Üritused

MARI KURISMAA  TOAD JA TAEVAD 15.01.–14.02.2026 Paralleelselt KUMUs avatud retrospektiivnäitusega “Videviku geomeetria” eksponeerib  Galerii Truus  Mari Kurismaa kahel viimasel aastal valminud vaikelude sarja “Toad ja taevad”.  Kui traditsiooniliselt edastavad natüürmordid meeldetuletust surmast ja kaduvusest, siis siin välja pandud tööd uurivad pigem hetke kestmise võimalikkust.  Autori sõnul  värvide, valguse ja varju läbi oma igatsusi väljendades täidab ta kunstniku põlist aegadeülest kohustust.

Näitus „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ avaneb 23. jaanuaril Eesti Arhitektuurimuuseumis Reedel, 23. jaanuaril kell 18 avame arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“. Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Rahvusvaheline köitekunstinäitus “Köidetud mõttemaastikud” 16.–26.01. 2026 Avamine: laupäev 17.01 kl 13.00 Seekordne Eesti Köitekunstnike Ühenduse aastanäitus on pühendatud Fred Jüssile (29.01.1935 – 1.12.2024). Rahvusvahelise köitenäituse sisuks on kirjastuses “Paradiis” 2025. aastal ilmunud Jaan Tootseni koostatud raamat "Fred Jüssi ja inimesed tema ümber", millele on isikupärase köitelahenduse loonud 25 Eesti, Läti, Leedu ja Soome professionaalset köitekunstnikku. Tuntud eesti bioloogi, loodusfotograafi ja looduse populariseerija 90. sünnipäevaks koostatud raamatus kirjutavad tema lähedased, sõbrad ja kaasteelised Fredist ja tema hingemaastikega seonduvast. Sõna seadsid Tõnu Õnnepalu, Jaan Tätte, Doris Kareva, Valdur Mikita, Anu Raud, Mehis Heinsaar, Joosep Matjus ja paljud teised. Väga eriilmeliste tekstide seast leiab isiklikke mälestusi ja kirjavahetust, aga ka unenägusid ja luulet.

Õhtul, mil muuseum on tavakülastusteks juba suletud, avaneb kunstihuvilistel eriline võimalus tutvuda kunstniku ja sisearhitekti Mari Kurismaa (1956) loominguga. Eksklusiivne programm loob võimaluse kogeda näitust vahetult ja segamatult: erituuril avab kunstnik eksponeeritud teoste taustalugusid ning oma loomeprotsessi ja autoritehnika tagamaid.

Kolmapäeval, 14. jaanuaril kell 18.00 avatakse Rae Kunsti Platsis kunstirühmituse VEDELIK ühisnäitus „Taliharja näitus“, mis pakub vaatajale sissevaate ühe Eesti pikima järjepidevusega, ent samas pidevalt muutuva kunstilise koosluse loomingulisse mõttemaailma. Näitus jääb publikule avatuks märtsi keskpaigani. Kunstirühmitus VEDELIK tegutseb alates 1995. aastast ning on kujunenud vabavormiliseks, avatud ja dünaamiliseks loovkoosluseks. Rühmituse nimevaliku koosolek, mis leidis aset kohvikus Pegasus nelja osaleja vahel, kannab sümboolselt edasi VEDELIKU algusest peale iseloomulikku mitteametlikkust, horisontaalsust ja institutsionaalsetest piiridest vaba mõtlemist. Rühmituse liikmeskond on voolav ning selle tegevus lähtub eeskätt sisemisest loogikast ja loomevajadusest, mitte etteantud struktuuridest.

TEISIPÄEVAL, 13.JAANUARIL kell 17:00 toimub Haus Galeriis vestlusõhtu Peeter Lauritsaga, mida modereerib Vano Allsalu. Vestlus toimub Peeter Lauritsa näituse „Triksterid taasmetsastavad Eedenit“ raames. Eelmisel aastal toimus galeriis Vano Allsalu näitus, kus rollid olid vastupidi. Seekord avaneb publikul võimalus kogeda vestlust teistsugusest vaatenurgast.

Reedel, 16. jaanuaril kell 17.00 avab kunstnik Maiu Mooses Vabaduse galeriis näituse „Vaade“. Maiu Mooses esitleb näitusega „Vaade“ abstraktseid teoseid, milles on äratuntavaid kujundeid loodusest. Maalide ja puidust ehete loomisel on inspireerivaks tõukeks olnud paigad ja momendid, mis põgusate kokkupuudete kaudu jäänud kunstnikule meelde Islandi reisist. Moosese sõnul avas tollel reisil kogetu uusi vaatenurki, lähenemist ja suhtumist. „Vaadeldes distantsilt, on võimalik kohtuda endaga“. 

15. jaanuaril kell 18.00 toimub loeng näitusel „Projekt nr 2. Guido Mambergi graafiline disain 1930.–1940. aastatest“. Loengut peab näituse koostaja ja kunstiteadlane Harry Liivrand. Loengul saavad külastajad tutvuda lähemalt Mambergi elu ja loominguga ning laialdase panusega Eesti tarbegraafikasse. „Projekt nr 2. Guido Mambergi graafiline disain 1930.–1940. aastatest“ on disaini püsinäituse projektiala lisanäitus, mis tutvustab Eesti esimese professionaalse tarbegraafiku ja art deco suuna ühe olulisema esindaja Guido Mambergi (3.september 1895- 3. oktoober 1954) loomingut. Käesoleval aastal möödub 130 aastat Mambergi sünnist.

Kolmapäeval, 14. jaanuaril, algusega kell 18:00 kutsub Vabaduse galerii näituse „ÜLEVAL JA ALL“ lõpetamise puhul publikut kohtuma maalikunstnike Manfred Dubovi ja Marta Stratskasega. Kohtumisõhtu raames tutvustavad kunstnikud ühist näitust ning enda loomepraktikat. Lisaks loeb Manfred Dubov ette tekste enda luulekogudest „Täna leitakse kõik üles“ (2016), „Rõõmustajad tumedas“ (2022), samuti ajakirjas Looming ilmunud poeemi „nihil“ (5/2022) ja seni ilmumata poeemi „Labürindi romanss“.  Sündmus on tasuta ja viiakse läbi eesti keeles.  14. jaanuar on näituse „ÜLEVAL JA ALL“ viimane lahtioleku päev.   

Neljapäeval, 15. jaanuaril avaneb Draakoni galeriis Andra Rahe isiknäitus „Väikesed naised“. Näitus jääb avatuks 8. veebruarini 2026. Andra Rahe loomingut iseloomustab empaatia ja huvi marginaliseeritud inimgruppide vastu. Kunstis on naise keha kujutatud pigem seksualiseeritult ja objektistatuna, samas kui mehe kehale on osaks saanud jõuline ja võimukas kujutamisviis. Rahe näitusel käsitleb kunstnik aga ootamatut situatsiooni, kus marginaalne subjekt on hoopis mees. Näitusel esitletud analoogfotoseeria „Väikesed naised“ uurib, kuidas teisenevad harjumuspärased vaatamismustrid. Rahe on kaamera ette kutsunud mehed tutvumisportaalidest, et portreteerida alfadiskursuse esindajaid. Mehed, kes on valmis ekshibitsionistlikuks koostööks, mis paljastab ja jäädvustab nende poolkõvad meheaud, aga mitte identiteeti. Kaamera kaudu loob kunstnik mõlema jaoks turvalise distantsi, mis lubab mehel olla haavatav – objektistatud naise asemel objektistatud mees ei ole eesmärk, vaid nihestus.