Breadcrumb
Kristjan Raua preemia
Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis, mida annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.
Kristjan Raua looming on üks neist eesti kultuuri algallikatest, mille mõju on jõudnud meieni läbi erinevate põlvkondade ja riigikordade, ületades erinevaid maitse-eelistusi ja mõtteviise. Kristjan Raua arhetüüpne roll rahvusliku kunstikultuuri suurkujuna on aastatega üksnes kasvanud – ja nii on temanimelise preemia iseloom ja tähendus tahes-tahtmata põimitud kunstniku enese eluloo ja loomingulise pärandiga. Ning selles kõnetavad meid töökus, meelekindlus ja heroiline jõulisus – looja enese kordumatus käekirjas ja tema poolt kujutatud Kalevipoja iseloomus avalduvad jooned.
Kristjan Raua nimelise preemia laureaadid 1973–2023
2023
Sirja-Liisa Eelma ‒ isiknäituste „Must peegel“ Draakoni galeriis ja „Peegelduste pealispind“ Tartu Kunstimajas ning näitustel „Korduvad mustrid“ ja „Värv kui idee“ osalemise eest.
Juhan Maiste ‒ kogumiku „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ eest.
Tiina Sarapu – isiknäituse „Must peegel“ Draakoni galeriis ja aktiivse loomingulise tegevuse eest 2022. aastal.
Marje Üksine ‒ isiknäituste „Pilguheit minevikust tulevikku“ Toompea lossi kunstisaalis, „Kimbutab“ Rüki galeriis, „Siit ja sealt“ Luunja vallamaja galeriis ning aktiivse näitusetegevuse eest 2022. aastal.
2022
Mai Levin ‒ laiahaardelise ja mitmekülgse kunstiajaloolase töö eest Kristjan Raua pärandi uurimisel.
Terje Ojaver ‒ naiseliku tugevuse järjepideva ja jõulise väljendamise eest loomingus.
Lembit Sarapuu – vääramatu sõltumatuse eest maalikunstniku ja mõtlejana.
Ludmilla Siim ‒ pikaaegse väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunstniku ja õppejõuna.
2021
Elo Liiv ‒ aktiivse loomingulise tegevuse eest 2020. aastal ja valguskunsti distsipliini arendamise eest.
Jaan Pärn ‒ aktiivse loomingulise tegevuse eest 2020. aastal ning pikaajalise ehtekunsti valdkonna arendamise eest.
Tiit Pääsuke – näituste „Nostalgiata” Tartu Kunstimuuseumis ja „Härjad rukkis ja muud“ Rüki galeriis eest.
Rein Raamat ‒ joonisfilmi eduloo käimalükkamise eest stuudios Tallinnfilm 1971. aastal ning kunstnike portreefilmide tegemise eest alates 1990. aastatest.
2020
Anu Hint ‒ Eesti kaasaegset moodi propageeriva rändnäituse seeria „Eestlane olla...“ koostamise ja kureerimise eest.
Juta Keevallik ‒ „Eesti kunsti ajaloo“ 4. köite koostamise ja toimetamise eest.
Jaan Toomik – aktiivse rahvusvahelise näitusetegevuse eest.
Anne Türn ‒ Eesti keraamika valdkonna pikaaegse edendamise ja autoritehnika meisterlikkuse eest.
2019
Karin Paulus ‒ Eesti disaini ja arhitektuuri ajaloo järjepideva uurimise ning tutvustamise eest.
Uno Roosvalt ‒ isiknäituste „Hekk“ Draakoni galeriis ning „Lähedalt ja kaugelt“ Kuressaare Raegaleriis eest.
Heie Marie Treier ja Arne Maasik – põhjaliku ja pühendunud uurimistöö eest Louis Kahni arhitektuurist ja selle puutepunktidest Saaremaa keskaegse kindlusarhitektuuriga.
Anu Rank-Soans ‒ aastakümneid kestnud pühendunud tegevuse eest kunstniku ja disainerina.
2018
Art Allmägi – kõrgetasemeliste isiknäituste „Paint it Black I“ Draakoni galeriis ja „Paint it Black II“ Tartu Kunstimuuseumis eest.
