Arne Maasiku ja Mauri Grossi ühisnäitus „Meeleolu eelis“

Arne Maasik ja Mauri Gross
MEELEOLU EELIS 
Näitus Õiguskantsleri Kantseleis
10.03-22.05.2025

Arne Maasiku ja Mauri Grossi ühisnäituse „Meeleolu eelis“ avamine toimub teisipäeval, 10. märtsil kell 17 Õiguskantsleri Kantseleis, Kohtu 8. Näituse avamisel osalemiseks palutakse registreeruda sellel lingil Registreerumine näitusele | Õiguskantsler.

Ühisnäitusel „Meeleolu eelis“ loovad uudse koosluse Arne Maasiku fotod ja Mauri Grossi maalid.  Esmakordselt kohtuvad nende kujutatud maailmad ja filosoofiad ühisnäitusel. Mõlemad kunstnikud on teineteisest sõltumatul ja erinevatel eluetappidel tegelenud võsa vaatlemise ja kujutamisega, igaüks oma meediumit kasutades, lähenedes loomingule sarnaselt – matemaatiliselt, algelementidest lähtudes, uusi struktuure luues ja nii uute sügavuste ja üldistusteni jõudes. Nende kunsti süvenedes kaob meediumi ja sõnumi vahe – kui algkood ja aus sisu on vaataja ees, on maal ja foto võrdsed. Mauri Grossi maalide fragmentaarsus hüpnotiseerib, viib vaataja detailide kaudu pildi sisse ja püüab endasse. Sinna võib ekslema jäädagi. Nii ka Maasiku fotodesse - need tõmbavad endasse, ei lase lahti, kutsuvad sisenema, süüvima, avastama. Nende meeleolu on nagu ühe pildi kaks poolt.  

Võsamaastike kõrval kõrguvad Arne Maasiku linnamaastikud, mille süsteemne korrapära vastandub võsamaastike mitmekihilisusele ja läbipääsmatusele, tekitades paradoksaalsel kombel kahe maastiku sünergia. Samuti esitleb Arne Maasik enda ehitatud geomeetriliste masin-linnade installatsioonide fotosid.

Gross ei maali fotode järgi, vaid lähtub mälupildist ja sisemisest visioonist: „Oma viimase aja loomingus tegelen jõuliste ja elujõuliste võsapuhmastega. Neid maale luues olen loobunud foto- ja muu pildimaterjali kasutamisest, et hoida meel puhas ja luua visioon enda sees – ilma kõrvalise teksti või kujundita. See on minu jaoks midagi matemaatilist: null on puhas lõuend, esimene pintslitõmme on üks, nende kaudu sünnib puhta meele ja visiooni vahendusel midagi uut – kaks.“

„Arne Maasiku tõlgenduses pole struktuur ainult formaalselt korrastatud elementide kooslus, vaid toimivate ning sügavate vastastikuste seostega visuaalne ja sümboolne süsteem. Ühelt poolt viibib kunstnik algstruktuuride otsingus, mille kaudu viib käsitluse arhetüüpide ja olemusliku kogemuse tasandile, kuid ühtlasi huvitab teda keeruliste struktuuride potentsiaal, kus võrdsel kohal on linna-, loodus- ja vaikelurägastik, mikro- ja makrokosmose perspektiivid. Nende struktuuride tihedusest ja kaootilisusest sünnib mõnevõrra ootamatult korrapära, kus mitmetasandilisus on lõpmatuse, aga ka raskesti sõnastatava ja inimesel pidevalt käest libiseva füüsikaülese maailma kehastuseks“, kirjutab kunstiteadlane Elnara Taidre.  Nähtamatu loogika edasiandmist nähtava seaduspära kaudu on Maasik iseloomustanud metafüüsika mõiste abil: füüsilise maailma jäädvustamise ja lahkamise eesmärk on füüsikaülese dimensiooni kompamine fotovahenditega. Struktuursuse, isegi teatud üleva struktuuri otsing on tema töödes läbiv, ning on lähtekohaks ka siis, kui see pole kohe ilmne.

Arne Maasik (1971) on sündinud Tallinnas, ta on Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 2003. Maasik on tuntud eelkõige kontseptuaalse arhitektuurifotograafia poolest, kuid üldisemalt iseloomustab teda tehniline ja kompositsiooniline perfektsionism. Lõpetanud 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri osakonna. Osalenud pikaajalistes teaduslikes uurimisprojektides ning esinenud isikunäitustega Tallinnas, Helsingis, Roomas, Veneetsias, Berliinis, New Yorgis jm. Töid on omandanud Eesti Kunstimuuseum ja mitmed erakogud Eestis, Soomes ja USA-s. Preemiad 2006. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. 2001. aastal I ja II koha Eesti Arhitektuurimuuseumi arhitektuurifotograafia konkursil. 2019. aastal Kristjan Raua preemia.

Mauri Gross (1969) on vabakutseline kunstnik, kes viljeleb õlimaali ja graafikat. Ta lõpetas Tartu Kunstikooli 1988. aastal, õppis 1990-1992 Tallinna Pedagoogikaülikoolis joonestamise ja kunstiõpetuse erialal ja lõpetas 1997 Eesti Kunstiakadeemias maali eriala. Alates 2013. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu liige ja alates 2015 Maalikunstnike Liidu liige. Näitustel on Gross osalenud alates aastast 1991, viimasel viiel aastal on ta osalenud enam kui 23 näitusel. Ta kasutab klassikalise maali tehnilisi lahendusi hajusalt kombineerituna abstraktse või kaasaegse maali käsitluse kaudu, kaotades piirid ajalises mõõtmes ning jättes ruumi filosoofilisele mõttelaadile teose vaatlemisel.

Vestlus kunstnikega toimub 9. aprillil kell 17.00.
Installatsioon: Valge Kuup
Idee, teostus, info: Piret Arukaevu, 5045323 Piret.Arukaevu@oiguskantsler.ee
Külastamine kokkuleppel  Piret.Arukaevu@oiguskantsler.ee