Üritused

Meil on hea meel kutsuda teid ja Kunstnike liidu liikmeid graafikatriennaali raames Ungari ja Eesti kunstnike tööde näitusele Liszti instituudi galeriis Toompeal.   Näitus on saanud head vastukaja nii triennaaliga seotud isikutelt kui ka mujalt.   Ungari kunstnik Ferenc Gróf, kelle tööd on esindatud Kai keskuses, oli instituudi galerii näitusest vaimustuses: „Hästi on leitud kooskõla Ungari ja Eesti autorite tööde vahel, mis pärinevad enam-vähem samast ajast. Väga hea leid on USAs elava kunstniku Agnes Denesi tööd 1970. aastatest, kui ta ostis endale New Yorgis lapikese maad ja külvas sinna vilja ning jälgis oma töödes selle kasvamist. Kustumatu mulje jättis Kaisa Puustaki "Gloobus ajalehel", mis harmoniseerub hästi Denesi lapikuks venitatud maakeradega.“   Näitust kiitis ka Eve Kask, kes soovitas seda kindlasti reklaamida EKL-i liikmetele.  

28. jaanuaril kell 17 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas Jaana Kormašovi ja Maanus Mikkeli keraamikanäitus „Rõõm”.   „Meri mühiseb, mets kohiseb, mullast kasvab rohi. Kusagil siin sealsamas on pärimused, põlisrahvad, uskumused heast ja kurjast. Hitler ja Indira Gandhi, Columbus, Erik Punane ja vanaema rohutee.   Ajapikku hakkab savi sees olemine ohtlikult heaks olema nagu arbuusisuhkrus. Mühin-kohin kostab ikkagi, kutsub ja ajab roosast rõõmsalt edasi. Üks kuumutab kõrgelt, teine põletab madalalt. Kui need kaks kokku saavad, siis ongi RÕÕM.”  

  Olete oodatud näituse avamisele teisipäeval, 25. jaanuaril kell 17!   Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas Triin Kerge ja Aksel Haagenseni näitus „Pildid sinust”.   Näitusel keskenduvad Triin Kerge ja Aksel Haagensen maastikele: “Oleme mõlemad elanud Eestist eemal ning seetõttu kogenud võõrast maastikku kodusena ja kodust võõrana.” Kunstnike teoseid ühendavaks märksõnaks on mustrid – nii need, mis kantakse kangale, kui ka need, mis kanduvad ühelt põlvkonnalt teisele. Haagenseni teoste aluseks on tema vanaema loodud Austraalia loodusest inspireeritud kangamustrid, millele ta on lisanud omapoolse mustri. Kerge kujutab oma tikanditel abstrahheeritud maastikke.  

Kadrioru Galeriis on alates 17. jaanuarist kuni 26.veebruarini 2022 avatud maalikunstnik Ove Büttneri retrospektiivnäitus aastatest 1987-2021. Väljapanek esitleb valdavat enamikku Ove Büttneri loomingu tähtteostest; näitus annab põhjaliku ülevaate kunstniku elutööst, loomingu metoodikatest ja selle vormilis-stilistilistest dünaamikatest Ove Büttner (21. veebruar 1959 Tallinn – 3. november 2021) astus aktiivselt Eesti kunstiellu 1986 aastal (debüüt 1986 Noortenäitusel) ehk enne ERKI (Eesti Riiklik Kunstiinstituut) lõpetamist 1989 aastal, tehes seda üheaegselt võimsa uusekspressionismi lainega Eesti maalikunstis.

Neljapäeval, 20. jaanuaril 2022 kl 18:00 avatakse Stella Soomlais Stuudios Riina Varoli 13. personaalnäitus „Voyage“.   Riina Varol on Eesti kunstnik ja fotograaf, kes on tuntud moe- ja portreefoto valdkonnas, kuid kunstilises väljenduses endale meediumite osas piiranguid ei sea, liikudes fotomanipulatsioonide, graafika, maali, skulptuuri, ruumi- ja tajupõhiste installatsioonide ning performance’i väljal. Varol keskendub oma loomingus tajudele, (ala)teadlikele protsessidele ning animistlikule ja taoistlikule maailmakäsitlusele.   Voyage on Riina Varoli 2021. aastal valminud ruumiliste fotokollaažide seeria, mis otsib erinevate tasandite, faktuuride ja abstraktsete vormide kaudu reaalset puudutust.  