Leonhard Lapin – pikaaegse väljapaistva loomingulise tegevuse eest kunstniku, arhitekti, kirjaniku ja õppejõuna ning mahuka ülevaatenäituse „Tühjus ja ruum“ eest Kumu kunstimuuseumis.
August Künnapu – särava ja isepäise maaliloomingu eest.
Mall Paris – järjekindla, tundliku ja veenva esteetilise maalikeele loomise ning isiknäituste „Lift“ Draakoni galeriis ja „Sinine äär“ Toompea lossi kunstisaalis eest.
2017
Harry Liivrand – kõrgetasemelise kuraatoritöö eest eesti kaasaegse kunsti tutvustamisel Saksamaal aastatel 2011–2016.
Mare Mikoff – kõrgetasemelise ja mahuka isiknäituse eest Tartu Kunstimuuseumis.
Kadri Mälk – isiknäituse „Testament” eest Niguliste muuseumis koos senist loomingut ning loometeed koondava raamatuga. Teedrajava tegevuse eest ehtekunstniku ja õppejõuna.
Tiiu Pallo-Vaik – kõrgetasemeliste isiknäituste „Puudutus” Vabaduse galeriis ja „VaikElu” Vaal galeriis eest.
2016
Nils Hint – sepise ja ehte humoorika ühendamise eest nõukogudeaegse pärandi uuskasutusega isiknäitusel „Küte“ HOP galeriis.
Jaak Kangilaski – aastakümnete pikkuse panuse eest Eesti kunsti ja kunstiajaloo mõtestamisse.
Peeter Kuutma – Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi klassikute sarjas toimunud isiknäituse „Klassikud. Peeter Kuutma“ja näitusega kaasnenud mahuka kataloogi eest.
Jaanus Samma – veenva ja sugestiivse isiknäituse „NSFW. Esimehe lugu“ eest 56. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil.
2015
Leo Rohlin – aastakümnete pikkuse hindamatu panuse eest eesti keraamika arengusse.
Silja Saarepuu ja Villu Plink – empaatiliselt iroonilise videoloomingu eest.
Vello Vinn – jätkuva popkunsti vaimsuse kandmise eest eesti graafikas.
Aili Vint ja Toomas Vint – värvika ja isikupärase loomingu eest.
2014
Tiina Abel – Eesti kunsti ja fotograafia kokkupuutepunkte ning fotograafia sünniga kaasnenud pildimaailma muutusi käsitleva näituse „Pildiplahvatus. Kunst ja fotograafia Eesti 19. sajandi visuaalkultuuris” kureerimise eest Kumu kunstimuuseumis ning pikaajalise ja kõrgetasemelise näituste kureerimise eest Eesti Kunstimuuseumis.
Jass Kaselaan – monumentaalsete ja skulptuuri mõjuvalt ruumiga siduvate isiknäituste „Objektid väljal“ Draakoni galeriis ja „Jumala hääl“ Tallinna Kunstihoone galeriis eest.
Laurentsius – isiknäituse „Kaks Ledat ja …” Tallinna Kunstihoone galeriis ja kuraatorinäituse „Hommage klassikale” eest Vaal galeriis.
Marit Ilison – silmapaistvalt eduka loomingulise tegevuse eest 2013. aastal ja isiknäituse „Teine” eest Hop galeriis.
2013
Juta Kivimäe – Eesti skulptuuri uurimise ja tutvustamise eest, silmas pidades pikaajalist tööd Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidjana ja Vabaduse galerii galeristina aastatel 2007-2013.
Rait Prääts – klaasikunsti, joonistuse ja installatiivse skulptuuri õnnestunud sünteesi eest kunstniku 60. juubelile pühendatud näitusel „Läheb järjest kiiremaks?“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis 24.03.-28.05.2012.
Tõnis Saadoja – võõrandatud realismi kaanonis maalitud monumentaalmaali eest NO99 teatrisse, kus klassitsistlike detailidega aktsentueeritud jalutusruumi ja maalitud kujutise metakeele vahel tekib hõrk kvaasinihe.
Evi Tihemetsa – võimsa, seitsmest isiknäitusest koosneva rea eest oma 80. juubeli-aastal, mis päädis väljapanekuga Viimsi Püha Jaakobi kirikus 2012. aasta detsembris.
