8. Artishoki biennaal avalikustab osalevad kunstnikud ja kirjutajad

8. Artishoki biennaal 
TAIMED KUI TUNNISTAJAD

29. september – 30. oktoober 2022, Tallinna Botaanikaaed
10 Kunstnikku / 10 Teost / 10 Kirjutajat / 100 Teksti 

KUNSTNIKUD
Sveta Grigorjeva, Aksel Haagensen, Alevtina Kakhidze, Sandra Kosorotova, Paul Kuimet, Marit Mihklepp, Liisa Saaremäel, Shubhangi Singh, Urmo Vaikla & Mikk Meelak, Ulla Alla & Merilin Kaup & Mari Möldre & Margus Tammik 

KIRJUTAJAD
Leslie Moody Castro, Evie Evans, Piret Karro, Maria Helen Känd, Inga Lāce, Peeter Laurits, Tamara Luuk, Mattias Malk, Margit Mutso, Triinu Kööba & Elisa-Johanna Liiv

29. septembrist 30. oktoobrini toimuv 8. Artishoki biennaal "Taimed kui tunnistajad" toob Tallinna Botaanikaaias kokku kümme kunstnikku ja kümme kirjutajat Eestist ja välismaalt. Kümnepäevase avamismaratoni jooksul esitlevad kunstnikud uusi teoseid ning igast teosest kirjutatakse selle valmimise vältel kümme kunstikriitilist teksti, mis maratoni ajaks publitseeritakse. Teostest moodustuv ühisnäitus ning tekstid pakuvad külastajale kokku sada erinevat lähenemisviisi teoste interpreteerimiseks.
 

8. Artishoki biennaali kunstnikud:

SVETA GRIGORJEVA
on eesti luuletaja, kriitik, loomaarmastaja, keha-alkeemik, koreograaf ja tantsija. Hetkel on huvitub ta peamiselt maailmast, mis on enamat kui inimesed; kollektiivselt ja kollektiivides töötamisest ja uurib temale sobivas aeglases tempos ökosomaatika, müstiku vahendustegevuse ning taimede mõtlemise vahelisi suhteid. 

AKSEL HAAGENSEN
on austraalia-eesti kunstnik, kes töötab erinevates meediumites. Ta on omandanud bakalaureusekraadi skulptuuri- ja installatsiooni osakonnas ning kaasaegse kunsti magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Viimasel ajal on teda huvitama hakanud, kuidas mõtleme kadumisest, igatsemisest ja väljasuremisest looduses.

ALEVTINA KAKHIDZE
on kunstnik ja kirjanik, kes on sündinud Zhdanovkas, Ukrainas ning elab hetkel Muzychis, 26 kilomeetri kaugusel Kiievist. Olles üles kasvanud Donetski regioonis, mida tuntakse kui söekaevanduste piirkonda, on Kakhidze kogenud nii Nõukogude Liidu aegseid järske ja kaootilisi muutusi kui ka neile järgnenud tasakaalust väljas keskkonda, sealhulgas tänaseni kestvat sõjategevust Venemaa ja Ukraina vahel. 

SANDRA KOSOROTOVA
on eesti kunstnik ja disainer. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini (BA) ning moedisaini osakonna (MA). Kosorotova töötab biolaguneva jääkmaterjaliga ning on üheks aednikuks Narva kunstiresidentuuri (NART) lähedal asuvale avatud aiale. 

PAUL KUIMET
on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16-mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Alates 2013. aastast on tema loomingus väljendunud huvi modernistlike vormide vastu. Kuimeti hiljutistes teostes on fookusesse tulnud mitte niivõrd modernistliku arhitektuuri vorm, vaid materjal (teras ja klaas) ning nende seotus modernse kapitalismi arenguga alates 19. sajandi keskpaigast. 

MARIT MIHKLEPP
on eesti kunstnik, kes elab Madalmaades. Ta töötab koos enam-kui-inimeste kehade ja kujutlusvõimega, proovides kokku puutuda tajumatuga – olgu see liiga aeglane, liiga väike või liiga kaugel. Koostööst mikroobsete organismide, puude ja esemetega on sündinud osaluskogemused, videoteosed, performance’id ja tekstipõhised teosed. 

LIISA SAAREMÄEL
on eesti etenduskunstnik. Tema loomingu keskseks teemaks võib lugeda ühiskondlikku kooseksisteerimist indiviidi perspektiivist, milles oluliseks poeetiliseks komponendiks on kokkusurutud ruum. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegse etenduskunsti õppekava (MA) ning hetkel praktiseerib vabakutselise kunstnikuna.

SHUBHANGI SINGH
on visuaalkunstnik ja filmitegija, kes oma loomingus huvitub nüüdisaja poliitika ning igapäevase laiatarbematerjali tootmise ja taastootmise vahelistest suhetest. Singhi teosed tuginevad sageli olemasolevatele teadmistele, käsitlemaks liikumise, identiteedi ja soolise kehaga seotud küsimusi ning nende suhet avaliku sfääriga. 

URMO VAIKLA & MIKK MEELAK 
teevad koostööd interaktiivsete loominguliste projektide raames tuginedes keskkonnast kogutud andmetele, mida tõlgivad inimsuuruses füüsiliseks kogemuseks. Urmo Vaikla on sisearhitekt, keda huvitavad inimese ja ruumi vahelised suhted. Mikk Meelak on arhitekt, kelle fookuses on füüsilise ja digitaalse ruumi integratsioon, rõhuasetusega reaalaja andmetel ja dünaamilisel kasutaja loodud sisul.

