Juhatuse töölaualt – oktoober 2025

Lugupeetud liikmed ja nädalakirja lugejad, siit valik oktoobris juhatuse töölaualt läbi käinud teemadest!

ARSi arendus
Oleme uurinud põhjalikumalt detailplaneeringu projekti seisu, mida EKLi endine juhatus arendas koos kinnisvaraekspert Hillar-Peeter Luitsaluga. Detailplaneering näeb ette EKLi valduses oleva maatüki (ARSist raudteeni) jagamise kruntideks, miskaudu tõuseks maa väärtus, aga ühtlasi tekiks liidule ka kohustus raudteega piirneva tänava väljaehitamiseks – mis omakorda tähendab, et krunte tuleks peagi müüma hakata. Küsimused enne DP kinnitamist on, et kas liidul on ootusi müüdavate tükkide osas (nt mis laadi majad ja arhitektuur sinna peale tulevad)? Mida liit tahab ette võtta tuluga, mida kruntide müügist saaks – ehitada ARSile peale kaks korrust nagu üks idee oli? Ehitada kõrvale ARS nr 2? Jätkata Hobusepea, ARSi maja ja Vabaduse 6 ateljeede, Muhu talu renoveerimist? Kõigi nende küsimustega kaasnevad riskid ja võimalused. Oleme kohtunud Tallinna peaarhitekti Andro Männi bürooga ja Eesti Arhitektide Liiduga ning valmistame nüüd ette liidu liikmetele arutelu detsembri volikogus ning põhjalikumaid mõttetalguid jaanuaris 2026, mille tulemusena saadab Liit oma kaasaegse nägemuse ARS-i arendusest misjärel visualiseerib linna ruumiloomeosakond kaasaegse nägemuse edasiseks. 

Loomeliitude ja kultuurivaldkonna huvikaitseorganisatsioonide kohtumised
Kuna järgmise aasta riigi eelarvestrateegiast sai kultuurivaldkond juurde kultuuritöötajate miinimumile vaid 7%, vabakutseliste töötingimused jäid järjekordselt laualt välja ning kultuuri olulisust ja vajalikkust peab üha rohkem tõestama, siis kogunesid oktoobris loomeliidud ja kultuurivaldkonna huvikaitseorganisatsioonid. Arutati, kuidas signaliseerida jõulisemalt kultuurivaldkonna nigelat seisu poliitikutele ja avalikkusele, milliseid taktikaid selleks valida. Maarin Ektermann ja Airi Triisberg korraldasid oktoobri lõpus ka avaliku protestide kavandamise töötoa, kuhu tuli üle 20 inimese erinevatest valdkodadest ning kust koorus üsna mitu nutikat ideed, millised võiksid olla loomeinimeste loomingulised protestid. Töötoas tekkinud ideed põrgatatakse nüüd uuesti loomeliitude & huvikaitseorganisatsioonide lauale. 

ARS kaubamärk 50
1975. aastal koguti Kunstikombinaadi ateljeed ühtse brändi alla ja sellest sai legendaarne ARS, mis andis tööd paljudele kunstnikele, teenis kunstnike liidule suuri summasid ning leevendas tarbijate janu kvaliteetse ja kõrge kunstilise tasemega kauba järele. Tegime oktoobris paar intervjuud, mis jõuavad lugejani veel enne aasta lõppu – Maarin rääkis ETDMi juhi ja disainiuurija Kai Lobjakaga ARSi pärandi kogumise perspektiivist (2014.a. toimus ETDMis ka esimene ja seni viimane ülevaatenäitus sel teemal) ning Tüüne-Kristin vestles ümarlauas ARS-i kuldaegadest kunstnike-disaineritega nagu Mait Summatavet, Taimi Soo, Zoja Järg ja Tiit Jürna, intervjuu on ilmumas Sirbi veergudel. 

