Üritused

9.–10. mail toimub Narva kunstiresidentuuris kokkutulek S–ilma–piir–itu, kus kohtuvad kunstnikud ja praktikad, kes on looduse ja piiride kokkupuutepunktis. See on nädalavahetus, mil Narvas on tunda tugevat geopoliitilist mõõdet, kuid on soov sellele pakkuda alternatiivi ja keskenduda loodusele. Kahe päeva jooksul jagatakse kunstipraktikaid, mis käsitlevad piire ja/või loodust, luuakse seeneniidistikulaadse võrgustikuna uusi sümbioose ning pannakse alus tulevastele koostöödele. Ühise tegevusena püstitame elava monumendi, kus meie „käsilasteks“ saavad mesilased, kes liiguvad vabalt üle nähtavate ja nähtamatute piiride. Programmi raames külastatakse Narva Veneetsiat nii bussi kui ka paadiga ning Narva kunstiresidentuuris on võimalik kasutada sauna.

Narva kunstiresidentuuri projekti „Kunstnikud on kohal“ 2026. aasta kevadhooaja lõpetab 15. mail kell 15 Alex kohvikus (Linda 2, Narva) toimuv avatud seminar.  Seminari eesmärk on võtta kokku projekti esimene etapp, mis tõi üheksa eestikeelset kunstnikku Narva koolidesse. Projektiga suurendatakse kaasaegse kunsti kättesaadavust piirilinnas ja pakutakse noortele eesti keele praktiseerimise võimalust. Seminaril jagavad kogemusi Erki Kasemets, Vaim Sarv, Jevgeni Zolotko, Tea Lemberpuu, Kairi Getman, Trevor Kinna, Kerttu Siplane, Mari Männa ja Mia Tamme, nende mentorid Anna Golubeva ja Hanna-Liis Kont ning samuti ka osalevate koolide õpetajad. Tutvustatakse projekti mõju käsitleva uuringu esialgseid tulemusi ning peetakse paneeldiskussioon programmi õnnestumiste ja väljakutsete üle.

Neljapäeval, 30. aprillil kell 17 avavad kunstnikud Eva Mustonen ja Elīna Vītola Haapsalu Linnagaleriis näituse „Pastoraal: august“.  Eva Mustoneni ja Elīna Vītola koostöö sai alguse mõned aastad tagasi koos ette võetud karavanireisist mööda Lõuna-Läti maanteid. Muserdavad mõtted ja väljavaated saatsid kunstnikud romantiseeritud vabaduseotsingutele, ning renditud karavan paistis pasliku sümbolina nende kaootilistele eludele. Esimeseks peatuseks sellel teekonnal sai 2022. aastal Võrus Kanal galeriis toimunud näitus „Reispass tundmatusse: väljaspool hooaega“. Haapsalus vormub lahti reisi järgmine peatükk „Pastoraal: august“, kus jõutakse saagi koristamise ja puhkuste, külluse ja määndumise aastaaega. Kaduvuse kuul klõbisevad köökides purgikaaned ja aedades koolduvad kroonlehed. Käes on hetk, mil lopsakus on piiritu, samas hakkab küpsus vaikselt hääbuma. On ainult mälestused, mis jäävad. 

Avamine 6. mail kell 18.00 Kentmanni 28 stuudiogaleriis. Näitus on avatud kuni 6.06.2026 Näitus „Kergustes püsimine“ küsib, kuidas püsida hapras tasakaalus, hõlmates seejuures erinevaid kihistusi. Pealkiri suhestub Donna Haraway raamatuga „Raskustes püsimine“, kuid nihutab raskuskeskme kerguse poole. Uusmaterialismi vaates ei ole maailm jagatud aktiivseks inimeseks ja passiivseks aineks. Agentsus on hajutatud, pidevalt põrkuv, tõukuv ja jaotunud – see ringleb pindade, kehade ja protsesside vahel. Mateeria ei kanna lihtsalt tähendust, vaid loob seda pidevalt. Iga trükk on mateeriat ümberkujundav hetk.

