Rahvusraamatukogu hoone kunstikonkursi võitis monument lugemisele

Riigi Kinnisvara koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus rekonstrueeritud Eesti Rahvusraamatukogu (RaRa) hoone sisehoovi. Žürii valis 36 kavandi seast võitjaks Jass Kaselaane ja Jenny Grönholmi skulptuuri „Monument raamatutele, mis on loetud kapsaks“.

Võidutöö on üle kolme meetri kõrgune vaatajat puudutav ja emotsionaalselt kõnekas pronksmonument – meenutus lugudest, mida oleme korduvalt avanud ja lugenud, kuni lehed on kulunud ning kaaned on kapsaks loetud. Žürii hinnangul on natuuri jälgivas, professionaalselt modelleeritud vormikeelega skulptuur „Monument raamatutele, mis on loetud kapsaks“ veenvas dialoogis monumendikultuuri traditsioonidega, lisades sinna väga tugeva tõlgendusliku vindi. 

Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel rõhutas, et õnnestunud sümbolivalik loob suurepärased eeldused võidutööst inspireeritud väikevormideks, millega oleks igati väärikas meeles pidada raamatukogule olulisi kaasteelisi ja koostööpartnereid.

Võidutöö autor Jass Kaselaan on omandanud Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadid skulptuuri ja animatsiooni erialal. Tema hiljutistest töödest on enim tähelepanu pälvinud isiknäitus „Karjane. Haud. Tiibadega inimene“ Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumis. Kaselaane loomingut on tunnustatud mitmete mainekate auhindadega, sealhulgas Köler Prize’i peapreemia, Kristjan Raua nimelise preemia ja Anton Starkopfi nimelise skulptuuripreemiaga.

Teose kaasautor Jenny Grönholm on Soomes sündinud kunstnik, kes tuli tudengina Erasmuse vahetusüliõpilasena Tallinna, omandas Eesti Kunstiakadeemias kunsti magistrikraadi ning on nüüdseks Eestis leidnud nii kodu kui loomepaiga. Tema värskemad isikunäitused toimusid käesoleval aastal Tallinnas Hobusepea Galeriis ja Pärnu Linnagaleriis. 

RaRa hoone kunstikonkursil ajendas kunstnikepaari osalema armastus kirjanduse vastu ja Eesti Rahvusraamatukogu erakordne ja monumentaalne arhitektuur. Aasta tagasi esitlesid nad oma loomingut suuremahulisel ühisnäitusel Vaal galeriis ning tänavu valmis neil mitmeosaline seinapannoo Eesti suursaatkonda Riias.

Kunstikonkursi võidutöö autorilt tellitava teose maksumus ilma käibemaksuta on 110 000 eurot. Monument valmib 2026. aasta lõpus. 

Teise koha pälvis Urmas Viik roostevabast terasest skulptuuri kavandiga „Sõnasööja“. Põhja konnast inspireeritud teos kujutab masinlooma, kes neelab tähti, sõnu ja lauseid, kuni keelest jäävad järele vaid riismed tähemärkidest ja tühikutest. 2,5 meetri kõrguse ja 8,5 meetri pikkuse teose pinna graafilise koe moodustab võrgustikuks sulanud tähemass. Korpuse sees paiknev valgusallikas rõhutab pimedal ajal teose graafilist struktuuri. Ruupori kujulistes silmades paiknevad kaks väikest punast valgusallikat hõõguvad hämaral ajal kutsuvalt. Žürii hinnangul ühendab ruumi nutikalt paigutatud teos mütoloogilise motiivi tänapäevase tehnilise esteetikaga ning tõstatab poeetiliselt küsimuse keele ja tähenduse kaduvusest.  

Kolmanda koha saavutas Hannes Aava dolomiidist maastikuteose kavand „Sisaliku tee. Geoloogiline aed“. Meditatiivse samblaaiana toimiv teos teeb kummarduse Karl Ristikivi luuletusele, mis räägib mõtete ja tunnete igavikulisusest, väikeste olendite (või ka riikide) mõjust, võõrandamatust õigusest eksisteerida ning kõigi olendite eksistentsiaalsest võrdsusest. Žürii sõnul tegeles teos veenvalt kogu etteantud ala ruumilise lahendamisega, luues mõjusa keskkonda integreeritud ruumikogemuse. 

Lisaks märkis žürii ära Tiiu Kirsipuu pronksist installatsioon „Nähtamatud lugejad“, mis sümboliseerib meis kõigis peidus oleva potentsiaali elluviimist. 3 meetri pikkune pronksist teos koosneb kahest modelleeritud lapse figuurist ning lauast, millel asuvad raamatud ja käed. Žürii hinnangul on tegemist väga hea näitusetööga, mis oma poeetilise kontseptsiooni poolest väärib igati esiletõstmist. Teose inimmõõtmeline ja detailne vorm ning julge lähenemine koos delikaatse värvigammaga toetavad teose üldmuljet.

Kunstikonkursi žüriisse kuulusid žürii esimees Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimisprojekti arhitekt Marit Aripmann, Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Ville Lausmäe, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Martin Öövel, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Elin Kard, Vano Allsalu ja Cloe Jancis, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Anu Allas, Mart Kalm ja Carl-Dag Lige. Lisaks osalevad žürii töös hääletusõiguseta ekspertidena Eesti Rahvusraamatukogu haldusosakonna juhataja Igor Šramov ja Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse projektijuht Ago Rist.

2011. aastal jõustus kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Kunstiteoste hinna ülempiir on alates 2021. aastast 110 000 eurot.