Kaarel Kurismaa
Intremezzo
7. veebruar – 25. mai 2026
6. veebruaril 2026 avati Kunsthalle Zürichis Kaarel Kurismaa isikunäitus „Intermezzo“. Tegemist on Kurismaa esimese institutsionaalse isikunäitusega väljaspool Eestit, mis toob rahvusvahelisse kunstiruumi ühe Eesti olulisema kineetilise ja helikunsti pioneeri loomingu. Näitus jääb avatuks kuni 25. maini 2026.
Näitus keskendub eelkõige 1990. aastate lõpus loodud heliskulptuuridele, mida eksponeeritakse esmakordselt omavahelises dialoogis. Kaarel Kurismaa on tuntud oma kineetiliste objektide poolest, mida ta hakkas looma juba 1960. aastate keskel, kasutades tööstuslikke materjale, leitud esemeid ja mehaanilisi mootoreid. Tema looming paikneb kunsti, heli ja masina piiril.
Näituse keskmes on „Intermezzo“-nimelised teosed, millest üks on loodud spetsiaalselt Kunsthalle Zürichi näituse jaoks. Need koosnevad väikestest taldrikutest ja metallribadest, mida käitavad sünkroonimata mootorid, luues pidevalt muutuva helilise struktuuri. Teoseid täiendab suuremõõtmeline installatsioon „Alma raudtee“ (1997), mis avab Kurismaa ruumilise ja mitmekihilise helimõtlemise.
Näitusel on eksponeeritud ka Kurismaa ainus teadaolev videoteos „Lainetega võidu“ (2001), mis dokumenteerib kunstniku performatiivset tegevust Tallinna rannikul ning seob tema kineetilise ja helilise praktika kehalise liikumise ja maastikuga.
Kaarel Kurismaa (1939, Pärnu) on Eesti avangardkunsti võtmefiguur ja üks kineetilise kunsti pioneere, kelle looming kujunes suuresti väljaspool ametlikke kunstistruktuure nõukogude perioodil. Alates 1960. aastatest on ta loonud kineetilisi objekte ja heliskulptuure, kasutades masstoodangulisi ja leitud materjale - mööblit, köögitarbeid ja elektrimootoreid - nihutades kunsti piire masina, instrumendi ja skulptuuri vahel. Kurismaa on töötanud lavakujundaja ja kunstilise juhina Tallinnfilmis ning tegelenud ka avaliku ruumi kunstiprojektidega. Tema teoseid on varem eksponeeritud muu hulgas KUMU kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis ja Temnikova & Kasela galeriis.
Näitus on kureeritud Fanny Hauseri, Kunsthalle Zürichi direktori ja kuraatori poolt.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.