Juhatuse töölaualt – september 2025

Lugupeetud kunstnike liidu liikmed, oktoober on juba jupp aega kestnud, aga september alles kokku võtmata, parandame kiirelt vea!

September tähendab ju mh ka õppeaasta algust ning EKLil oli rõõm panustada Eesti Kunstiakadeemia palvel ka nende nö rebasekottidesse, kuhu lisasime 1000 eksemplari lähiaastate Kevadnäituste katalooge koos väikese kaaskirjaga, kust tulevased kolleegid said lugeda, millise teekonna antud näituseformaat läbi teinud on, miks see ikka veel aktuaalne võiks olla ning kuidas me seda kevadel 2026 laiendame. Septembrisse jäi ka teavituskampaania nii Kevadnäituse kataloogide kui EKLi aastaraamatute osas, mida on meil laos veel hulgim seismas – mõlemaid õnnestus ka märkimisväärne kogus laiali jagada. 

Esimest korda kogunes ka uus ateljeekomisjon koosseisus Maarin Ektermann, Tüüne-Kristin Vaikla, Urmas Lüüs, Kadri Toom, Kristi Kongi, Indrek Köster, Tiiu Kirsipuu ja Eve Kask, kes arutas järgmiseid teemasid: kas rendilepingud peaksid olema tähtajalised või tähtajatud (praegu on eri majades eri moodi; tuleb veel edasi arutada), kas ühe ruumi peale saab olla mitu rendilepingut või pigem mitte (otsustasime, et eelistame ühes ruumis ühte vastutavat isikut, aga erandid on võimalikud), arutasime, kuidas suhestume stuudiokaaslaste ja allrentnikega – sellest saab täpsemalt lugeda ateljeekomisjoni töökorras, mida sel poolaastal välja töötame. Panime paika vabanenud ateljeepindade teavitusjärjekorra (1. järjekorras olevad inimesed 2. majalised 3. liikmed ja alaliidud 4. teised loovisikud ja loovettevõtted). Otsustasime ka, et kui on muidu võrdseteks kandidaatideks on liidu liikmed ja mitteliikmed, siis eelistab ateljeekomisjon liidu liiget. Jne. Vabanenud ateljeepindade osas on ateljeekomisjon võtnud vastu ka esimesi otsuseid. Järgmiseks peaks ateljeekomisjon siis oma töökorra valmis & kodukale välja saama ning vaatama otsa rendihindade kujundamisele. 

Septembris toimus ka järjekordne volikogu, kus teemadena käisid läbi järgmised asjad: kinnitati majandusaasta audiitorid, SA Tallinna Kunstihoone nõukogu EKLi poolsed uued esindajad (Eve Kask, Tanel Veenre, Tüüne-Kristin Vaikla) ning SA Kunstitaristu uus nõukogu (Jaanus Samma, Liina Linsi, Maarin Ektermann); juhatus andis ülevaate, mis mõtted liiguvad seoses ARS arenduse, Muhu kunstitalu ning Hobusepea 2 keldriga (kõigest nendest kirjutame peagi ka pikemalt) ning tutvustas mõtteid, mida võiks nö suur liit alaliitudele veel pakkuda (ka sellest peagi pikemalt). Olulise punktina sai läbi arutatud ja seega uuendatud liidu liikmeks astumise nõuded, nii lävend kui esitatavad materjalid (vaata lähemalt siit: https://eaa.ee/liikmeks-astumine). 

Juhatus initsieeris esimese kunstivaldkonna kohtumise Vabariigi Presidendi Kantseleis presidendi kultuurinõuniku Rasmus Puuri ja kantselei juhataja Erki Holmbergiga. Algaval  aastal on kavas tutvustada juba valmivat kunstivaldkonna arengukava. 

Akzo-Nobel Kunstipreemia arengu arutelul osales Tüüne-Kristin Vaikla, et seada fookust edaspidiseks ja heita üheskoos pilk viimase aastakümnete värvilisele teekonnale – käesoleval aastal täitub juba 30 aastat erakapitali poolt väljaantava kunstipreemia algusest.  

Eesti kaasaegse kunsti eksponeerimisest oma esindusruumides on huvitatud Notarite Koda, kellega juhatus arutas võimalikku koostööd liidu kunstnike teoste deponeerimise osas; samuti soovib advokaadibüroo Sorainen jätkata müüginäitustega oma Rotermanni kontoris, millega kaasneb kunstnikuvestlus vms.

Maarin Ektermann käis koos KAELa/Kadi-Ell Tähiste ning Airi Triisbergiga septembris kohtumas ka Eesti Kunstiakadeemias, et arutada mittekoosseisuliste õppejõudude murekohti. Töö seob EKAga ca 700 mittekoosseisulist õppejõudu aastas, kellest paljud annavad ühte-kahte kursust, aga teevad seda aastaid järjest ning sellega koguneb teatav märkamiste pagas, mida EKA kui valdkonna üks keskseid tööandjaid saaks ehk seda gruppi arvesse võttes vastutulelikumalt teha. Keskne arutlusteema oli loengu eest tasu maksmine osade kaupa, mida EKA selle aasta algusest enam ei võimalda (va juhul kui esitatakse arveid), kuidas mis oli teatud juhtudel väga oluline ravikindlustuseni küündimiseks. Lisaks kipuvad lepingud koosseisuväliste õppejõududeni jõudma juba siis kui kursused/juhendamine vms on alanud ning seega ei ole tegelikult ruumi loodud, kus töötingimuste üle õigel hetkel läbi rääkida. EKA on teinud viimastel aastatel palju samme, et oma mittekoosseisulisi õppejõudude ka omalt poolt koolituste jms toetada, aga ühise laua taga tõdesime, et võiksime seda arutelu ka jätkata.