Kunstnikupalk

Eesti Kunstnike Liidu president Vano Allsalu ja Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv kuulutasid koostöös Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumiga 2. novembril 2015 ametlikult välja esimesed kunstniku- ja kirjanikupalga konkursid. Kultuuriminister Indrek Saar ja loomeliitude esindajad tutvustasid ühisel pressikonverentsil konkursside tingimusi ja hindamiskriteeriume ning kutsusid loomeinimesi üles kandideerima.
 
Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus.
 
Alates 2019. aasta algusest suurenes kunstnikupalga saajate arv ja palga suurus. Kultuuriministeerium suurendas kunstniku- ja kirjanikupalga eelarvet, nii et tulevikus oleks igal aastal palgal 15 kirjanikku ja 15 kunstnikku. Aastal 2019 võib öelda, et kunstnikupalga meede on ennast siiani igati õigustanud ja loodame eduka koostöö jätkumist ning palgasaajate arvu järkjärgulist suurendamist koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga.
 
Kunstnike liit kuulutab avaliku konkursi kunstnikupalgale kandideerimiseks välja iga kalendriaasta oktoobrikuu jooksul.
 
Nõuded kunstnikupalgale kandideerimiseks:
 
•        Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises
          tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad
          järgneva kolme aasta jooksul  pühenduda erialasele loometööle.
•        Kandidaat ei pea olema loomeliidu liige.
•        Kandideerida võivad Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja
          tööluba.
 
Kunstnikupalgale kandideerimiseks tuleb esitada:
 
•        loominguline biograafia koos ülevaatega viimaste aastate tunnustustest ja
meediakajastustest;
•        viimase viie aasta loomingu portfoolio, mis sisaldab selgelt sõnastatud kunstnikupositsiooni;
•        avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste
eesmärkidega.
 
Taotluste hindamisel võetakse arvesse:
 
•        eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaani;
•         taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust;
•         taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis;
•         kunstnikupositsiooni ning kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis;
•         mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peetakse silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet.
 
Konkursi võitjatega sõlmib kunstnike liit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate. Kunstnikupalga suurus arvestati aastatel 2016‒2018 komisjoni otsusele eelneva aasta keskmise palga kogukulu järgi, alates aastast 2019 on palga suuruseks 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk.
 

Kunstnikupalk 2022‒2024

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Karin Laansoo (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2022‒2024: Edith Karlson, Kristi Kongi, Kadri Mälk, Hanno Soans, Jaan Toomik
 

Edith Karlson (1983) on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle loomingu peategelased on sageli inimese- ja loomafiguurid. Karlson viitab psühholoogiliselt pingestatud ja sageli sürreaalse ülesehitusega loomingu abil hirmudele, mis kaasnevad nii (vabakutselise) kunstnikuna töötamisega kui ka ühiskonnas toime tulekuga. Karlsoni teosed on tihti suuremahulised, kogu ümbritsevat ruumi täitvad ning seda kunstniku ideele ja tahtele allutavad. 
 Edith Karlson on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala magistrikraadiga. Teda on tunnustatud Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemiaga 2006. aastal ja Köler Prize’i publikupreemiaga 2015. aastal ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga 2019. aastal.

Kristi Kongi (1985) on maali- ja installatsioonikunstnik, kelle teosed keskenduvad värvile, valgusele ja ruumile. Tema erksavärviline maalilooming võtab sageli muljetavaldavate ruumi hõlmavate installatsioonide kuju. Kongi maalide ja installatsioonide loomise algtõukeks on sageli konkreetsed või kujuteldavad kohad, kunstniku tähelepanekud, emotsioonid ja mälestused. Kristi Kongi looming baseerub põhjalikul eeltööl ja eksperimentidel ning katsetel ja on samaaegselt poeetiline, süsteemne ning analüütiline.
 Kristi Kongi on õppinud maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2004–2008) ning lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal magistriõppe (2008–2011). Teda on autasustatud Noore Kunstniku preemiaga (2011), Sadolini kunstipreemiaga (2013) ja Konrad Mäe preemiaga (2017) ning nomineeritud 2016. aastal Köler Prize preemiale.

Kadri Mälk (1958) on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti ehtekunstnik. Eesti Kunstiakadeemia ehtekunsti eriala pikaaegse juhina on ta muutnud ja laiendanud märkimisväärselt ehtekunsti tähendust, suunanud ja kujundanud terve põlvkonna Eesti ehtekunsti olemust ning haaret. Mälgule omane esteetika on tume ja poeetiline, teemakäsitlustes on ta ühtaegu müstiline, romantiline ja teravmeelne.
 Kadri Mälk lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehtekunsti eriala 1986. aastal, jätkates samas mõned aastad hiljem õppejõuna, 1996. aastast professorina. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja Aasias, uurinud põhjalikult kivikasutust ja lihvimist. 1990. aastatest on Mälgu näitustel esinemine sage ja tema kaasatus rahvusvahelisel ehtekunstimaastikul tihe, ulatudes Soomest New Yorki ja Hollandist Shanghaisse. Ta on pälvinud rohkelt tunnustust ning tema töid leiab muuseumides ja erakollektsioonides üle maailma.