Kai kunstikeskuses on 22. jaanuarist kuni 27. märtsini avatud Tallinna XVIII Graafikatriennaali peanäitus „Soe. Temperatuurikontroll kolmes vaatuses“, mille kuraator on Róna Kopeczky. Tänavune triennaal toimub eri paigus üle Tallinna ning koosneb kolmest omavahel läbipõimunud tsüklist: „Rahvas armastab seda“, „Hapukurgipoliitika“ ja „Vabaduse teadus“. Kai näitusele on kaasatud teoseid kahest esimesest seeriast.  

Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses avatakse laupäeval 29.jaanuaril kell 16.00 Kati Kerstna näitus „Aksessuaarid“.   ÜRO nimetas käesoleva 2022. a. klaasi aastaks (https://www.iyog2022.org/) ning Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus alustab oma programmi selle vääriliselt täiesti uute klaasinstallatsioonide näitusega  –  29. jaanuaril avame näituse „Aksessuaarid“, mis läbi klaasi ja valguse kajastab keskkonna teemasid.   Me suhtume ümbritsevasse nagu aksessuaaridesse – kui midagi kaob või laguneb, siis reageerime sellele u. „p…, jälle ...“ ja longime poodi järgmiste kinnaste, vihmavarju, käekoti, salli vms. järele. Aga järjekordse kadunud liigi järele ei ole enam kuhugi minna, järgmist väljakujunenud ja toimivat elukeskkonda - metsa, nõmme, merd vms. –  tuleb oodata aastakümneid või koguni aastasadu.  

Lembe Rubeni näitus ARS Projektruumis 19. jaanuar–7. veebruar 2022 Loovad protsessid on inimese loodul ja looduses sarnased. Olemise struktuur mikrotasandist kuni vaimse tasandini on loodud justkui sama skeemi järgi. Selle struktuuri moodustavad osakeste vahelise distantsi omadused. Väike tiheduse muutus mustris võib koodi täielikult muuta – see on loomise imeline olemus. Teoses on oluline koht sellel, mida ei ole. Tervik kujuneb pausidest rütmide vahel, aga ka ärajäänud kihtidest, sõrendatud struktuurist - jäävad vaid vihjed. Täiuslik teos on nagu auklikuks kulunud pitskardin - me tajume mustri järgnevust, kuigi ei näe puuduvaid kohti. Me tajume midagi, mida ei ole. Struktuuritaju meie peas taastab puuduvad mustrid. See muudabki teose nauditavaks, sest ülesanne on ajule lihtne. Oluline on struktuuri puuduv osa, mis panebki fantaasia tööle. Tühjus - puhastav seisund struktureerib meie meelte mustreid.

19. jaanuaril kell 17 avatakse Tallinna vene muuseumis (Pikk 29a) Tanja Muravskaja näitus „Hingelähedane sõna“. Pidulik üritus algab lühituuriga kunstniku juhtimisel.    Olete oodatud näituse avamisele 19. jaanuaril kell 17!   Näitus „Hingelähedane sõna“ kujutab endast vene keelt kõnelevate Eesti inimeste sõnade atlast, mis peegeldab mitmeid kohalikus ühiskonnas toimunud ja toimuvaid protsesse. See ainulaadne ajastu ja kultuuri jälg on jäädvustatud Eesti vene kogukonna emakeeles ja on väga ilmekaks eestivene identiteedi väljundiks. Sõnade kollektsioon on kogutud tihedas koostöös ülalmainitud kogukonna ja Tallinna vene muuseumiga.  

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja suures saalis avatud Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks”.   Tegu on Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse viimase kolmanda osaga, mis seab peategelaseks seni taustarolli täitnud maastiku. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Benno loomingulises (enese)mõtestamises.   Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.