Üritused

15. juulil algusega kell 17.30 avatakse Staapli 3 galeriis  Maria Sidljarevitši isikunäitus "Enter the Void".  Maria Sidljarevitši näitus "Enter the Void" on inspireeritud jaapani kultuurist ja kajastab kunstniku hiliseimat loomingut, mis uurib narratiivi mitmetähenduslikkust ja kättesaamatust. Näitusel eksponeeritud õlimaalid ja tušši joonistused põhinevad leitud vintage piltidel, mis on loodud piltide kujundeid maalides, kollažides või digitaalselt manipuleerides. Maria tööd asetsevad reaalsuse ja paranoia, metafoori ja võimalikkuse vahelises maailmas. Oma kunstipraktikas uurib ta tähenduse ja tõlgenduse vahelist kaugust ja seda, kuidas sellise vahemaa olemasolu välistab igasugused definitsioonid.

Eesti Vabagraafikute Ühenduse korraldatav Muhu Print toimub sel suvel kuuendat korda. Loomingulisel nädalasel workshopil osaleb 20 kutsutud professionaalset graafikakunstnikku Eestist, Soomest ja Poolast.   Graafika levib ruumis    Muhu Print muutub sel aastal kolmemõõtmeliseks. Maailmas, kus reaalses ruumis tegutsemise oskus järjest väheneb, läheme seekord kahemõõtmelise tasapinnalise graafikaga ruumi rändama.  

Kuhu sa läheksid, kui tahaksid näha Euroopa keskpunkti? Millised on keskmise maailmakodaniku tunnused? Mis juhtub peredega, kui nende poliitilised vaated ristuvad? Kuidas saaksime oma erinevusi sõnastada nii, et see võimaldaks vastupanu ja kultuuriliste muutuste elluviimist loometegevuse kaudu?   Näitus „Vastuvoolu jutustades“, kus eksponeeritakse Alina Bliumise ja Tanja Muravskaja uusi tellimustöid, on Kunstihoone galeriis avatud 17. juulist 6. septembrini. Näitus avatakse 16. juulil kell 17:00.   „Rahvused ise on samuti jutustused,“ märkis Edward Said raamatus „Kultuur ja imperialism“ („Culture and Imperialism“, 1993). See väide peab paika ka praegu. Sellal, kui peetakse sõdu, võideldakse maa (ja ressursside) omamisõiguse pärast, kajastatakse, vaidlustatakse ning määratakse nii kirjalike kui ka visuaalsete esitluste kaudu, kellel on õigus töötada, elada, paikseks jääda ja reisida – seega kogu rahvuse tulevik.

14. juulil kell 17:00 avab Kordon Konteinergalerii esimest korda Hiiumaal oma uksed Kristi Kongi installatsiooniga “Ma näen merepõhjast seda valguskuma. Sellel puudub lõpp, puudub algus. Ja värv muutub iga järgmine hetk.”   

2017. aasta sügisel toimus Viljandis Kondase Keskuses Udo Külvi tööde (1958 – 1974) näitus, kus anti ülevaade eelkõige tema maalikunsti kuuluvatest töödest alates 1940ndate aastate lõpust kuni tema viimaste töödeni 1974ndal aastal. Udo Külv suri ootamatult 1974. aasta suvel 10. juulil. Kondase Keskus andis välja ka raamat-kataloogi, koostajaks Mari Vallikivi.   M. Vallikivi: „Udo Külvi kunstnikutööd saab jagada kaheks: leivateenimistöö – plakatid, raamatukujundused ja – illustratsioonid, broshüürid, postkaardid, kompvekikarbid ja muu tarbegraafika – ning peamiselt loodusmaalidest, kuid ka figuraalkompositsioonidest koosnev vabalooming, mis sündis suurel määral iseendale.“ Siin, Keila raamatukogu galeriis, üles pandud UDO KÜLVi tööd esitlevad esmaselt kunstniku raamatukujundusi ja – illustratsioone, mida taustana toetavad mõned tema maalid ja joonistused nii loodusest kui inimestest. Esildatud on erinevaid ajaetappe ja ka tehnikaid. Loomulikult on siin vaid osa tema töödest.  

