Breadcrumb

Üritused

Kunstniketuur näitusel „K.E.S. / Sütevaka Kunstiosakonna Lõpetamata lend“
Pärnu Linnagalerii näitus K.E.S. Sütevaka Kunstiosakonna Lõpetamata lend kutsub näitusele punkti panema koos kunstnikega. 32 aastat tagasi kohtusid noored kunstihuvilised üle Eesti Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vastavatud Kunstiosakonnas. Murrangulisel ajastul, vaid ühe õppeaasta (1993-1994) jooksul koos õppides ja arenedes laoti tugev põhi, mille toel on enamus kursusest kunstnikena ja õpetajatena tegutsenud tänaseni. Toona aga - juba järgmisel suvel pääses suurem osa kursusest edasi õppima Eesti Kunstiakadeemiasse ja Sütevaka jäi lõpetamata. Vaatamata eneseteostusele erinevatel erialadel tunnetatakse siiani kokkukõla elu ja kunsti tajumisel ja mõtestamisel ning selline põlvkondlik ühisosa väärib uurinist. K.E.S. on Sütevaka Kunstiosakonna I kursuse aka lõpetamata lennu esimene ühisnäitus.
Teejoomine kunstnikega näitusel „Ega sa siin Valgas Marki ei tea? Lugu piirilinnast“
Laupäeval, 8. novembril kell 14 kutsume Hobusepea galeriisse teejoomisele kunstnike Danel Ülperi ja Hedi Kuhiga. Ürituse fookuses on näituse autorite isiklik suhe ääremaa ja Valgaga. Juttu tuleb ka näituse saamisloost, unistamisest, kunstnike loomismeetoditest ja inspiratsiooniallikatest.
Liina Siibi “Vastumeelne keha”
6. novembril kell 20:00 kinos Sõprus toob Camera Erotica publiku ette kaks märgilist Eesti kunstnikufilmi 2000. aastate keskpaigast – Liina Siibi “Vastumeelne keha” ja Jaan Toomiku “Nähtamatud pärlid”. Mõlemad teosed on sündinud post-nõukogude ühiskonnas, kus vabaduse ja identiteedi piirid olid alles kujunemisjärgus. Liina Siibi “Vastumeelne keha” viib vaataja läbi Tallinna öiste tänavate, taustal intiimsed vestlused seksitöötajatega, uurides sel moel keha kui töö ja iha ühisvälja. Vaiksete intervjuude ja peene visuaalse väljenduse kaudu mõtiskleb Siib haavatavuse, tegutsemisvõime ja nähtavuse poliitika üle. Teos oli osa 54. Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näitusest “Naine võtab vähe ruumi”. 
Maria-Kristiina Ulas „Kaunis ja Peletislik“
GÜ galerii 11.11.–21.11.2025 (E–R 12–18) Näituse avamine 11. novebmril kell 18.00. Kuulata Vaistu! Kunstnik on šamaan, inimsaladuste lahtimuukija, poliitik, teadlane, maadeuurija, majandusgeenius, vaba hing. Ja nõnda iga inimene. Tema võimuses on luua maailmatõlgendusi- avastada Kõiksuse värvilisi või mustvalgeid soppe ja uurdeid, põhjamuda ja taevakõrgusi- tuua neid aardeid vaatajate ette. Kummardada maani ja ajada selja sirgeks, liikuda kauni ja peletisliku vahel neid ühendades ja nendega mängides ja neid sidudes. Rohkem infot: https://www.arsfactory.ee/post/maria-kristiina-ulas-kaunis-ja-peletislik
Johanna Mudist
Johanna Mudisti maalid
to
ARS Stuudio 98 27.10.–3.12.2025 (E–R 12–18) Johanna Mudist käsitleb oma figuratiivsetes maalides inimeste omavahelisi  suhteid, suhestumisi, kuuluvustunnet ja isolatsiooni - kuid ka nende vastandeid: kontakti, läbipõimumist ja ühenduvust. Maalide kolmandaks osapooleks on sageli loodus oma elementidega, luues teostesse mitmetähenduslikkust. Tihti kaovad inimese ja looduse vahelised selged piirid, kas vormiliselt või mitmetähenduslike pealkirjade kaudu, rõhutades meie pidevat seotust maailmaga. Rohkem infot: https://www.arsfactory.ee/post/johanna-mudisti-maalid
ARS Showroom #77: Egle Ehtjen „Kui see oleks minu unenägu”
ARS Showroom galerii 5.–28.11.2025 (E–R 12–18, L 12–16) Nägin unes, et kaalusin kive – tähendab, et teen rasket tööd, mis tulu toob. Ei näinud aga, et algus on sama, mis lõpp, olgu see siis uinumine või ärkamine, pimedus enne või pärast unenägu, olematus enne sündi või pärast surma. Nägin unes merd – tähendab, et saan häid sõnumeid kellegilt, kes viibib kaugel ja kellest ammu pole midagi kuulnud. Ei näinud aga hoolikalt raamitud mälestuste vahele kaotatud lugematuid hetki, mis ootamatult kummitama võivad tulla. Nad ei küsi luba, ei võta järjekorda, ei näita oma õiget nägu.
