Üritused

Helje Eelma näitus „Kulgemisi
Helje Eelma näitus „Kulgemisi"
11.01.2023 kuni 31.01.2023
Saue vallamaja akendel on alates 11. jaanuarist võimalik tutvuda Helje Eelma digigraafika näitusega „Kulgemisi". „Kulgemisi" hõlmab kümmet mälestuskildu maailma kümnest põnevast paigast, mida autoril on olnud võimalus aastate jooksul külastada. Digigraafikas pildid säilitavad eneses konsentreeritud kujul kogetud elamusi sellistest riikidest nagu Peruu, Guatemala, Argentiina, Namiibia, Madagaskar, Myanmar, Sri-Lanka, Hiina, Omaan ja Malta. Pildid on valminud reisifotode ning arvutisse skanneeritud joonistuste digitaalsel töötlemisel ning nende omavahelisel kombineerimisel. Iga pildi juures on ka tekst meenutusega konkreetsest reisist Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni. Sisse saab tööpäevadel tööpäeva piires, aga enamus piltidest akendel vaadeldav ööpäevaringselt. 
Vestlusõhtu „Meenutades Lia Tüüri“
Kutsume Sind sel kolmapäeval, 25. jaanuaril A-Galeriisse vestlusõhtule, kus kolleegid ja pereliikmed Lia Tüüri meenutavad. Sündmus algab kell 18:00. Sündmusest – Reedel, 13. jaanuaril avasime A-Galerii SEIFis möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri mälestusnäituse JOONEGA PUUDUTATUD, mis annab esmakordselt ülevaate kunstniku 1960ndatel alanud loometeest, kasutades selleks perekonna arhiivimaterjale ja fotosid, kavandeid ning teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, Ajaloomuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Kunstnike Liidust ja erakogudest.  Näituse programmiga kaasneb ka avalik vestlusõhtu 25. jaanuaril kell 18:00, kus Lia Tüüri elust ja loomingust räägivad Lia kolleegid, kelle seas ehtekunstnikud Tiina Käesel, Ene Valter, Kertu Vellerind, Adolfas Šaulys ja Ketli Tiitsar. Vabas vormis kulgevas vestlusringis meenutatakse Liat läbi isiklike kokkupuudete ja mälestuste. 
Leili Muuga Retrospektiivnäitus Tallinna Jaani kiriku galeriis
Tallinna Jaani kiriku galeriis on 17. jaanuarist 19. veebruarini avatud Eesti ühe vanema põlvkonna silmapaistva maalikunstniku Leili Muuga retrospektiivnäitus. Leili Muuga (1922-2016), kelle sünnist möödus äsja 100 aastat on üks eesti sõjajärgse kunstiajaloo tähelepanuväärsemaid maalijaid. Ta sündis 14. novembril 1922. aastal Altais Venemaal. Maalimist õppis 1947–1951 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ning lõpetas õpingud Tallinnas 1953. aastal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastail 1962–1977 töötas ta samas koolis õppejõuna, seejärel tegutses vabakunstnikuna.
Kaire Tali näitus „Lumetaju“ Saaremaa Kunstistuudio galeriis
Näituse avamine esmaspäeval, 23. jaanuaril kell 17 koos töötoaga.  Töötoas valmib tekstiilne kaelaehe, mis on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Töötoa juhendaja tekstiilikunstnik Kaire Tali: „Kui mingil ajal läks moodi rääkida taaskasutamisest ning ringmajandusest pani see mind muigama – olen seda aegade algusest suurima enesekindlusega teinud. Tekstiilikunstnik peab olema avatud meelega ning leidlik ja inspiratsiooni kasutult seisva eseme tuunimiseks pole vaja isegi mitte poodi otsima minna. Igaühel on kodus midagi, mis jäänud väikseks või lihtsalt jäänud kasutult seisma. Trikooribadest kaelaehteid hakkasin kunagi punuma laste väikseksjäänud T-särkidest. Materjal on ju aus ning mis kõige tähtsam – täiesti tasuta! Idee on lihtne ja teostusel olen igati abiks. Nippe jagub kõigile! Igaüks võib ja saab natuke omamoodi ehte meisterdada – nagu lubatud – mida pole mitte kellelgi teisel."
Akvarellistide Ühenduste näitus „Mäng-Leikki“
Näituse avamine toimub 28. jaanuaril kell 14.00. Alates 21. jaanuarist 2023 on Kadrioru galeriis, Vesivärava 50, avatud Eesti Akvarellistide Ühenduse ja Soome Akvarellikunsti Ühenduse ühine näitus teemal MÄNG-LEIKKI. Eestist esinevad näitusel 30 ja Soome poolt 25 akvarellisti. Selline koostöös sündinud näitus on järjekorras juba neljas, varem on toimunud 3 näitust Võru Linnagaleriis – LEIURETK 2019, TORM 2020 ja METS 2022 aastal. Akvarellinäituse teemaks sai valitud mäng, sest kõigist maalitehnikatest on akvarelli tehnika ise kõige enam täis mängulusti - akvarelli peategelaseks on ju vesi, vaba ja ettearvamatult mängiv. Selle näituse koostamisel huvitas kuraatoreid mängu idee tõlgendamise erinevad variandid ja nende ühildamine üldiseks tervikuks. Tulemuseks oleme saanud laia valiku töid nägemusena akvarelli mängulisusest kuni mängimise literaarse kujutamiseni. Akvarelli võimalustega julgelt ja leidlikult mängijate käe all on sündinud mitmed selle näituse pärlid.