Alates 10. juulist saab Hop galeriis vaadata tekstiilikunstnik Elna Kaasiku isikunäitust „Triibukiri“.   Elna Kaasik eksponeerib avataval isikunäitusel teoseid „Kasekiri“ ja „Ajatriibud“. Põrandavaipade seeria „Kasekiri“ on töös olnud kümme aastat, iga vaip kordumatu materjalikoosluse ja triiburütmiga.

Teisipäevast, 7. juulist 2020 on Draakoni galeriis avatud Ivar Kaasiku maalinäitus „Valguse murdumine“. Näitusel on eksponeeritud abstraktsed teosed aastatest 2018‒2020. Näituse on kujundanud Andro Kööp. Näitus „Valguse murdumine“ Draakoni galeriis jääb avatuks 1. augustini.   Valgus on meie jaoks valge, läbipaistev. Füüsiliselt tajume seda eelkõige soojusena. Selle murdumisel klaasi serval või siis peegli faasis muutub aga vikerkaarevärviliseks. Need murdumised on Kaasiku maalides saanud kindlad piirid ja konkreetse kuju. Nii lähedal võivad asuda abstraktsioon ja hüperrealism, et teenida ühist eesmärki ‒ näidata kätte unustatud teeotsad ja avada silmad uuteks elamusteks. Lihtsa vormi ja joonega edasi antud värvilaigud lõuendil on kui puudutuste peegeldused ekraanil või murdunud kiired erinevate mateeriate puutepinnal. Pintslitöö ja värviga on tekitatud dünaamika, konkreetsed joonised ja võnked, mis saavad erilise tähenduse vaid vaataja silmades.  

Juulis saab A-galerii akendel Hobusepea ja Pika tänava nurgal näha Kristiina Kibe, Jan Niedre ja Kai Kubja aknanäituseid hirmust, halastusest ja mahedast minnalaskmisest. Näitused on avatud iga ilmaga ja iga kell 9. juulist kuni 1. augustini.    Ühtlasi jätkame kunstnikuvestluste seeriaga A-galerii kodulehel ning IG ja FB lehekülgedel.   TORMI SILM Kristiina Kibe   Jäädvustatud hetked vääramatust jõust. See, mida me veel ei ole kogenud, tundub tihti hirmuäratavam, võimsam, ilusam. Hirmul on suured silmad. Me ei tea, kas tegelikult näeb hirmunud silmadega selgemini või näeme midagi, mida polegi olemas?  

2. juulil kell 16.00 avame Kuressaare linnuse keldrisaalis Jüri Arraku joonistuste ja graafika näituse „Inimesed ja maskid“.   Näitusest: „Käesoleva näituse pealkiri ja tunnuspilt „Inimesed Buboga“ sai olukorra tahtel korraga ajalikumaks kui ei iial varem, ehedaks näiteks sellest, kuidas kunst muutub aktuaalse olukorra edasiandjaks. Tõepoolest, litograafia „Inimesed Buboga“ ehk katkumaskiga valmis juba 2005. a, kuid tundub olevat justkui tellitud. Ka näitus Kuressaares oli enam kui aasta tagasi kokku lepitud.   Sellest konkreetsest teosest lähtudes püüdsime siia näitusele koguda muuhulgas ka maski-teemat laiemalt, mis Jüri Arraku loomingule on vägagi omane. Ja loomulikult pole tegemist mitte arstiteaduse, vaid pigem inimpsühholoogia keerdkäikudega.

Lembe Rubeni graafikanäitus Salla seltsimajas 4. juuli – 30. september 2020.  Avamine 4. juulil kell 16.00! Olete oodatud!   Aleksander ja Rosalie – kaks inimest, keda ma ei ole kunagi näinud. Ometi on nende saatus minu loomingut mõjutanud. Selle loo tunded ja ja hirmud on minuni kandunud otse allikast – vanaema Siberist saadetud kirjade ja minu isa lapsepõlvest alguse saanud hirmude ja traumade kaudu. Säärased tundmused saab põlvkonniti edasi pärandada isegi ilma sõnadeta.   Hirm millegi vääramatu ees, mis on hoolimatute võimuahnete põhjustatud. Kellegi poolt peale pandud sund, mis dikteerib su elukäiku ja haavatavus kõiges, mis on seotud koduga – see on pärand, mille olen oma piltidesse vabaks lasknud, enda seest „ära pannud“.