Kunstnikupalk

Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kirjanike Liit maksavad alates 2016. aastast koostöös Kultuuriministeeriumiga kunstniku- ja kirjanikupalka oma loomeala tippudele. Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palga erinevuseks loomestipendiumidega võrreldes on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev stabiilsus. Ühe palga suurus on 1,1 riigi kultuuritöötaja miinimumi. Kunstnikupalk määratakse avaliku konkursi alusel 3 aastaks, igal aastal valitakse vastavalt eelarvelistele vahenditele kas 5 või 10 kunstnikupalgalist

Kunstnike liit kuulutab avaliku konkursi kunstnikupalgale kandideerimiseks välja iga kalendriaasta oktoobrikuu jooksul.

Nõuded kunstnikupalgale kandideerimiseks:

• Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle;
• kandidaat ei pea olema loomeliidu liige;
• kandideerida võivad Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba;
• eelistatud on kandidaadid, kes ei ole varasemalt kunstnikupalka saanud või kelle eelmisest palga saamise perioodist on möödunud 3 aastat;
• eelistatud on kandidaadid, kellel ei ole kunstnikupalga saamise perioodil rohkem kui 0,5 koormuse ulatuses koosseisulist töökohta.

Kunstnikupalgale kandideerimiseks tuleb esitada:

• loominguline biograafia koos ülevaatega viimaste aastate tunnustustest ja meediakajastustest;
• viimase viie aasta loomingu portfoolio, mis sisaldab selgelt sõnastatud kunstnikupositsiooni;
• avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste eesmärkidega;
• ülevaade kandidaadi erialastest kohustustest ning tööalasest koormusest taotletava kunstnikupalga perioodi jooksul.

Taotluste hindamisel võetakse arvesse:

• eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaani;
• taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust;
• taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis;
• kunstnikupositsiooni ning kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis;
• mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peetakse silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet nii valdkondlikult, sooliselt kui põlvkondlikult;
• mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides eelistatakse neid, kellel ei ole teisi kohustusi loometöö kõrvalt (või kes saavad neist kunstnikupalga perioodiks vabaks võtta) ning neid, kes ei ole varem kunstnikupalka saanud või kelle eelmisest kunstnikupalga perioodist on möödunud vähemalt 3 aastat.

Konkursi võitjatega sõlmib kunstnike liit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate, palga saajal peaks olema ka valmidus osaleda sel perioodil EKLi poolt korraldatud meediategevustes ning vähemalt ühe korra ka kunstnikupalga komisjonis.

Huvide konflikti välditakse komisjoni töökorraldusega: kui mõnel kandidaadil on komisjonis esindatud asutustega aktiivne koostöö (nt kokkulepe nendel aastatel, mida kunstnikupalk kataks, korraldada isiku- või kuraatorinäitus vms suurem ühisprojekt) või on komisjoni liikmel kandidaadiga perekondlikke sidemeid, ei osale seotud liige antud kandidaadi üle peetavates aruteludes ega hääletamisel. Komisjon kasutab seejuures keskmisel hindel põhinevat hääletamissüsteemi, mille puhul saadud punktisumma jagatakse hääletanute arvuga.

Kunstnikupalk 2026‒2028

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus: Maarin Ektermann, Tüüne-Kristin Vaikla (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum), Johannes Luik (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Kaarin Kivirähk (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Tõnis Saadoja (Eesti Kunstiakadeemia), Tiina Sarapu (EKLi poolt kutsutud kunstnik), Liina Siib (EKLi poolt kutsutud kunstnik) ning Kristina Õllek (EKLi poolt kutsutud kunstnik) valis rekordilise 95 esitatud taotluse hulgast kunstnikupalga saajateks aastatel 2026‒2028: Sirja-Liisa Eelma, Hedi Jaansoo, Maria Kapajeva, Erki Kasemetsa, Hanna-Liis Konti, Angela Maasalu, Marge Monko, Maret Sarapu, Kadri Toomi ja Aivar Tõnso.

Sirja-Liisa Eelma on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle loomingu läbivateks teemadeks on vaikus ning nähtava ja nähtamatu suhe. Eelma praktika toetub maalimise ajalise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu.
Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali eriala ning eeloleval kevadel kaitseb ta EKA doktorikoolis autoetnograafilist uurimistööd „Maalikunsti Indra võrk. Erinevused, kordused ja peegeldused.“  Teda on tunnustatud Konrad Mäe (2016) ja Kristjan Raua nimelise preemiaga (2023) ning tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi ning mitmetesse erakogudesse.