 Ilmar Torni teos “Arhitekt” (1975) (Eesti Kunstimuuseumi kogu)
Täna, 5. novembril kell 17.30 alustab Grete Tiigiste kuraatorituuri näitustele „Joonistatud paralleelilmad“ ja „Kui ma parajasti maju välja ei mõtle…“ Osalemine muuseumipileti ja Muuseumikaardiga.  Eesti Arhitektuurimuuseumis on avatud kaks arhitektuurist kui kunstist kõnelevat näitust. Suure saali  „Joonistatud paralleelilmad“ / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus, mille keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused. Need käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad autori välja mõeldud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid. Näitusega koos ilmus raamat “Into The Droame”. SEE NÄITUS ON AVATUD VAID 30. NOVEMBRINI.
Näitus „Jakobi galerii 30“
Näitus „Jakobi galerii 30“
to
Tartu Lastekunstikooli juures tegutsev Jakobi galerii tähistab 30. juubelit ajaloolise ülevaatenäitusega. 5. novembril avatav näitus „Jakobi galerii 30“ toob kokku esindusliku valiku kunstnikke, kelle loomingu kaudu tehakse tagasivaade galerii algusaastatele. Tartu Lastekunstikooli juures alates 1995. aastast tegutsenud Jakobi galerii, mis on Tartu Kunstimuuseumi ja Kunstimaja kõrval vanim järjepidevalt tegutsenud galerii linnas, avab 5. novembril kell 17 oma 30. juubelit tähistava näituse. Galerii asutaja ja kuraator Enn Tegova on selleks puhuks tagasi kutsunud silmapaistva valiku kunstnikke, kelle hulgas on Malle Leis, Peeter Allik, Kaljo Põllu ja Albert Gulk. Näitus jääb avatuks 12. detsembrini.
 Kunstnik ja sisearhitekt Mari Kurismaa erituur näitusel „Videviku geomeetria“
Järgmise teisipäeva, 11. novembri õhtul kell 18.00, mil Kumu on tavakülastusteks juba suletud, avaneb kunstihuvilistel eriline võimalus tutvuda kunstniku ja sisearhitekti, tänavuse aasta Konrad Mäe nimelise preemia laureaadi Mari Kurismaa (1956) loominguga näitusel „Videviku geomeetria“. Eksklusiivne programm loob võimaluse kogeda näitust vahetult ja segamatult: erituuril avab kunstnik eksponeeritud teoste taustalugusid ning oma loomeprotsessi ja autoritehnika tagamaid. Mari Kurismaa esimene retrospektiivnäitus „Videviku geomeetria“ koondab tema loomingu keskseid töödegruppe, tuues vaatajate ette nii kunstniku legendaarsed maalid kui ka vähemtuntud varasemad teosed, millest mitmed leiavad eksponeerimist esmakordselt. Näitus heidab pilgu kunstniku laiahaardelisele tegevusväljale, mis hõlmab maalikunsti kõrval eksperimenteerimist graafika ja aktsioonidega, kunstnikuraamatuid, slaidiprogramme, interjöörikujundusi ning vaiba- ja kostüümikavandeid.
Näitus „Ilus aeg“ - Eesti autorite piltvaibad
Avamine 8.novembril kell 15.00. Aasta viimaste kuude pühadeootus ja uue aasta algus on ilus aeg. Eestimaa loodus kogu oma vaheldusrikkuses pakub rõõmu ja rahu ning annab hingetuge ka keerulistel aegadel. Eredad värvisähvatused vaheldumisi vaoshoitud koloriidiga loovad tiheda ja mitmeplaanilise koosluse, peegeldades kirge ja emotsioone, vaikseid mõtisklusi ja aja kulgemist. See on aeg mil mõelda oma lähedastele. Vaibad on soojade ja sügavate tunnete hoidjad.