Viive Väljaotsa näitus „Nukutuba“
Tartu Aparaaditehases, stuudiopood Karud ja Pojad asuvas R galeriis on 18.01.–11.03.2023 avatud Viive Väljaotsa näitus „Nukutuba“ „Nukutuba“ on kunstniku nukumäng saviga, millest vormunud tarvilikud skulpturaalsed figuurid ja miniatuursed keraamilised näod moodustavad kauni terviku. „Noorena eelistasin maalida, kuid keraamika valisin erialaks praktilistel kaalutlustel. Keraamikas avastasin uskumatult mitmekesiseid võimalusi, mis võluvad mind siiani. Inspiratsiooni käesoleva näituse tegemiseks R galeriis sain stuudiopood Karud ja Pojad mängulisest ja hubasest atmosfäärist. Pühendan selle kõikidele väikestele ja suurtele mängijatele.“ 
Kaija Kesa, Helen Tago ja Lilli-Krõõt Repnau „Mälestused maastikest“
Graafikud Toompea lossi kunstisaalis
25.01.2023 kuni 23.03.2023
Kolmapäeval, 25.01.2023 kell 11.30 avavad graafikud Kaija Kesa (1978), Helen Tago (1980) ja Lilli-Krõõt Repnau (1982) Toompea lossi kunstisaalis ühise näituse „Mälestused maastikest“. Näitus jääb avatuks 23. märtsini 2023.  Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard [at] eaa.ee hiljemalt teisipäeva, 24.01.2023 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument. „Mälestused maastikest“ koondab kolme kunstniku graafilisi lehti. Kesksel kohal on vabaduse mõiste ning selle erinevad vormid. Vabadus ei ole kunagi midagi iseenesest- mõistetavat. Kõik kunstnikud on loomingulise ühenduse graafika.ee liikmed, lisaks ühtsele mõtteviisile seob neid ka ühine stuudio ja galerii, mille visiooniks on kaasaegse graafika edendamine ja mõtestamine.
Marta Vaariku isikunäitus „Hoia mind kaisus“
 20. jaanuaril kell 17:00 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Marta Vaariku isikunäitus „Hoia mind kaisus“. „Hoia mind kaisus“ on visuaalne interpreteering laste vaimse tervise teemale, millele eelnes Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna ning Marta Vaariku koostööprojekt, kus kunstnik viis läbi kinnise lasteasutuse (KLAT)  teenusel olevate lastega maali- ja kollaažitöötubasid ning vestlusringe. Näitusel on esindatud laste mõtted, tunded ja kogemused läbi kunsti ning valminud on lühidokumentaalfilm. Elult lüüa saanud lapsed leiavad heal juhul tee mõnda sotsiaalasutusse, kus nii mõnelgi puhul võib neil olla esmane kokkupuude turvatunnet ja mõistmist pakkuva täiskasvanuga. Läbielatu analüüsimiseks hoitakse ruumi ja enda avamiseks antakse aega, sest tihti ei mõista väärkoheldud lapsed, et nendega on niivõrd kehvasti käitutud, kuna selline on nende igapäevaelu normaalsus.
Jenny Grönholmi isikunäitus „Tulevikumälestused“
Reedel, 20. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Linnagaleriis maalikunstnik Jenny Grönholmi isikunäitus „Tulevikumälestused“. Mälestustest ainest otsides põimib kunstnik sisemaailma assotsiatsioone ja mõttelisi aegruume ning esitab neid vaatajale sisendusliku jõuga. Jenny nukravõitu maale iseloomustab pehmendatud maalähedane koloriit, mis kujutatut taustaga ühte sulandab. Soomes sündinud ja haridusteed alustanud, seejärel tudengipõlves Erasmuse vahetusüliõpilasena Tallinnasse tulnud ja siin kunstimagistri kraadi omandanud Jenny Grönholm on nüüdseks leidnud Eestis kodu- ja loomepaiga. Maalikunsti juurde on ta jõudnud eri meediumidega katsetamise kõrvalt sihikindla iseõppijana oma joont ajades. „Tulevikumälestused“ on Grönholmile omaselt sugestiivne näitus, mis kahe jalaga kindlalt maas, ent samas pea pilvedes olles vaatab ühtaegu nii minevikku kui ka tulevikku. 
Kullaoja kosk (2022). Foto Holger Loodus
22. jaanuarist kuni 23. aprillini on Kai kunstikeskuses võimalik külastada Holger Looduse isikunäitust „18 kevadist hetke“, mis on mitmekülgse kunstniku uute teoste esmaesitlus. Maali- ja meediakunsti valdkonnas tegutsev Loodus eksponeerib Kais kaht videoinstallatsiooni, mis on vormitud terviklikuks ruumikogemuseks. Vastupidi tänapäeva pidevalt kiirustavale ja hakitud elule püüdleb Loodus oma isikunäitusega aeglustumise poole ning jagab selle kohta ideid ja võtteid ka vaatajaga. Holger Looduse sõnul tähistab „18 kevadist hetke“ tema loomingus praegu aktuaalset teemat, milleks on hetkede vaatlemine peatuva aja seisundis, aeglustunud elutempos. „Näitusega kutsun külastajat seisundisse, mis võimaldab viivuks vaadelda enda ümber toimuvat neutraalselt positsioonilt. Näen seda hea lahendusena praegusele olukorrale maailmas, kus kaalukate jõudude omavaheline suhestumine on ülekuumenenud ja me ei leia enam ühtki sobivat meetodit olukorra kontrollimiseks,“ selgitab Loodus.

Lehed