2012
Loit Jõekalda – aktiivse ja märkimisväärselt tulemusrikka kuraatoritegevuse eest eesti graafika tutvustamisel Eestis ja välismaal, arvestades isikunäitust „Kiviaja graafika“ Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas.
Elo Järv – unikaalsete ja maailmas ainulaadsete nahast skulptuuride eest retrospektiivnäitusel „Klassikud. Nahakunstnik Elo Järv“ Eesti Tarbekunsti –ja Disainimuuseumis.
Andrus Kasemaa – juubelinäituse „Joonistused” eest Tartu Kunstimaja suures saalis, kus tuntud maalikunstnik ja skulptor esitas oma värviliste pastelljoonistuste sarju.
Ivar Sakk – raamatu „AA-ZZ. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu” koostamise ja kujundamise eest, arvestades uurimislabori-laadset näitust „Laboratori di Carattere“ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
2011
Siim-Tanel Annus – autoritehnikas maalikomplekti eest isikunäitusel „Raha ja poeesia“ Tallinna Kunstihoones, kus uuriti paberraha ikonograafia märgilisust.
Karin Hallas-Murula – Eesti Arhitektuurimuuseumi loomise ja juhtimise eest, arvestades rahvusvahelise tasemega teadus- ja kirjastustegevust ning näitusteprogrammi aastatel 1991-2010.
Enno Hallek – maaliinstallatsioonide näituse „Fraktaalne abielu varjuga“ eest Tallinna Kunstihoone galeriis, kus nimekas Eesti-Rootsi maalikunstnik esitas talle tuntust toonud lego-pop´i.
Mare Saare – silmapaistva pâte de verre tehnikas klaasinstallatsiooni „Maailmalõppu ei tule“ eest rühmanäitusel „Tasakaaluhetk“ Tartu Kunstimuuseumis ning rahvusvahelise haardega näituse-, ekspert- ja pedagoogilise tegevuse eest.
2010
Tiiu Kirsipuu – tehnoloogiliselt uudse lahendusega portreeskulptuuri-näituse „Rollimäng“ eest Vabaduse galeriis, arvestades kunstniku viimastel aastatel Tartu avalikku ruumi rikastavat monumendiloomingut.
Benjamin Vasserman – värvilist digitaalgraafikat esitava isiknäituse „Diagnoositud tagasitulek“ eest Tallinna Kunstihoone galeriis, kus autor demonstreeris oma meisterlikku kõrgvormi ja tehnilist pretsioossust.
Tanel Veenre – suurtest teemadest delikaatselt ja tundlikult kõneleva autorinäituse „Ehe“ eest Rotermanni kvartali Rukkiveskis.
Valeri Vinogradov – maalinäituse „American Beauty“ eest Tallinna Kunstihoone galeriis, kus siiras vaimustumine Ameerika Ühendriikide kultuuriliste ikoonide, väikekodanliku elu klisheede ja stereotüüpide üle oli esitatud sooja huumori võtmes.
2009
Virge Jõekalda – rahvusvahelise haardega näitusetegevuse eest, esile tõstes sügavtrükiseeriaid Minu aed ja Paradiisiaed.
Ülle Kruus ja Kersti Koll – Adamson-Ericu muuseumi profiiliga huvitavalt lõimuva ja põhjaliku näitusetegevuse eest, millega kaasneb heatasemeline kirjastustegevus ja tulemuslik töö publikuga
Lilian Linnaks – isikunäitus Klassikud. Lilian Linnaks Tarbekunsti-ja Disainimuuseumis.
Lemming Nagel – Tam galeriis eksponeeritud ekstsentriliste assamblaažide eest.
2008
Sirje Helme – Kumu kunstimuuseumi eduka käivitamise ja vedamise eest
Ilmar Kruusamäe – portreede sarja eest Ilmari inimesed näitusel Tartu Kunsti-muuseumis
Anu Põder – isikunäituse Super eest KU galeriis ja märkides osalemist näitusel Skulptuur räägib: võim ja vabadus
Nora Raba – isikunäituse Värvides on väge eest KU galeriis
