Üritused

14. märtsil kell 16.00 toimub Sillamäe Muuseumis Darja Popolitova eestikeelne kuraatorituur näitusel "Aleksandr Popolitovi pärand: dialoog muuseumis". Darja on selle näituse kuraator ja projektijuht. Tuur korraldatakse kodu-uurimiskonverentsi "Tundmatu Sillamäe: A.Popolitovi pärand" raames ning on A.Popolitovi tütre jutustus tema pärandist, mis kõlab ka tänapäeval. A.Popolitov oli üks muuseumi asutajatest, koguja, kodu-uurija ja kunstnik. Näituse eksponaatide kaudu avab Darja peremälu, postindustrialismi, põlevkivi ning eesti ja vene kogukondade vastastikmõju teemasid Ida-Virumaal. Ekskursioon räägib sellest, kuidas kunstist saab sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside vorm ning kuidas muuseum muutub dialoogi platvormiks. Tuur toimub eesti keeles.  Näitus on külastamiseks avatud kuni 20. maini. Teisipäevast reedeni kell 10.00–18.00, laupäeviti kell 10.00–16.00. Sillamäe Muuseumi aadress on Kajaka 17a.  

IDEAALMAASTIKUD / IDEAL LANDSCAPES Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitus Uue Kunsti Muuseumis 7.03.2026 – 26.05.2026 Näituse pidulik avamine 7. märtsil, kell 14.00 --- Mida industriaalsemaks muutub elukeskkond, mida harvemaks jääb puutumatut loodust kõigi inimeste tarbeks, seda kesksema koha hõivab maastikumaal kaasaegse maalikunsti teemana – nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Maastik motiivina domineerib näiteks Anselm Kieferi ja David Hockney uuemas maaliloomingus, kui nimetada maailma olulisemaid maalikorüfeesid. Eesti kunstioksjonitel püstitavad hinnarekordeid just maastikule keskendunud Konrad Mägi maalilooming ja Richard Uutmaa mariinid.

Reedel 13. märtsil avatakse Võrumaa muuseumis grupinäitus „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”, mis toob kokku kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel. Näitus käsitleb moodi kui reljeefi — vormi, mis suhestub kehaga nagu maastik ja milles kohtuvad loodus, müüt ja isiklik kogemus. Näituse osalevad kunstnikud Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt, Liina Viira. Näituse kuraatorid on Marion Laev, Bianka Soe, kujundajad Erle Nemvalts ja Marion Laev. Lõuna-Eesti kuppelmaastik oma kumerate tõusude ja langustega on Eesti kultuurimälu kandja. Rahvajuttudes märgivad kuplid hiiglaste jälgi ja kangelaste haudu. Maastikku võib vaadelda süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Arne Maasik ja Mauri Gross MEELEOLU EELIS  Näitus Õiguskantsleri Kantseleis 10.03-22.05.2025 Arne Maasiku ja Mauri Grossi ühisnäituse „Meeleolu eelis“ avamine toimub teisipäeval, 10. märtsil kell 17 Õiguskantsleri Kantseleis, Kohtu 8. Näituse avamisel osalemiseks palutakse registreeruda sellel lingil Registreerumine näitusele | Õiguskantsler.

Näituse "Naised ja mehed" avamine toimub laupäeval, 7. märtsil kell 12:00.  Näitus Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses on osa Jüri Arraku 90. sünniaastapäeva tähistamisest. Avar ja liigendatav näitusesaal annab võimaluse eksponeerida ka suuremaid teoseid, eeskätt õlimaalide hulgast, millised eriti sageli igasse ruumi ei sobitu. Graafilised lehed annavad ülevaate kunstniku loometeest ja käekirja muutustest läbi aastakümnete.

