Üritused

9. mail avati Haus galeriis Mauri Grossi näitus „Selge pilt”. Mida autor selle ootamatult lakoonilise, ent äärmiselt mängulise pealkirjaga mõelnud on? Või mida võiks siin mõelda vaataja? Või on pilt igas mõttes niivõrd selge, et siin ei olegi midagi mõelda? Selgus valitseb Mauri Grossi piltides sel või teisel moel mitmekihilisena. Teame teda tema viimase aja loomingu põhjal stiilselt filigraansete lilleväljade maalijana, mediteerijana lõuendipinnal, kelle pintslijoone täpsuse teostamine ja jälgimine haarab ilmselgelt võrdselt nii kunstnikku ennast kui vaatajat. Mauri Grossi peen atmosfääritaju aimdub võluvalt nii talle omases soojalt punapruunis koloriidis kui ka äärmiselt detailses ja tihedalt põimunud kõrte ja õite kaasolemuses. 

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega "Lahtivõetud vaade". Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18 ning on osa näituse publikuprogrammist. Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet. Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid "Teispool lootust" (Aki Kaurismäki, 2017) ja "Elevant" (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm "Karl’s Perfect Day" (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

16. mail avatakse Stockholmi kesklinnas Duerr galeriis viie Eesti maalikunstniku grupinäitus “Errare humanum est. Maalikunst tehisintellekti ajastul”. Näitusel osalevad Vano Allsalu, Gerda Hansen, Siiri Jüris, Carl-Robert Kagge ja Mart Vainre ning näituse kuraator on Stella Mõttus.  Näitus tutvustab eri põlvkondade Eesti maalikunstnikke, kes uurivad, kuidas kaasaegne maalikunst suhestub tehisintellekti ja digitaalsete kujutiste järjest kasvava mõjuga. Selle asemel, et käsitleda tehisaru samasuguse ohuna nagu 200 aastat tagasi fotograafiat, läheneb näitus sellele kui kaasaegsele tingimusele, millega kunstnikud üha enam kokku puutuvad. Näitusel osalevad kunstnikud ei kasuta tehisaru selleks, et luua n-ö täiuslikku maali või varjata selle kasutamist. Nende töödes on tehisaru pigem töövahend või, sõna otseses mõttes, dialoogipartner, mis toob kaasa ootamatuid lahendusi ja kujutisi, milleni üksik inimmõistus üksi ei pruugiks jõuda. Näitus ühendab maalikunsti digitaalsete kujutiste, 3D-modelleerimise, andmeanalüüsi, postinterneti esteetika ja masinloodud visuaalidega.

Teisipäeval, 12. mail kell 19.00 avatakse Pärnu Kunstnike Majas rahvusvaheline grupinäitus "Piirideülese minasuse teke – sümbiootilised subjektiivsused". Näitus jääb avatuks kuni 13.06.2026. Kuraator Elo Liiv Osalevad kunstnikud: Marjolijn Dijkman (NL/BE), Feral Practice (UK), Laura Harrington (UK), Maria Nalbantova (BUL), Claudio Beorchia (ITA), Toril Johannessen (NO), Christine Mackey (IRL), Alyona Movko-Mägi (EST), Kristina Norman (EST), Elo Liiv (EST), Martin Menert (EST) ja Anna Birgitta Erikson (EST).

Reedel, 15. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis Tartu Kunstnike Liidu esimene kevadnäitus. Kevadnäitus koondab esmakordselt ainult liidu liikmete loomingut. Näitus toob kokku eri põlvkondade kunstnikud, keskendudes nendevahelistele erinevustele ja sarnasustele. Näitusel osaleb 104 Tartu Kunstnike Liidu liiget.  Näitus sündis liidu üldkoosolekul soovist tuua liikmed üksteisele lähemale ajal, mil suhtlus on üha enam liikunud veebi ja kohtumisi jääb vähemaks. Projekti raames moodustati eri vanuses kunstnikest duod, kes tutvusid teineteise loominguga ning tegid näituse jaoks ühiseid valikuid. Väljapanekus esitletavad teosed kasvasid välja nende omavahelistest kohtumistest ja vestlustest. 

