VKT avatud konverents "Metamorfoos kui tulevikulooja", peaesineja Emanuele Coccia

14. mail 2026 toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A501 avatud konverents "Metamorfoos kui tulevikulooja", mille peakülaline on tunnustatud itaalia filosoof Emanuele Coccia.

Konverents toimub inglise keeles.

Konverentsi fookus lähtub Emanuele Coccia filosoofiast, mille keskseks mõisteks on metamorfoos. Coccia käsitluses on eluvormid pidevas muutumises, organismi ja keskkonna piirid aga liikuvad. Elu võib mõista kui lakkamatute metamorfooside jada, mis toimuvad kõikjal meie sees ja meie ümber. Üheks esimeseks looduslikuks tehnoloogiaks selles ahelas on kookon, ruum, kus muutumiseks valmistutakse.

Konverentsi peaettekande peab Emanuele Coccia. Sõna saavad kunstnikud ja mõtlejad, kes on oma loomingu kaudu uurinud muutusi ning nende mõju meie ümber. Kaasaegne kunst ei üksnes peegelda keskkonnamuutusi ja inimtegevuse mõju loodusele, vaid toimib ise metamorfoosi praktikana – kujundades ümber meie tajukogemust ning pakkudes uusi viise maailma mõtestamiseks jagatud keskkonnana.

Konverentsi ajakava:

14.40 Kogunemine

15.00 Avasõnad ja sissejuhatus

I sessioon: Kaasaegne kunst ja keel kui muutuste vorm

15.05 Bjarki Bragason (kunstnik, õppejõud, Islandi Kunstiakadeemia):

3009 aastat: 17 aastat aias

15.25 Ene-Liis Semper (kunstnik, lavastaja, õppejõud, EKA)

Suurperformance’id ühiskonna muutuste agendina

15.45 Hasso Krull (luuletaja, esseist, filosoof, TLÜ)

Metamorfiline sündmus: kummardused Artur Alliksaarele ja Emanuele Cocciale

16.05 Kohvipaus 10 min

16.15 II sessioon: Metamorfoosi filosoofia

16.15 Marek Tamm (ajaloolane, kultuuriteoreetik, TLÜ)

Filosoofia kui metamorfoos: Emanuele Coccia

16.35 Emanuele Coccia (filosoof, Itaalia/Prantsusmaa, EHESS)

Metamorfoos kui tulevikulooja

17.30 -18.30 lõpuarutelu: Coccia, Bragason, Semper, Krull, Tamm - modereerib Kirke Kangro

Emanuele Coccia on rahvusvaheliselt tunnustatud itaalia filosoof ja autor, ta on õppejõud Pariisi Sotsiaalteaduste Ülikoolis. Ta on olnud külalisprofessor ja teadur mitmetes ülikoolides Tokyos, Buenos Aireses ja Düsseldorfis, samuti Columbia, Harvardi, Pennsylvania ja New Yorgi Ülikoolis. Coccia filoosoofiline mõte ühendab ökoloogiat, kaasaegset kunsti, arhitektuuri ja visuaalteooriat, pakkudes välja uue arusaama elust, vormist ja elukeskkonnast planetaarsel tasandil. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse ning ta on aktiivne autor ja kõneleja nii akadeemilistes ringkondades kui ka laiemas kultuuriruumis.

