Tallinna Kunstihoone 2026. aastaprogramm

Tänavune aasta möödub Tallinna Kunstihoones suure mineku tähe all. Me läheme tagasi selleks, et minna edasi. Aasta esimeses pooles toimuvad näitused Lasnamäe paviljonis, Tallinna Linnagaleriis ja mujal kogu linnas. Aasta teises pooles kolib Kunstihoone oma tegevuse tagasi Vabaduse väljakule, sest juba novembris avatakse seal täielikult renoveeritud ajalooline peahoone. Kuid seni …

Veebruari lõpuni on Lasnamäe paviljonis avatud rühmanäitus „Kasva, kasva, küll on, kuhu!“, mille kuraator on Tamara Luuk. See on kasvamise, täiskasvamise lugu, mis kulgeb avastamisrõõmust haiget saamiseni, kõhkluse ja hirmuni omaenese looduga silmitsi seistes. Kohanemise, surma ja ülestõusmise lugu.

Tallinna Linnagaleriis on avatud Maria Eriksoni ja Mari Männa paarisnäitus „Haavatav jäljend“. Kuraator Madli Ljutjuki kutsel sündinud näitusel saavad haprus ja õrnus tugevuseks: vorm sünnib pragunemisest ja murdumisest. „Haavatav jäljend“ ei käsitle seega lagunemist kui kaotust, vaid kui tingimust, mille kaudu maailm saab end pidevalt vormida.

Kevadnäitus avatakse juba 13. märtsil! Esimest korda toimub suur ülevaatenäitus kogu linnas: lisaks Lasnamäe paviljonile eksponeeritakse töid ka kunstnike liidu vanalinnagaleriides. Konkursile laekus seekord rekordarv, 438 taotlust. Nagu ikka, selgub näitusel ka publiku lemmikkunstnik, kellele on 6000 euro suuruse auhinnaraha välja pannud Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm.

Aprillis avatakse Tallinna Linnagaleriis eelkõige animafilmikunstnikuna tuntud Priit Pärna isikunäitus. See tõstab esile Pärna loomingu vähem tuntud osi: söejoonistusi ja teostamata jäänud filmistsenaariume. Näituse kuraator on Tamara Luuk. See jääb ka viimaseks Tallinna Kunstihoone korraldatud näituseks Linnagaleriis, sest Kunstihoone tegevus koondub Vabaduse väljakule naastes ühte hoonesse.

Mai lõpus avatakse Lasnamäe paviljonis Maria Kapajeva senini suurim isikunäitus, mille tööpealkiri on „Ma olen piir“. Kaamera, käsitöö ja perekonnaarhiivist pärinevate esemete ning kujutiste kaudu näitab Kapajeva piiripealsust ja piirina toimimist mitte fikseeritud koha, vaid pideva üleminekuna, olemata üks ja saamata teiseks. Näituse kuraator on Siim Preiman.

Novembris avatakse taas ajalooline Tallinna Kunstihoone Vabaduse väljakul. See on juba järjekorras neljas ruumi naasmine. Iga kord on kunstihoone avanenud isemoodi aega: vaikivasse ajastusse, vastsesse ENSV-sse ja iseseisvuse taastanud riiki … Millisesse aega avaneb kunstihoone nüüd? Sellele mõeldes toimub rühmanäitus, mille tööpealkiri on „Eesti kunsti algus ja …“ ja kuraatorid Tamara Luuk ning Siim Preiman. Otsides ühtaegu ajatut ühisosa ja pidepunkti tänases päevas, keskendub näitus sellele paigale siin: Eestimaale koos selle looduse ja inimesega.

Lisainfo:
Madli Ehasalu
projektijuht
madli@kunstihoone.ee