8. märtsil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist naistepäeva. Naistepäeva eel ehk neljapäeval, 5. märtsil kell 18.00 kutsume teid temaatilisele ringkäigule Kumu kunstimuuseumi nõukogude perioodi püsiekspositsioonil „Konfliktid ja kohandumised“, kus võetakse vaatluse alla 20. sajandi teise poole olulisemad ja ühiskonnakriitilisemad naiskunstnikud ning naisi kujutavad teosed. Ringkäiku juhib Eesti Kunstimuuseumi maalikogu juhataja Liisa Kaljula. Ringkäigul tutvume Leili Muuga, Kaja Kärneri, Valve Janovi, Ludmilla Siimu, Kristiina Kaasiku, Malle Leisi, Aili Vindi, Sirje Runge, Anu Põdra, Mari Kurismaa jt teostega ning räägime esimestest avangardsetest kunstirühmitustest Eestis, mis koosnesid valdavalt naiskunstnikest. Juttu tuleb ka meeskunstnikest, kes on naisi oma teostes jõustanud.

Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub kõiki arhitektuuri- ja filmihuvilisi muuseumisse vaatama filmi “KARP” reedel, 6. märtsil algusega kell 18. Filmiseansi järel vestleme arhitektide portreteerimisest filmikunstis. Vestlejateks on filmi “KARP” režissöör Keiti Väliste, filmi “KARP” operaator ja filmi “Raul Vaiksoo: Pätt või Pühak” režissöör-operaator Mattias Veermets ning arhitekt ja filmide “Leonhard Lapin. Protsess” ja “Kadunud aegade elustaja Fredy Tomps” autor Margit Mutso. Osalemine muuseumi sooduspiletiga (7€). Piletid on müügil Fientas; kohapeal saab pileti osta vabade kohtade olemasolul enne seansi algust. “KARP” 6. märts kell 18.00 Eesti Arhitektuurimuuseumis. Kui mõtleme Tallinna Linnahallile, Eesti Rahvusraamatukogule, Postimajale ja veel ligi kolmesajale hoonele, mille arhitektiks on Raine Karp, tundub kummastav, et ikooniliste maamärkide looja ise ei pea end sugugi kunstnikuks, vaid eeskätt inseneriks. Ta ei tee kunsti, ta lahendab probleeme.

KATARIIN MUDIST Ajutine lahendus / Temporary solution 5.-31.03.2026 Kolmapäeval, 4. märtsil kell 18.00 avatakse Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ ARS Showcase galeriis. “Ajutine lahendus” koondab ühte ruumi uksehoidjad, mis on kogutud eri asutustest, peamiselt Eesti kultuurivaldkonna institutsioonidest.

Alates 6.03 on A-Galerii seifis avatud eesti metallikunstniku Nils Hindi isikunäitus “Toores tükk musta rauda”.  Näituse pidulik avamine toimub 12.03 kell 18:00–20:00. Olete oodatud! Tooreks võib nimetada materjali, mis hoiab endas potentsiaali muutuda, kuid mida pole veel teisenemise tarvis töödeldud. Kui plaanis pole teha midagi, muutub toormaterjal lihtsalt materjaliks. Ometi ei püsi ka staatilises ja tahkes olekus miski paigal vaid osakesed rabelevad juhuslikult neile määratud koha ümber. Näitus räägibki tegemise ja mittetegemise keerukast sundvalikust. Nils Hint (1986) on eesti metallikunstnik ning Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna dotsent. Eksperimentaalselt raua ja terasega töötades loob ta kontseptuaalseid ehteid, tarbeesemeid ja skulptuure. Viimati esines Hint näitustega Rootsis, Saksamaal ja Kanadas. Ta on oluline panustaja professionaalsetes võrgustikes, mis ühendavad Põhjamaade ja Euroopa metallikunstnikke, sealhulgas algatuses Iron Notes. Näitus jääb avatuks kuni 28.03.2026. Tänud: Aleš Rezler, Michal Schoorl, Alexander Matthias Saage, Eesti Kultuurkapital.

Reedel, 6. märtsil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis tänavusel Tartu Kunstioksjonil osalevaid töid tutvustav näitus. Oksjoni on organiseerinud Tartu Kunstnike Liit koostöös galeriiga Art & Tonic. Oksjon toimub kolmapäeval, 1. aprillil!