|
Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse.
Kokku määratakse aastateks 2027–2029 viis kunstnikupalka. Palga erinevuseks loomestipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus.
Konkursi tähtaeg on 23.11.2025.
Materjalid palume saata ekl@eaa.ee.
Nõuded kunstnikupalgale kandideerimiseks:
- Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kunstnikud, kuraatorid või kunstiteadlased/kriitikud, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda erialasele loometööle;
- kandidaat ei pea olema loomeliidu liige;
- kandideerida võivad Eesti kodanikud või isikud, kellel on Eestis elamis- ja tööluba;
- eelistatud on kandidaadid, kes ei ole varasemalt kunstnikupalka saanud või kelle eelmisest palga saamise perioodist on möödunud 3 aastat;
- eelistatud on kandidaadid, kellel ei ole kunstnikupalga saamise perioodil rohkem kui 0,5 koormuse ulatuses koosseisulist töökohta.
Kunstnikupalgale kandideerimiseks tuleb esitada:
- loominguline biograafia koos ülevaatega viimaste aastate tunnustustest ja meediakajastustest;
- viimase viie aasta loomingu portfoolio, mis sisaldab selgelt sõnastatud kunstnikupositsiooni;
- avaldus ja motivatsioonikiri koos kolme järgneva aasta loominguliste eesmärkidega;
- ülevaade kandidaadi erialastest kohustustest ning tööalasest koormusest taotletava kunstnikupalga perioodi jooksul.
Taotluste hindamisel võetakse arvesse:
- eeskätt kandidaadi kolme aasta loometöö plaani;
- taotluse esitaja haridust ja/või kogemust, eelnevate aastate loomingulist tegevust;
- taotleja erialast professionaalsust ja motiveeritust, loominguliste eesmärkide ajakohasust ja uuenduslikkust nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontekstis;
- kunstnikupositsiooni ning kandidaadi potentsiaali Eesti kunsti tutvustamisel rahvusvahelises mastaabis;
- mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides peetakse silmas mitmekesisuse tagamise põhimõtet nii valdkondlikult, sooliselt kui põlvkondlikult;
- mitme võrdväärse kandidaadi vahel valides eelistatakse neid, kellel ei ole teisi kohustusi loometöö kõrvalt (või kes saavad neist kunstnikupalga perioodiks vabaks võtta) ning neid, kes ei ole varem kunstnikupalka saanud või kelle eelmisest kunstnikupalga perioodist on möödunud vähemalt 3 aastat.
Konkursi võitjatega sõlmib kunstnike liit lepingu vastavalt töölepingu seadusele. Palga saaja kohustub andma loomeliidule lepinguperioodil iga-aastaselt erialasest tegevusest vabas vormis ülevaate, palga saajal peaks olema ka valmidus osaleda sel perioodil EKLi poolt korraldatud meediategevustes ning vähemalt ühe korra ka kunstnikupalga komisjonis.
Valmiskomisjoni osas tegi EKL konkurssi läbiviijana mõned muudatused. Lähtudes soovist teha komisjoni koosseis väiksemaks ning luua tulevikus ruumi rohkemate kunstnike kaasamiseks institutsioonide kõrvale, pakkus liit välja järgmise roteerumise plaani. Igal aastal oleksid esindatud: EKM, ETDM, EKA ning üle aasta roteeruksid EKKAK ja KKEK, Tartmus, KH, EKKM ja Tartu Kunstnike Liit. 2026. aastal komisjoni olid seega kutsutud: EKM, ETDM, EKA, EKKAK, Tartmus, KH; EKLi esindajatena president ja asepresident ning EKLi poolt kutsutud 3 kunstnikku. 2027. aastal on komisjonis: EKM, ETDM, EKA, KKEK, EKKM, Tartu Kunstnike Liit; EKLi esindajatena president ja asepresident ning EKLi poolt kutsutud kunstnikud.
2026. aastal kuuluvad järgmise kunstnikepalgaliste otsustamise komisjoni: Maarin Ektermann, Tüüne-Kristin Vaikla (Eesti Kunstnike Liit), Brigita Reinert (Eesti Kunstimuuseum), Indrek Grigor (Tartu Kunstimuuseum), Maria Arusoo (Tallinna Kunstihoone), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus), Taaniel Raudsepp (Eesti Kunstiakadeemia), Tiina Sarapu (EKLi poolt kutsutud kunstnik), Liina Siib (EKLi poolt kutsutud kunstnik) ning Eike Eplik (EKLi poolt kutsutud kunstnik)
Huvide konflikti välditakse komisjoni töökorraldusega: kui mõnel kandidaadil on komisjonis esindatud asutustega aktiivne koostöö (nt kokkulepe nendel aastatel, mida kunstnikupalk kataks, korraldada isiku- või kuraatorinäitus vms suurem ühisprojekt) või on komisjoni liikmel kandidaadiga perekondlikke sidemeid, ei osale seotud liige antud kandidaadi üle peetavates aruteludes ega hääletamisel. Komisjon kasutab seejuures keskmisel hindel põhinevat hääletamissüsteemi, mille puhul saadud punktisumma jagatakse hääletanute arvuga.
|
