Näitus “La Viscosa. Tekstiilivabrik”

La Viscosa. Tekstiilivabrik 
20.06–31.10.2026. 
Viscosa Kultuuritehas

Näituse avamine ja tutvustus on 20.06 kell 13.30

Näitus “La Viscosa. Tekstiilivabrik” on pühendatud 1912. aastal rajatud imposantse kunstsiidivabriku taassünnile Viscosa Kultuuritehasena ja Hiiumaale kui ütlemata põnevale tekstiilitööstuse saarele. Eesti tekstiilitööstusel on rikkalik ajalugu ja siinsed tekstiilikunstnikud on veel mõned aastakümned tagasi töötanud disaineritena tekstiilivabrikutes Narva Kreenholmist Sindi Kalevivabrikuni. Vähem tuntud on mandril Viskoosa kunstsiidivabrik ja selle naaber Hiiu-Kärdla kalevivabrik (Dago-Kertelsche Tuchfabrik), mis oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid ja tegutses Hiiumaal aastatel 1829-1941. 

Näituse idee tõukas käima tõdemus, et seos tekstiilkiudude ja tekstiilide tootmisega on Hiiumaal ja ka laiemalt Eestis tugev ning ajalooline mälu tööst tekstiilivabrikutes Eesti tekstiilikunstnike seas veel elav, nooremale põlvkonnale on see tuttav läbi Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi sisukate näituste ja väljaannete. 

Tekstiilivabriku teema suhestub kiudude ja kangastruktuuride disainimise, kangatrüki ja -töötluse, erinevate materjalide ja tekstiilitootmise tähendusväljade loomisega. Üha enam on materjal aga seotud väärtuste, teadmiste ning valdkondi ületava koostööga. Viscosa Kultuuritehas asub ajaloolises kunstsiidi tootmiseks ehitatud vabrikus, seetõttu on ehk põnev mõelda tehismaterjalidele ja miks mitte meenutada ka siin tegutsenud kalatööstust. 

Oluliseks väljakutseks on ka tekstiilitööstuse toodangu teekond tarbijani, liikumine, logistika ja transpordiviisid, toodangu teekonnad. Viskoosa kunstsiidivabrik rajati nii suurejoonelisena just Kõrgessaare sadama asukohta silmas pidades, Narvas ja Sindis olid olulised raudteeliiklus ja jõgede energia. Meri liidab ja lahutab Hiiumaad. Samas on materjalide ja toodete teekonna pikkus ja selle lühendamise võimalikkus üha enam kõneaineks kestlike eluvõimaluste läbimõtlemisel. Teekond ja teelolemine on seega üks olulisi teemasid nii tekstiilitööstuses kui ka tekstiili kasutavas loomingus. 

Ja kui ilusad need vanad tekstiilivabrikud on! Viskoosa tehas, Balti manufaktuur, Kreenholmi manufaktuur, Sindi kalevivabrik - need tekstiilivabrikud on ju tööstusarhitektuuri pärlid. Või on tekstiilivabrik hiiglaslik, kõike neelav, ebainimlik masinavärk? Astud uksest sisse ja kaod kogu eluks… Igal juhul on tekstiilivabrikute hooned ajas muutunud ja muutuvad ka edaspidi. Mingil hetkel on hooned nagu hiigelskeletid, lagunenud ja lahti võetud. Viscosa on samuti muutumas, vabrik saab järk-järgult uue hingamise kultuurivabrikuna. 

Tekstiilitööstuses on tegemist enamasti naistööjõuga ning ka tänased Eesti tekstiilikunstnikud on valdavalt naised. Rõivad ja mood, elukeskkond - tekstiilitööstus on põhjalikult seotud Eesti tööstusajaloo ja majandusega ning naiste roll selles on olnud oluline nii tööjõu kui ka kultuurilise panuse osas. 

Näitusel osalevad: Ainikki Eiskop, Sigrid Huik, Eva Jakovits, Mare Kelpman, Kadi Kibbermann, Signe Kivi, Lylian Meister (Lainoja), Krista Leesi, Marin Nooni, Aet Ollisaar, Kadi Pajupuu, Ene Pars, Erika Pedak, Tambet Pedak, Marilyn Piirsalu, Ülle Raadik, Ellis Robertson, Ülle Saatmäe, Riina Samelselg, Valev Sein, Zane Shumeiko, Ludmilla Swarzcewskaja, Aune Taamal, Kaire Tali, Reet Talimaa, Ilja Uhlinov, Tiiu Valdma, Piret Valk. 

Näituse kuraatorid on Aet Ollisaar ja Lylian Meister (Lainoja), näituse kujundaja on Madis Liplap, graafilise kujunduse autor Kadi Pajupuu.  

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.  

Eesti Tekstiilikunstnike Liit
https://viscosa.ee/tekstiilinaitus/