ULLA ALLA, MERILIN KAUP, MARI MÖLDER, MARGUS TAMMIK
on arhitektid, kelle tegevused hõlmavad nii hariduslikke projekte, näituseid kui projektiruumi loomist. Nad väärtustavad peamiselt käelisi tegevusi – nokitsemist, parandamist, ehitamist, lammutamist ja muud vahetult käte läbi sündinud ruumiloomet. Keskendudes olemasolevale, kasutavad nad eksisteerivat mateeriat meie ümber.

8. Artishoki biennaali kirjutajad:

LESLIE MOODY CASTRO
on sõltumatu kuraator ja kirjanik, kelle loominguline praktika põhineb rännakutel ja koostööl. Viimased paarkümmend aastat on ta organiseerinud ja produtseerinud mitmeid projekte, samuti olnud seotud ühisprojektidega Mehhikos ja Ameerika Ühendriikides. Hetkel on Castro kuraator-stipendiaat New Mexico State University's, Las Cruces's. 

EVIE EVANS
töötab kultuuri ja pärimusega seotud teemadega, uurides, kuidas koloniaalsus hõlmab meie minevikku, olevikku ja tulevikku. Evans on kaitsnud magistrikraadi muuseumiteaduse erialal Amsterdami Ülikoolis, kus tema uurimuse teemaks oli koloniaalajaloo mõju botaanikaaedade nüüdisaegsetele väljapanekutele. 

PIRET KARRO
on feministlik autor ning Vabamu kuraator ja näituste juht. Ta on alates 2011. aastast avaldanud kunstikriitikat, esseesid, luulet ja artikleid nii Eestis kui mujal ning põimib oma tekstides teadmisi semiootikast, soouuringutest ja dekoloniaalsest teooriast. 

MARIA HELEN KÄND
on kuraator ja kunstikriitik, kes oma kuraatoripraktikas keskendub sotsiaalpsühholoogilistele teemadele, mis hõlmavad sotsiaalsete kudede haprust ja mis kutsuvad vaatajaid tajuma identiteediga seotud keerukusi ning neil teemadel mõtisklema. Maria Helen Känd töötab Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) kuraatori ja projektijuhina.

INGA LĀCE 
osaleb hetkel New Yorgi moodsa kunsti muuseumi (MoMA) Kesk- ja Ida-Euroopa kunsti uurimisprogrammis (C-MAP Central and Eastern Europe). Ta on töötanud Läti kaasaegse kunsti keskuses kuraatorina ja kureerinud Läti rahvuspaviljoni Veneetsia biennaalil (2019). Viimati kureeritud näitustel on Lāce uurinud suhteid ökoloogia ja majanduse, linnade ja maakohtade, inimeste ja mitteinimeste vahel Balti- ja Põhjamaade linnades. 

PEETER LAURITS
kasutab väljendusvahendina fotograafiat ning digitaalseid manipulatsioone. Laurits ühendab nii elus kui loomingus süvaökoloogia, neoliitilised ning postindustriaalsed meetodid. Praegu on tema loomingu keskmes posthumanistlik eetika. 2021. aastast kureerib ta rahvusvahelist teadus- ja kunstisümpoosionit Biotoopia.

TAMARA LUUK
on kunstiajaloolane ja kuraator, kes on kirjutanud nüüdiskunstist artikleid, tõlkinud ja toimetanud kunstiraamatuid. Ta on töötanud Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi kunstiajaloo osakonnas teadurina ja esindanud aastaid eesti kultuuri Euroopa Liidu juures Brüsselis. Praegu töötab ta kaasaegse kunsti kuraatorina Tallinna Kunstihoones.

MATTIAS MALK
on eesti urbanist, rahvusvahelise urbanismiplatvormi “Urbiquity” kaasasutaja, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ja vabakutseline fotograaf. 2019. aastal alustas ta Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd liikuvuse ja infrastruktuuriprojektide teemal, keskendudes Rail Balticu arendusele.

MARGIT MUTSO
on arhitektuuribüroo Eek & Mutso üks asutajaid ning projekteerinud nii avalikke ehitisi, kortermaju kui ka eramuid. Aastatel 2004-2006 juhtis Mutso Eesti Arhitektide Liitu. Ta on edendanud ühiskonnas arhitektuuri- ja keskkonna teemalist debatti, teinud filme ning koostanud ja toimetanud hulga arhitektuuriteemalisi trükiseid.

TRIINU KÖÖBA & ELISA-JOHANNA LIIV
on kaks sõpra, kes on ühiselt asutanud raamatupoe Puänt, kust leiab lugemist erinevatest valdkondadest sh filosoofia, akadeemiline, kunsti- ja ilukirjandus. Artishoki biennaali raames kirjutavad nad koos esimest korda.

8. Artishoki biennaali kuraator:
ANN MIRJAM VAIKLA

Teoste 10-päevane avamiste maraton:
29. september – 8. oktoober, 2022

Biennaali näituse avamine:
8. oktoober, 2022 

Näitus jääb avatuks kuni 30. oktoober, 2022

Pressikontakt:
Kulla Laas
E-post: kullalaas@gmail.com
Tel: +372 5805 0009