Kohtumine alaliitudega
Oktoobris pakkusime alaliitude esindajatele ka võimaluse natuke pikemalt mõtteid vahetada ning paarist konkreetsemast uuest ideest rääkida – nimelt tahame anda Draakoni kõhu e galeriiruumi alaliitudele kasutada, kes saavad seal teha oma näituseid, üritusi jms. Osadel alaliitudel on oma näituse- ja müügipinnad juba olemas, aga huvi oli ikkagi olemas, ehk mõne uue formaadiga katsetamiseks. Lisaks uurisime, kuidas on alaliitudes eakate toetamine ja meelespidamine korraldatud – selles osas tahaksime alaliitudega tihedamat koostööd teha ja parimaid praktikaid jagada. Sellised liidu juhatuse ja alaliitude kohtumised võiksid toimuda vähemalt kaks korda aastas (volikogu kaudu oleme muidugi ka regulaarselt ühenduses). Juhatus kohtus ka Kujunduskunstnike ühendusega (uue nimega RUUM&VORM), et tutvust teha veel enne remonttööde algust EKL-i kontori ajaloolise sisustuse autori Mait Summataveti ja tema loominguga, mis on spetsiaalselt kavandatud Liidule ja Kunstifondile. 

Kohtumine loomeresidentuuridega 
LOORE võrgustiku juhatusega kohtusid EKL-i residentuuride komisjoni kunstnikud Peeter Laurits, Krista Mölder ja Tüüne-Kristin Vaikla ning värskelt Gretz-Sur-Loing residentuurist naasnud Anna Škodenko. Arutati loomeresidentuuride arengustrateegiat 2026–2029. Liidu soov on toetada Eesti kunstiresidentuure ning olla liimuvaks jõuks Eesti kunstnikkonna ja külalisresidentide vahel. Samuti on eesmärk tugevdada kaasaegse kunsti kandepinda regioonides, tutvustada kunsti olulisust ja potentsiaali kohalikele omavalitsustele.
LOORE on Eesti loomeresidentuure koondav katusorganisatsioon, mis asutati 2022. aasta aprillis üheksa asutajaliikme poolt. Praegu kuulub ühingusse 18 liiget üle Eesti. Liikmete hulka kuuluvad erineva suuruse ja juriidilise vormiga organisatsioonid, mis tegelevad residentuuride korraldamisega kunsti, muusika, arhitektuuri, etenduskunstide, kirjanduse ja filosoofia valdkonnas. Eesti Kunstnike Liit on LOORE liige (Muhu Kunstitalu kaudu).

Liidu valduses olevate ruumidega tutvumine – Pika jala torn ning Hobusepea alajaam
Jõudsime ka Pika jala torni, mis kuulub Tallinna linnale, aga mis on antud EKLile kasutada, et kohtuda Taavi Teevetiga, kellel on seal stuudio sisse seatud. Paraku on torni võimalik kasutada ainult soojal hooajal... Lisaks on tornis ka Eve Margusel üks väikeseks näituseruumis kohandatud korrus ning stuudio/ladu Tõnu Laugul. Näituseid saab teha ka pööningul, kogu torn on kasutatav siiski vaid soojal hooajal. 
Teine uks, mille taha kiikasime, on HOP galerii kõrval – tahtsime näha, mis seal teise vana ruloo taga on? Tuleb välja, et Elektrilevi alajaam ning ruum on sellel otstarbel suletud juba maja ehitaja, kullasepp Joseph Kopfi aegadest, kes vajas töökojas rohkem võimsust kui linn tollal lubada sai. Kuigi alajaamad on tänapäeval väikesed ja kompaktsed, siis ei ole Elektrilevil endal huvi seda investeeringut teha, aga ehk tulevikus?

SA Kunstitaristu uus nõukogu
Esimest korda kogunes ka koosseis järgmiseks kolmeks aastaks – Liina Linsi, Jaanus Samma ja Maarin Ektermann. Juhatus külastas kunstikogu ARS-is, mida tutvustasid nõukogu liikmetele SA juhatuse liige ehk eestvedaja Vano Allsalu ning koguhoidja Loit Jõekalda. Ideid ja plaane on kunstikoguga palju – seda võiks palju aktiivsemalt ja avalikumalt tutvustada, praegu on selle üles leidnud eelkõige uurijad. Samuti võiks kogu korrastada ning teoseid veelgi laiemalt deponeerimisesse saata. Kunstikogu tutvustatakse läheneval EKL-i jõulupeol ARS-is. 

Täname lugemast ja uute kohtumiseni!
Maarin Ektermann, EKLi president
Tüüne-Kristin Vaikla, EKLi asepresident