Vernissage kunstigalerii kevadoksjonil “Kunst on ajatu” on esindatud nii Adamson-Ericu, Peeter Mudisti, Aili Vindi kui ka Olev Subbi looming. Kevadoksjon galeriis Vernissage leiab aset 16. ja 17. mail. Kokku on sel korral valikus 157  teost 93-lt autorilt. Esimesel päeval tulevad enampakkumisele teosed Eesti moodsa kunsti klassikast ning teisel päeval vanema kunstiklassika teosed. Galerii tähistab sel kevadel 25. juubeliaastat ning kunstioksjon Vernissage’is leiab aset juba 20. korda.

Õppekäikude vähenemise ja nende rahastuse kriisi valguses on Eesti Kunstimuuseum käivitanud kampaania „Õpilased tagasi …!“. Kampaania lähtub vajadusest leida süsteemne lahendus õppekäikude korraldamise ja rahastamisega seotud segadusele, mille on põhjustanud Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjal „Annetamine ja rahastamispraktikad üldhariduskoolides“. Eesti Kunstimuuseum kutsub kõiki, keda õppekäikude rahastuse teema huvitab või puudutab, avalikule koosolekule Kumu kunstimuuseumi aatriumis kolmapäeval, 29. aprillil kell 18.00. Oodatud on õpetajad, muuseumitöötajad, kultuuritöötajad, lapsevanemad, ministeeriumide ametnikud, õpilased ja ka kõik teised.

GÜ galerii 22.04.–9.05.2026 E–R 12–18, L 12–16 Isikunäituse keskmes on korduvad motiivid. Näitus uurib kordumise, mälu ja narratiivi teemasid – kuidas üks ja sama lugu võib ajas ja vormis muutuda, ent säilitada siiski oma tuuma, või siis mitte. Jenny Grönholm (s. 1988, Soome) on Tallinnas elav ja töötav kunstnik, kelle looming liigub maali, graafika ja installatsiooni piirialadel. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, kus omandas bakalaureusekraadi graafikas ning magistrikraadi installatsiooni ja skulptuuri erialal.

ARS Showroom galerii 6.–30.04.2026 E–R 12–18, L 12–16   Mis on päris? Öös helendavad ristkülikud ja varjud võitlevad. Tõde jääb valguse taha. Meie aja illusioonid on tõega sarnasemad kui tegelikkus. Olukorrad, objektid ja sõnad tekitavad meis erinevaid assotsiatsioone. Aju tõlgendab meelte signaale ekslikult, tekitades segadust ka ühe indiviidi sees. Igaüks loob oma tegelikkuse. Kuidas saame siis üldse mõista üksteist poliitilisel või suhte tasandil? Suur osa kujutlusest on vaid müütiline illusioon. Kuni keegi julgeb taas pöörata selja koopa seina poole.

FOKU galeriis on avatud Eve Kiileri isikunäitus “Kasvuruumi geomeetriad”. Näitus jääb avatuks 13. juunini 2026. Näitusel „Kasvuruumi geomeetriad“ vaatleb Eve Kiiler taimedega jagatud ruumi kui kooskasvamist, mis ühendab linna maastikuga. Kiileri kõige uuemate fotoseeriate peategelasteks on taimekooslused. Esindatud on nii üksikute taimede portreed, kooskasvamise grupiportreed kui ka dokumentaalsemad vaated, mis asetavad need ruumilisse konteksti. Eve Kiileri fotoseeriates kohtuvad urbanistlikud aiad, kus iga ruutmeeter on rangelt ja geomeetriliselt kujundatud, ning piiripealsed alad ja vabamalt rajatud aiad, kus lokkavad vaheldusrikkad taimekooslused. Seeriatena esitatud tööd mõjuvad justkui linnanovellid või visuaalsed mikrodraamad.

Laupäeval, 25. aprillil kell 14 toimub Kai kunstikeskuses kunstniku Paul Kuimeti ja kunstiajaloolase Eero Epneri vestlus, mis avab näituse “Lahtivõetud vaade” keskseid ideid. Tuuril arutletakse näituse filosoofiliste ja kunstiteoreetiliste aspektide üle, mis mõtestavad näitusel väljas olevate teoste tähenduskihte. Sündmusel saab osaleda näitusepiletiga. Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul on objekti kõik osad kujutatud nähtavana. Mõlemad näituse kunstnikud Paul Kuimet ja Magnhild Øen Nordahl lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: selleks, et mõista, kuidas miski koos püsib, tuleb see esmalt lahti võtta.