Hedi Jaansoo on kunstnik ja fotograaf, kes töötab väikeste ja õrnade motiividega – ebakindluse, igatsuse ja konfliktsete ihadega. Kombineerides fotograafiat ja installatiivseid detaile, ilmnevad tema loomingus vaikelud lillede ja mittefunktsionaalsete ehetega, feministlikud ambitsioonid ja õrn vastupanu.
Jaansoo on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala (MA, 2018), täiendades end Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemias (2012/13). 2023. aastal töötas ta pooleaastases residentuuris WIELSi kaasaegse kunsti keskuses Brüsselis. Alates 2024. aastast on ta Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) projektijuht ja FOKU galerii üks eestvedajatest.

Maria Kapajeva on feministlik kunstnik, kelle praktika uurib kultuurimälu, identiteeti ja sugu kui muutuvaid seisundeid. Tema looming toob rambivalgusesse ühiskondlike normide tõttu tähelepanuta jäänud lood ning tekitab neile lugudele ühise, kogukondliku vaimse ja füüsilise ruumi.
Kapajeva on lõpetanud Ühendkuningriigis University for the Creative Artsi (BA, 2009; PGC 2015) ja Westminsteri Ülikooli (MA, 2013) ning alates 2021. aastast tegeleb doktoriõpingutega Eesti Kunstiakadeemias. 2024. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia ning tema teosed on Tartu Kunstimuuseumi, Kiasma, Fotomuseum Winterthuri jt kollektsioonides.

Erki Kasemets on installatsiooni-, maali-, performance- ja teatrikunstnik, kelle isikliku loomingu kõrval on oluline olnud ka osalemine ettearvamatu ja varieeruva stiiliga rühmituses Vedelik (1995– ). Kasemets on paadunud brikolöör, kelle kunst sünnib käepärastest vahenditest, kasutades säästlikult ja vaimukalt tarbetuks muutunud argielu objekte, luues nendest mastaapseid installatsioone.
Kasemets on õppinud Eesti Kunstiakadeemias lavakunsti ning omandanud seal doktorikraadi loovuurimusega teemal „Väljaspool tavalist: pidu, prügi ja polügoonteater” (2017), lisaks on ta end täiendanud Aalto Ülikoolis ja Helsingi Kunstiakadeemias. Kasemets pälvis 2002. aastal Konrad Mäe preemia ning tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudesse.

Hanna-Liis Kont on kuraator ja kunstiteadlane, kes uurib ja kasutab oma töös osalusel ning kaasamisel põhinevaid lähenemisi. Ta on platvormi „Kunst loob lähedust“ algataja ja eestvedaja. Sidudes kunsti ja näituste vahendamise sotsiaalsete oskuste arendamisega, loob ta uusi koostöökohti kunstivaldkonna asutuste, haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide ning laste ja noorte vahel. Tema kureeritud näitused on pälvinud mitmeid tunnustusi, seal hulgas kahel korral Eesti Muuseumide Aastaauhindadel „Aasta näituse“ tiitli; 2024. aastal pälvis Kont ka Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia.
Kont on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse eriala (BA, 2014) ning muuseumiuuringud Ühendkuningriigis East Anglia Ülikoolis (MA, 2016); alates 2018. aastast tegeleb Eesti Kunstiakadeemias doktoriõpingutega.

Angela Maasalu on maalikunstnik, kelle looming käsitleb vastuolulisi inimkogemusi, mis tunnistavad korraga õnne ja traagikat, elu dramaatilisust ning koomilisust. Lugude jutustamiseks kasutab ta sageli autobiograafilisi fragmente, kombineerides neid üldinimlike sümboolsete ja poeetiliste kujunditega.
Maasalu on õppinud Tartu Ülikoolis maali ja kunstiajalugu (BA 2012), Eesti Kunstiakadeemias maali (MA 2015) ning täiendanud end Inglismaal UAL Central Saint Martinsi ülikoolis (2013–2014). 2023. aastal pälvis Maasalu Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia, tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi kogusse.

