Üritused

29.05. – 21.06.2025 Ma maalin põhiliselt arhitektuuri. Vahel ka maastikke, merd ja inimesi. Inimesi on minu piltidel füüsiliselt suhteliselt harva, kuid siiski tajub vaataja nende lähedal olekut. Kujutan ette, et kunagi, kui inimesi enam ei ole, siis ei ole ka midagi muud. Tegelikult on kogu reaalsus hologram, mis on loodud inimesele, tema vaimule, et olla dekoratsiooniks näitemängule nimega INIMESE ELU. Vahel maalin ma akte ja nii saan inspiratsiooni ka oma linnamaastike jaoks. Isegi mu värvipalett täieneb läbi aktimaalide. Mind huvitab jõud ja energia mida ma motiivi vaadeldes tajun. Maalides püüan selle jõu kinni ja panen lõuendile. Nii saan seda energiat mida tajun ka teiste inimestega jagada. Käesoleva näituse dominandid on maalid „Liivi“ ja „Pariisi Pantheon“. Liivi on mu abikaasa, Pantheoni skitseerisin alles hiljuti kohapeal.

20+ aastat hiljem ilmub Kiwa märgilise teose „Roboti tee on nihe“ uustrükk 6. juunil toimub Tallinnas klubis Hall ja online-ülekandena Kiwa raamatu „Roboti tee on nihe“ kordustrüki esitlus. „Roboti tee on nihe“ ilmus 2004. aastal väiksetiraažilise kunstnikuraamatuna, mida kirjanduskriitikud nimetasid nullindate silmapaistvaks eksperimentaalkirjanduslikuks teoseks ja mida peetakse jätkuvalt üheks ambitsioonikaimaks postmodernistlikuks tekstiks eesti kirjanduses. Raamat on illustreeritud ning varustatud annotatsioonide ja väljavõtetega kriitikatekstidest. Kirjastab ;paranoia.

Alates reedest, 30. maist saab HOP galeriis vaadata ehtekunstnik Anneli Oppari näitust „Võimendi“. Näitusel „Võimendi“ vaatleb ehtekunstnik Anneli Oppar digitaalse süsteemi ja inimese mõttemaailma kooseksisteerimist. Tal on tekkinud tunne, et mõtlemine kui vaimne protsess on surve all, kuna digitaalsete süsteemide pealetung hägustab selle protsessi piire. Kord on oluline ise mõelda, kord tuleb osata tehisintellekti kasutada. Need tegevused on ühtlustunud. Mind motiveeris idee, et inimeste mõtted on tehisintellekti jaoks võimendav ja lõputu ressurss. Mõtted on sellele justkui kütuseks ja energiaallikaks. Teisest küljest pakun välja võimendamist, kui viisi oma mõtete esile toomiseks.

Reedel, 30. mail kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Mari Roosvalti juubelinäitus „Oma aeg, oma luba“. Näitus hõlmab maalikunstniku 1990ndatel valminud teoseid ning valik jutustab loo kollaaži sünnist Roosvalti loomingus. Näituse kuraator on Katariina Pruus. Viimased pea kolm kümnendit on Roosvalt viljelenud kollaaži nii maalis kui ka akvarellis. Nüüdseks kanda kinnitanud stiil on ühtaegu loonud tema imidži. Kunstnik on oma originaalsetes kollaažides kasutanud ajalehelõikeid, samuti fotosid ja lihtsaid igapäevaesemeid. Erinäoliste kombinatsioonidega peegeldab ta oma loomingus isiklikke mõttelende, tundeid, elamusi, kogemusi, aga ka ühiskonda laiemalt.

5. juunil kell 17 toimub kontseptuaalse kunstniku Mery Crystal Ra näituse „NÄHTAMATU“ raames kunstnikuvestlus Tallinna Teletornis.

Olete oodatud näituse „MIЯЯOЯERROR“ raames toimuvale tuurile teisipäeval, 27. mail kell 17, kus näituse teoseid tutvustavad kunstnikud Kiwa ja Toomas Volkmann. Näitus jääb avatuks kuni 28. juunini. Infoteooria järgi on ideaalne kommunikatsioon see, kus signaal läheb läbi kanali ilma müra või vigadeta. Täiuslikku sõnumit pole aga olemas, sest signaal põrkub alati kokku müraga. Mida kaugemale levib signaal, seda rohkem müra teda murrab. Sõnum hajub, kood katkeb, tähendus libiseb. Peegel ei peegelda, peegel errordab.

Olete oodatud Mari Roosvalti isikunäituse „Oma aeg, oma luba“ avamisele reedel, 30. mail 2025 kell 17.00 Vabaduse galeriis. Näitus jääb avatuks 25. juunini 2025. Kuraator: Katariina Pruus. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Vabaduse galeriid toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Liviko. Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

27. mail 2025 kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis Danel Kahari isiknäitus „Vanamees ja lumehelbeke“. Näitus jääb avatuks 30. juunini. Igal õhtul vaatasid vanavanemad televiisorist uudiseid. Vanaisa (ta oli ise sõjas osalenud) oli seejuures väga sõnakas ning kommenteeris kõike. Üldine toon oli läbinisti pessimistlik. Uudiste keskmes oli Tšetšeenia sõda. Peamiselt oli vanaisa poolt välja hõigatud kommentaaride sisu selles, et Venemaa ei muutu kunagi ja Eesti vabadus ripub juuksekarva otsas. Ja kui tuumapomm Eestisse visatakse, siis need kes ellu jäävad, ei pääse, vaid viiakse Siberisse. Minu jaoks muutus see atmosfäär kiiresti liiga süngeks ja ma hakkasin telekatuba vältima. Toa uks oli aga alati lahti. Mäletan lõputut vaatepilti, kus uudisteankur kannab surmtõsisel toonil uudiseid ette ja kaks tumedat figuuri truult ekraani ees seda vaatavad.

Näituse avamine toimub 27. mail kell 17:00 Haus Galeriis, Tallinna vanalinnas, Uus 17. Olete oodatud! Juba aastakümneid on Jüri Mildeberg lummanud vaatajaid oma osavate näppude ning põhjatu eriskummalise kujutlusvõimega. Tema kunsti peamotiivideks on iseäralikud kujud nagu mustrilised kolbanäod ja moonutatud inimfiguurid ning fantastilised olendid, kes elustuvad muinasjutulistes või ebamaiselt grotesksetes olukordades. Sedalaadi vaatepilt avaneb ka seekordsel isikunäitusel, mille keskmes on ajatud stseenid elust ja surmast ning kõigest veidrast, mis jääb nende vahele või saab nendega seotud.

Teisipäeval, 27. mail 2025 kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Marleen Suve isiknäitus „Vesi, rohelus ja ilus nägu“. Näituse Kuraator on Kerly Ritval.  Näituse pealkiri on inspireeritud pärsia sufi ja õpetlase Abu Nuʿaym al-Isfahanile (948–1038 pKr) tihti omistatud ütlusest: „Kolm asja siin maailmas aitavad kurbusest üle saada: vesi, rohelus ja ilus nägu“. Lausest  tõugatuna otsib kunstnik neile sõnadele tähendust. Koraan ütleb, et kõik loodu on tehtud veest, rohelus tähistab paradiisi ja õndsuse jõudmist ning inimese nägu ise jumala peegeldust inimesest.  Näitus on omamoodi rännak paradiisini enese sees ning pühendus kallite inimesele; suplus sõpruse, sentimentaalsuse, mälu ja mälestuste, unistamise, unelemise ja unustamise keskel.