Üritused

17.mail kell 15.00 kutsume Uue Kunsti Muuseumisse Jaan Elkeni ringkäigule Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitusel „Rääkimata lood / Untold stories“ Sissepääs muuseumipiletiga, muuseumikaardiga tasuta. *   Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus „Rääkimata lood“   Indiviidina on meil igal oma lugu jutustada. Kunstnikel on olnud kõikidel aegadel võimalus sublimeerida isiklik oma loomingusse, arendada välja teatud metakeel ja märgi-süsteem oma sõltumatu kunstniku-ego või -suveräänsuse viljelemiseks.

Alates 8. maist on Dresdenis suurejoonelises Lipsiusbau kunstihoones avatud näitus „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“. Tegemist on läbi aegade suurima Eesti kunsti väljapanekuga Saksamaal. Näitus on korraldatud Dresdeni Riikliku Kunstikogu (Staatliche Kunststammlungen Dresden, SKD) ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös. Näituse kuraatorid on Marion Ackermann, Sergey Fofanov ja Kadi Polli. „Spiegel im Spiegel“ on ulatuslik koostööprojekt, mis uurib Eesti ja Saksa kunsti kohtumisi ajaloos ja tänapäevas. Peegeldades ühelt poolt omavaheliste suhete keerukust ning koloniaalvõimu ja -vaimu küsimusi, toob näitus teisalt esile märkimisväärsed kultuurilised põimumised saksa, baltisaksa ja eesti kunsti vahel.

Reedel, 16. mail kell 17.30 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Sirje Peterseni isikunäitus „Tormid ja tungid“. Näituse kuraator on Kadri Asmer. Näitus teeb sissevaate kunstniku maaliloomingusse alates 1983. aastast kuni tänaseni. Sirje Peterseni kunstnikuks saamise ja olemise teekond algas aga täpselt 50 aastat tagasi – 1975. aastal asus ta õppima Tartu Kunstikooli.  Näituse varasem osa keskendub 1980.–1990. aastatele, mis mõtteliselt koosneb kahest poolest: enne ja pärast 1992. aastal toimunud ateljeepõlengut. Pärast kõige kaotamist tuli sisuliselt alustada algusest – sündis sürreaalsuse ja kontseptuaalsusega eksperimenteeriv sari „Jalgratta leiutamine“. Oluline on aga mõista, et Sirje Peterseni maaliloomingu keskmes on alati inimene, isegi juhul, kui me äratuntavat inimfiguuri ei näe. Näituse teist osa, 2002.–2025. aastaid, võibki kokku võtta kui inimhinge peegeldusi kõigi oma pingete, igatsuste ja otsingutega. Lisaks varasematele teostele on eksponeeritud ka kõige uuem maalilooming, mh suurteos „Tormid ja tungid“ (2024/2025, 3 × 12 m).

Reedel, 16. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Evelyn Grzinichi isikunäitus „Urutsoon“. Näitus räägib mullast. Mullast kui elusast ja pidevalt muutuvast maakoore pealmisest kihist, on kunstniku jaoks saanud poeetiline ruum. Füüsiliselt saab seda kogeda vaid väga piiratud viisil, kuid kujutlusvõime kaudu avaneb meile palju laiem võimalus sellesse keerukasse keskkonda süveneda.  Grzinichi lähtekoht ja inspiratsiooniallikas on mullakeskkond – elu- ja lagupaik, pinnas uue tekkeks. Kunstnikuna otsib ta endiselt, ajades juuri ja juurekesi läbi keerulise ja vastupanu osutava keskkonna. Oma loomingus on ta pidevas suhtes olnu ja olevaga. Nii nagu taimejuured suhestuvad bakterite, seente, selgrootute lagundajate, molekulide, kivikeste ja teiste taimejuurtega, on ka tema suhestumas kultuuri, inimeste ja nende looduga. Seda kogedes ja ahmides toidab ta end ning kasvab maakoore pealmise kihi peal.