Mara Kirchbergi installatsioonid ja performance’id näitusel „Mu raskus ripub su kätel“ Draakoni galeriis, 15. mai–14. juuni 2026 Mara Kirchbergi isikunäitus võtab vaatluse alla hooletöö mehhaniseerumise. Näituse keskmes on metafoor kehast kui masinast. Masinatööstus on loonud nii hooletöö varustuse kui ka korralduse, kus inimest käsitletakse masinana. Mara Kirchbergi näituse kontseptuaalseks raamiks on nüüdisaega iseloomustav naftamodernism, kus naftatooted domineerivad materiaalset keskkonda ja kujundavad inimeste igapäeva. Kuigi toornafta majandus on inimliigi eluiga märkimisväärselt pikendanud, tekitab fossiilkütuste varude otsa lõppemine hirmu ja ajendab vallutussõdu. Hirmud aga kipuvad tekitama fetišistlikke ihasid, mis omakorda peegeldavad ühiskondlikke võimusuhteid. 

Neljapäeval, 14. mail kell 18:30 avab Viktoria Martjanova Hobusepea galeriis enda esimese isikunäituse „Biomaterjal“. Töötades installatsiooni, video ja fotoga, käsitleb kunstnik keha kui ressurssi: optimeeritavat valuutat, mida kontrollitakse, kasutatakse ja kategoriseeritakse vastavalt poliitilistele, sõjalistele ja majanduslikele huvidele. Näituse keskmes on ruumi täitev juustest koosnev installatsioon, mis muudab selle intiimse ja isikliku materjali ruumiliseks kogemuseks. Sellest lummavast, ent eemaletõukavast materjali- ja vormikäsitlusest liigub Martjanova edasi foto- ja videomeediumisse, luues juba otsesema seose orgnaanilise aine ja inimelu vahel. Näitusel eksponeeritud kehad ja materjalid on kaotanud autonoomsuse ning toimivad pigem ühikutena laiemas sotsiopoliitilises süsteemis, kus nende väärtuse määrab nende kasutatavus ja otstarve.

Reedel, 15. mail kell 17.00 avab kunstnik Leena Kuutma Vabaduse galeriis näituse „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“. Näituse pealkiri on laenatud Urmas Vadi samanimeliselt raamatult, mille pealkiri on kunstnikku juba mõnda aega saatnud ja ning järgmisi ridu sõnastama ajendanud: „Edasiliikumine on ainus. Ta rühib edasi, edasi, vahepeal kukkudes, tõstab siis näo mudast, pühib käed ja jätkab oma teekonda. Igasugust tuleb ette: kerget, helget päikesepaistet ja hetki, kus suudad lebada vaid väga vaikselt roobasteel muru sees.  Ta tõstab vaikselt pea, liigutab ühte sõrme, siis paremat jalga ning juba ongi jälle liikvel. Mõni teine ronib kramplikult, peaaegu mehhaaniliselt, on nädalate kaupa ühes asendis paigal. Siis aga näeb teda juba teises kohas. Võib-olla ta hüppas vahepeal?

Piret Rohusaare näitus "Värvide keel" avatakse kolmapäeval, 13. mail kell 18.00 Tallinna Õpetajate Majas (Raekoja plats 14). Näitus jääb avatuks kuni 26.06.2026. VÄRVIDE KEEL ...maalimises pole muidugi midagi uut, vähemalt ühele maalijale. …värvides pole ka midagi uut. Miks on lõuendil inimesed ja just nende tunded? Ilmselt pole ka selles midagi imelikku. Nad lihtsalt ilmusid minu lõuendile. Kunstniku jaoks on maal siiski ennekõike kompositsioon värvidega ja värvidest. Maale saabki ja peabki vaatama ennekõike vaid kui abstraktseid värvikogumikke. Kunstnik maalib alati seda mis on hingel ja vahel saabki alles siis aru oma mõtetest kui ise näeb, mida on maalinud.