Coccia on avaldanud raamatud Taimede elu (2018), Metamorfoosid (2020), Kodu filosoofia (2021/2022) ja Tundmatu manner: traktaat tänapäeva armastusest (2026). Koos fotograaf Viviane Sasseniga on kirjutatud Tänapäeva alkeemia (2022), mis käsitleb fototeooriat ja pildimõtlemist; koos Paolo Roversiga Kirjad valgusest (2024), filosoofiliste kirjade kogumik, milles valgust käsitletakse loomise printsiibina; ning koos Alessandro Michele’iga Vormide elu: nõiduslikkuse taastamise filosoofia (2024). Peagi ilmuv raamat Uusi loodusi: planetaarsed muuseumid, mille kaasautoriteks on kirjanik ja kuraator Béatrice Grenier ning arhitekt Jeanne Gang, uurib planetaarsete muuseumide tekkimist elavate ökosüsteemidena looduse, arhitektuuri ja kultuuri ristumiskohas. Aastatel 2019 ja 2021 osales ta projektis Nous les Arbres (Fondation Cartier pour l’art contemporain, Pariis ja Power Station of Art, Shanghai). Koos Olivier Saillardiga kureeris ta näitusi The Many Lives of a Garment (ITS Academy, Trieste, 2024) ja Borderless (ITS Academy, Trieste, 2025), mis kajastasid filosoofilisi ja sotsiaalseid muutusi moemaailmas. Coccia on Shanghai Power Station of Art teaduskomitee liige.

2024. aastal pälvis Coccia Mondriani auhinna panuse eest filosoofiat, kunsti ja arhitektuuri ühendava teoreetilise ja kuraatoritöö valdkonnas.

Bjarki Bragason (s. 1983) on Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonna dotsent ja dekaan ning on alates 2014. aastast õpetanud mitmes rahvusvahelises õppeasutuses. Ta on õppinud Islandi Kunstiakadeemias, Berliini Kunstiülikoolis ja CalArtsis Los Angeleses. Bragasoni loomingut on eksponeeritud arvukatel rahvusvahelistel isik- ja grupinäitustel ning tema teoseid kuulub nii muuseumikogudesse kui ka erakollektsioonidesse.

Hasso Krull (s. 1964) on eesti luuletaja, tõlkija ja filosoof. Ta on avaldanud üheksateist luulekogu ning üheksa esseeraamatut, mis sisaldavad kirjanduse, kunsti, kino ja ühiskonna käsitlusi. Aastatel 1990–2017 õpetas ta Eesti Humanitaarinstituudis kultuuriteooriat (erikursused kontinentaalsest filosoofiast, psühhoanalüüsist, loomislugudest ja suulisest traditsioonist). Alates 2019. aastast on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemias loovkirjutamist. Viimati on temalt ilmunud Igavene taastulek (2025) ja Hämaruse meelespea (2025). Praegu töötab Krull teadurina Tallinna Ülikoolis.

Ene-Liis Semper (s. 1969) on eesti video-, performance'i ja teatrikunstnik, lavastaja ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia osakonna professor. 2004. a. asutas ta koos Tiit Ojasooga Teater NO99, kus töötas kuni teatri sulgemiseni 2018. a. kunstilise juhi ja lavastajana. Semper on loonud arvukalt lava- ja kostüümikujundusi nii draama- kui ka ooperilavastustele, olles tuntud oma visuaalselt jõulise ja mastaapse käekirja poolest. Tema isikunäitused on toimunud mainekates muuseumides, sealhulgas Kumu kunstimuuseumis (2011) ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM) (2024). Viimased lavastuslikud suurpojektid on kontsert-etendus "Kus oled Sina?" (2026), "Meister ja Margarita" (2024, Riia Dailes teater), "Macbeth" (2023, Eesti Draamateater/ERSO/Eesti Kontsert), "Nüüd võib sellest rääkida" (2023, Teater Ekspeditsioon) jpt.

Marek Tamm (s. 1973) on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ning ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo instituudi juhataja. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaegse Euroopa kultuuriajalugu, ajaloo teooria ja metodoloogia ning kultuurimälu uuringud. Viimati on ta avaldanud teosed Breakthroughs in Cultural Psychology (toim koos Jaan Valsineriga; Tallinn University Press, 2024), The Fabric of Historical Time (kaasautor Zoltán Boldizsár Simoniga; Cambridge University Press, 2023) ning The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture (toim koos Peeter Toropiga; Bloomsbury, 2022).