle tookord aruteluks läks, küll aga seda, et filosofeeriti kaua ja sõbralikult. Nüüd uuesti kohtudes ja teineteisega oma loomingust ja mõtetest, reisidest ja elust rääkides tundsid nad, et oponentide ühisnäitus on just see, mida praegu on vaja teha. Näitusel on esindatud Künnapu ja Laamanni viimaste aastate maalid ning Laamanni puutrüki tehnikas teosed ja graafika varasemast loomeperioodist.

Mõlema kunstniku maalides ei ole värv pelgalt nähtava maailma kirjeldamise vahend, vaid iseseisev jõud, energia, meeleolu ja ruumi looja. Nende maailmad on intensiivsed ja äratuntavalt omanäolised.

Künnapu maaliline universum lähtub arhitektuuri ja linnaruumi kogemusest, muutudes tema maalidel isiklikuks ja sageli fantastiliseks nägemuseks. Hooned, linnad ja maastikud ei allu enam dokumenteeriva kujutamise loogikale, nendest saavad värvilised märgid, kujunditeks ja iseseisvateks ruumideks. Tema maailm võib olla korraga konkreetne ja utoopiline.

Laamanni maalides on oluline rütm (nagu ta tema reggae-muusika-elus). Oma teoste loomisel kasutab ta materjali loodusest, värvitrükis lähevad käiku nii kalad kui puulehed kui ka muud ootamatud leiud. Looduse abil ja tihti ka looduses (Jamaical elades on selleks soodne kliima) tekkinud kujundid mõjuvad kui nähtavaks saanud vibratsioon. Tema maailm on orgaaniline, liikuv ja avatud.

Kahe kunstniku vahel tekib dialoog, kus vastanduvad ja samal ajal täiendavad teineteist orgaaniline ja arhitektuurne, voolav ja konstrueeritud, looduslik ja linlik. Ühe maalides võib maailm kasvada, hargneda ja pulseerida; teise omades koondub see vormiks, linnaks, hooneks või selgelt piiritletud värvipinnaks.

Neid ühendab usk (maali)kunsti vabadusse. Mõlemad võtavad endale õiguse (või kohustuse?) tegelikkust muuta. Perspektiiv ei pea olema korrektne, värv ei pea olema loomutruu ja ruum ei pea järgima füüsilise maailma reegleid. Maal ei ole aken olemasolevasse maailma, vaid võimalus luua uus.

Künnapu ehitab maailma üles ja Laamann paneb maailma liikuma.

Vilen Künnapu (1948) on arhitekt ja vabakutseline maalikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI (Eesti Kunstiakadeemia) arhitektina, ta on paljude huvitavate ehitiste autor ning on võitnud auhindu rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel.
Alates 1992. aastast on ta töötanud arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik, ta on avaldanud mitmeid arhitektuuri- ja kunstiraamatuid, osalenud mitmetel kunsti- ja arhitektuurinäitustel kodu- ja välismaal (sealhulgas Taiwan Design Expo 2005, Veneetsia Biennaal 2006 ja 2008, Londoni Arhitektuurifestival 2010), eksponeerinud näitustel miniatuurseid skulptuure ja arhitektoone ning avalikus linnaruumis suuremõõtmelisi installatsioone. Aastast 2010 on Künnapu osalenud paljudel kunstinäitustel.

Tarrvi Laamann (1973) on kunstnik, DJ ja tuntuim Jamaica reggae-kultuuri eestvedajaid Eestis. Laamann on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe graafika erialal (2000) ning kuulub alates 1994. a Eesti Kunstnike Liidu liikmeskonda. Ta on üks Eesti parimatest puutrüki meistritest, on õppinud Jaapani mokuhanga tehnikat ja kasutab seda oma teoste loomisel. Alates 1998. a on Laamann korraldanud reggae-kultuuri tutvustavaid ürituste sarja “Bashment”. Ta elab vaheldumisi Eestis ja Jamaical. Enda loomingut kirjeldades ütleb Tarrvi: „Võtan oma loominguga ümbritsevast meeldiva, ehk hea vibratsiooniga impulsi ja toon selle vaatajani, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiad. Kutsun seda keskkonnast optimistlikku impulssi leidmist ja hilisemat loomingulist väljendust “Tarrvinismiks”.

Näituse kuraator: Piret Arukaevu, Õiguskantsleri Kantselei