Grupinäitus „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”

Reedel 13. märtsil avatakse Võrumaa muuseumis grupinäitus „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”, mis toob kokku kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel. Näitus käsitleb moodi kui reljeefi — vormi, mis suhestub kehaga nagu maastik ja milles kohtuvad loodus, müüt ja isiklik kogemus.

Näituse osalevad kunstnikud Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt, Liina Viira. Näituse kuraatorid on Marion Laev, Bianka Soe, kujundajad Erle Nemvalts ja Marion Laev.

Lõuna-Eesti kuppelmaastik oma kumerate tõusude ja langustega on Eesti kultuurimälu kandja. Rahvajuttudes märgivad kuplid hiiglaste jälgi ja kangelaste haudu. Maastikku võib vaadelda süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Näitus lähtub geograaf Yi-Fu Tuani mõistest topofiilia, mis tähendab armastust paiga vastu. Tuani järgi pole ruum ei ole pelgalt nähtav keskkond, vaid kogemus, mis sünnib emotsioonide, mälestuste ja kehalise tajumise kaudu. „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul” tõlgendabki kuppelmaastikku läbi kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud eri põlvkondade kunstnikke looma maastikust tõukunud vorme, reljeefseid ja kihilisi pindu.

„Näitus toob kokku erinevad põlvkonnad, keda ühendab kuppelmaastik kui inspiratsiooni allikas. Meie jaoks on oluline näidata, et rõivas võib olla omaette kunstiteos — skulpturaalne vorm, mis kannab koha mälu ja loob dialoogi keha ning maastiku vahel. Kuna ka meie juured on Lõuna-Eestis, tundus põnev käsitleda moekunsti läbi maastikku, mis mõjub sama inspireerivalt nagu inimkeha kunstnikke jaoks”, kirjeldavad kuraatorid Marion Laev ja Bianka Soe. 

Näiteks pika staažiga moedisainer Vilve Unti loomingus avaldub vormi aeglane ja ajatu rütm, kus kihilisus ja rahu loovad meditatiivse ruumi. Kai Saar käsitleb rõivast kui arhitektuuri kehal, ühendades geomeetrilise selguse ja orgaanilise liikumise. Triinu Pungitsa ja Karl-Christoph Rebase dünaamiline vormikeel toob esile reljeefsed pinnad ja liikumisele reageerivad struktuurid. Noorema põlvkonna esindajate Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivardi rõivad toimivad jutustustena, kus kaasaegne vormikeel põimub folkloori ja fantaasiaga. 

Näitus jääb avatuks kuni 26. aprillini. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Võru linn.