Kolmapäeval, 14.05.2025 kell 11.30 avab tekstiilikunstnik Aet Ollisaar (1966) Toompea lossi kunstisaalis isiknäituse „Kõik mis oli ja on“. Näitus jääb avatuks 19. juunini 2025. Näituse kujunduse autor on Madis Liplap. Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 13.05.2025 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Pühapäeval, 11. mail kell 17:00 ootame teid liituma jalutuskäiguga viimast päeva avatud näitustel: suures saalis „Õhetav”, väikeses saalis „Vedeliku kiiluvees“ ja monumentaalgaleriis “Desmurgia”. Näitustest räägivad ning teoste loomise tagamaid avavad kunstnikud Ivar Veermäe, Santa Zukker rühmitusest VEDELIK ning Meiu Münt. Tuur toimub eesti keeles ja on tasuta. Lisainfo: Tartu Kunstimaja www.kunstimaja.ee facebook.com/kunstimaja

„Naised purskkaevul“. Avamine 17.mail kell 15:00 Eduard Vilde muuseumis Kastellaanimaja galeriis. „Vaatan aknast välja, seal on purskkaev. Kui ma leban purde peal, käsi jões ja pilk voolus, olen jõega üheks saanud. Kui ma ujun järves või meres, on samamoodi. Olen vee sees. Purskkaevul ei saa ujuda ega sellest vett juua. Purskkaev on ainult vaatamiseks.“ Näitusel osalevad kunstnikud meisterdavad, voolivad, heegeldavad, põimivad, joonistavad, maalivad, punuvad ja saadavad üksteisele postkaarte. Nad keerutavad lõnga ja veeretavad juttu nagu naised kaevul kunagi ning vestlevad inimestest, näkkidest, kaladest, kevadest ja igapäevaelust. Osalevad kunstnikud: Eva Mustonen, Helena Keskküla, Liisa Mudist (kaasa teevad ka Jenny Grönholm, Ly Lestberg ja Ieva Putniņa) Laupäeval, 31. mail kell 14:00 toimub näituse raames luuleõhtu, kus astuvad ülesse Sveta Grigorjeva, Nancy Nakamura Räpipunt ja Tõnis Vilu. Näitus on avatud 18.05.–28.06.2025. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Lisainfo: Tallinna Kirjanduskeskus

Kogo galerii osaleb teist aastat järjest New Yorgis kunstimessil Esther, esitledes seekord eesti kunstniku Eike Epliku skulptuure ja läti kunstniku Līga Spunde digitaalseid joonistusi.  Esther II toimub 6.–10. maini New Yorgi Eesti Majas, samaaegselt kunstimessidega Frieze ja NADA. Messil osaleb 25 galeriid 18 linnast üle maailma. Esther pakub alternatiivi kunsti esitlemisele ja kogemisele, astudes kõrvale tavapärasest messiformaadist. Inspiratsiooni on saadud teistest galeriide koostööprojektidest, nagu Basel Social Club ja Minor Attractions. Messi korraldavad kaks galeriid – Margot Samel New Yorgist ning Temnikova & Kasela Tallinnast.

Olete oodatud 10. mail kell 13.00 Keskpuuri Ingrid Helena Pajo „Liblika lend on meander“ näituse avamisele. Näitus on avatud 7. juunini iga päev 9.00 – 15.00. Galerii asub Keskturu saali teisel korrusel, Keldrimäe 9.

ARS Showroom galerii 6.–30.05.2025 E–R 12–18 Avamisüritus – näitusetuur 7. mail kell 18:00 Kunstnikud Martin Buschmann ja Reimo Võsa-Tangsoo jätkavad ARS Showroomis toimuval näitusel teemadega, mis on olnud nende loomingus ka varasemalt olulisel kohal. Näituse keskmes on mängustamine ning materiaalsuse üleminek ühest keskkonnast teise. Martin Buschmanni teos käsitleb mängustamise fenomeni, keskendudes kehale kui materjalile. Varasemates töödes on ta uurinud soorolle, kehakaalu ja ühiskondlikku silmakirjalikkust; seekord pöörab ta pilgu enda keha ja kaalulangetuse protsessile. Spordikell, tehisintellekt ja enesemotiveerimine toimivad teoses ühtaegu nii mängustamise mehhanismide kui ka materjalina.