Hanno Soans (1974) on kunstiteadlane, kriitik, kuraator, kunstnik ja õppejõud. Soans on töötanud Kultuurilehe, Sirbi ja Kultuurimaa kunstitoimetajana ning ajalehe Võitlev Sõna peatoimetajana. Aastatel 1997–2008 Eesti Kunstimuuseumi kuraatorina, 2009–2013 TEA kirjastuse toimetajana ning kunsti- ja arhitektuuriartiklite autorina. Alates 2014. aastast andnud loenguid Eesti Kunstiakadeemias ja töötanud vabakutselise kunstniku, kuraatori ja kunstikriitikuna.
 Hanno Soans on kõrghariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemias, lõpetanud 1998. aastal bakalaureuse taseme uurimustööga „Vägivaldne Autistlik Subjekt uues Eesti Kunstis“, õppinud aastatel 2001–2003 magistriõppes, töötades uurimusprojektiga „Hübriidne identiteet kaasaegses kunstis“. Alates 2016. aastast õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis ja tema uurimusteema on „Tegevuskunsti sotsiopoliitilistest tagamaadest üleminekuaja Eestis“.
 
Jaan Toomik (1961) on videokunstnik, maalija ja filmitegija ning on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti kunstnik. Ta alustas 1980. aastatel ekspressiivse maalijana, 1990. aastate algusest on tegutsenud ka jõulise installatsiooni- ja videokunstnikuna. Toomiku väljenduslaad on äärmiselt napp ja impersonaalne, kuid sisult sugestiivne. Toomik on esinenud rahvusvahelistel biennaalidel ja suurnäitustel (Saõ Paulo Bienaal, ARS 95, Veneetsia biennaal, Site Santa Fe biennaal, Berliini biennaal) ning on esindatud mainekates muuseumi- ja erakogudes – Kiasma, Ludwig Muuseum, Moskva Moodsa Kunsti Muuseum, Danske rahvusmuuseum, Schechin muuseum, Stedelijki muuseumi ja Moderna Museeti kogu, Louis Vuittoni sihtasutuse ja Nicola Trussardi sihtasutuse kogu ning Erika Hoffmanni erakogu.
 Jaan Toomik on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti (MA, 1991). 2005. aastal tunnustati Jaan Toomikut Konrad Mäe medaliga, aastatel 1995 ja 2020 Kristjan Raua nimelise preemiaga, aastatel 1995, 1998 ja 2007 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga, aastal 2000 Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ja aastal 2003 Balti Assamblee kunstipreemiaga.

Kunstnikupalk 2021‒2023
Avalduste esitamise tähtajaks 16.11.2020 laekus Eesti Kunstnike Liidule 50 taotlust. Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Laura Toots (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) ja kunstnik Marko Mäetamm (kunstnikupalga pälvinu aastatel 2019–2021) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2021‒2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir.

Kunstnikupalk 2020‒2022
Avalduste esitamise tähtajaks 4.11.2019 laekus Eesti Kunstnike Liidule 53 taotlust. Eesti Kunstnike Liidu poolt kutsutud komisjon koosseisus Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Tamara Luuk (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) ja kunstnik Kaido Ole (kunstnikupalga pälvinu aastatel 2016–2018) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga aastateks 2020‒2022 kunstnikele Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet ja Kristina Norman.

Kunstnikupalk 2019‒2021
Avalduste esitamise tähtajaks 5.11.2018 laekus liidule 48 taotlust. Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Signe Kivi (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja) ja Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga kunstnikele Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld.

Kunstnikupalk 2018‒2020
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2017 laekus liidule 37 taotlust. 15.12.2017 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Signe Kivi (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja) ja Kadi-Ell Tähiste (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele Edith Karlson, Tanja Muravskaja ja Tõnis Saadoja.

Kunstnikupalk 2017‒2019
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2016 laekus liidule 41 taotlust. Kultuuri-ministeeriumi poolt eraldatud kolmele kunstnikupalgale lisas liit neljanda kunstnikupalga omavahenditest. 09.12.2016 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum), Marten Esko (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum) ja Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele: Dénes Farkas, Kiwa (Jaanus Kivaste), Flo Kasearu ja Jaanus Samma.

Kunstnikupalk 2016‒2018
Avalduste esitamise tähtajaks 30.11.2015 laekus liidule 73 taotlust. 16.12.2015 otsustas Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Rael Artel (Tartu Kunstimuuseum), Anders Härm (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Taaniel Raudsepp (Tallinna Kunstihoone), Markus Toompere (Tartu Kunstimaja), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum) ja Kadri Laas (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) määrata kunstnikupalk esitatud taotluste alusel kunstnikele: Kaido Ole, Marge Monko, Kris Lemsalu, Mark Raidpere ja Anu Vahtra.

Tagasi üles