Marge Monko on nii foto- kui filmimeediumis töötav kunstnik, kes keskendub oma loomingus naise kogemuse käsitlemisele, rõhuasetusega kehal ja selle fotograafilisel kujutamisel läbi lähiajaloo, aga ka reproduktiiv-tervishoiuga seotud teemadele. Monko teoseid on mõjutanud nii psühhoanalüüs, feminism kui ka reklaamitööstus.
Monko on õppinud Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat (BA 2005, MA 2008), täiendanud end Viini Rakenduskunstide Ülikoolis ning aastatel 2013–2015 HISK-is (Higher Institute for Contemporary Art) Gentis Belgias. Monko on pälvinud Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2012) ning Ida- ja Kesk-Euroopa kunstiauhinna Henkel Art Award (2012). Tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kiasma, Viini Moodsa Kunsti Muuseumi mumoki, Folkwangi Muuseumi, Poola Muzeum Sztuki w Łodzi, FRAC Lorraini ja Winterthuri Fotomuuseumi kogudesse.

 Maret Sarapu on klaasikunstnik, kes oma loomingus juhindub suuresti argielust, uurides sealjuures materjali võimalusi ja ilu, mida klaas luua suudab. Kas praktiseerides esteetikat, mis on poliitikast vaba, on see eskapismi või enesehoole vorm? Kas oma aias tegutsemine on egoistlik või sügavalt vastutustundlik tegevus? Oma hiljutisemas loomingus on ta pöördunud ka automaatkirjutamise ja teadvuse voo kuulamise poole.
Sarapu on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala (BA, 2002, MA, 2005) ning täiendanud end erialastel kursustel ning residentuurides Eestis ja välismaal. Sarapu on edukalt osalenud mitmetel protsendikunsti konkursitel ning tema töid leiab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Ameerika klaasimuuseumi, Türgi Moodsa klaasikunsti muuseumi jt kogudest.

 Kadri Toom on graafik, kelle loomingut iseloomustab trükitehnikate ja fotograafiliste meetodite ühendamine, materjali- ja ruumitundlik lähenemine ning püüd väljuda traditsioonilisest vormist. Tema viimase aja looming tõukub maastiku kogemisest – nii ekraanidel, linnaruumis kui ka perifeersetel väljadel ning teostes jäävad kõlama kollaažilikud vaikelud, mis peegeldavad tänapäeva inimese mõtteviisi ning ruumitunnetust. Toom on panustanud järjepidevalt ka graafikavaldkonna arengusse, olles festivali „Muhu Print“ (2017– ) kaaskorraldaja, Eesti Vabagraafikute Ühenduse juhatuse liige (2020–2024) ning platvormi Hea Uus Graafika (HUG, 2025– ) kaasasutaja.
Toom on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maaliosakonna (2006) ja Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala (MA, 2009). Ta on pälvinud Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2023), Eesti Vabagraafikute Ühenduse tunnustuse „Aasta Graafik“ (2021) ja Wiiralti preemia ergutuspreemia (2022) ning tema töid võib leida Tartu Kunstimuuseumi kogudest.

Aivar Tõnso tegutseb nii helikunstniku kui ka helikunstiga seotud sündmuste korraldajana. Tema loomingulise tegevuse tuumaks on heli- ja ruumikogemuse kaudu taju avardamine. Nüansirohkete helimaastike abil suunab ta tähelepanu kuulamiskultuuri olulisusele tänapäeva mürarikkas maailmas. Kuraatori ja korraldajana toetab ta helikunsti valdkonda hetkel peamiselt 2015. aastast toimuva Üle Heli festivali ja selle satelliitsündmuste kaudu.
Tõnso on oma tegevuse eest pälvinud Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia (2021) ja 2018. aastal Eesti Maastikuarhitektide Liidu eripreemia helikunsti ja ruumi sünteesimise eest (koos Sten Saaritsa, Martin Rästa, Liisi Küla ja Roman-Sten Tõnissooga).

Kunstnikupalk 2025‒2027

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon koosseisus Vano Allsalu ja Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Kadi Kesküla (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Reimo Võsa-Tangsoo (kunstnik ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud) ja Erik Alalooga (kunstnikupalga saaja aastatel 2024‒2026) otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga 10. lennu saajateks aastatel 2025‒2027: Marten Esko, Urmas Lüüs, Laivi Suurväli, Timo Toots, Johanna Ulfsak.