Olete oodatud 15. juunil kell 14 kunstnikutuurile Narva kunstiresidentuuri galeriis, kus Liina Siib tutvustab oma näitust „Kahepaiksuse atlas“.
Selle järel, kell 15 saavad huvilised teha jalutuskäigu Kreenholmi manufaktuuri alale ja tutvuda seal hiljuti avanenud kunstiprojektidega.
Liina Siibi isikunäitus „Kahepaiksuse atlas“ avab suhteid inimeste, loomade, taimede ja paikade vahel, milles kohtuvad erinevad ajad ja ruumid. Näitusel eksponeeritakse lühifilme ja fotoseeriaid, mis kõrvutavad ja vastandavad vaatlusi ja kujutisi Narvast piirilinna kontekstis ja Kreenholmi manufaktuuri välialadelt. Need laiendatud konstellatsioonid võiksid avardada vaatepunkte piirisituatsioonide fenomenidele. Teosed moodustavad kokku terviku, kus tekivad uued võimalused ja kooslused, isiklik ajalugu põimub geoloogilise ja poliitilise aja kulgemisega. Kahepaiksuse all mõistetakse piiri- ja üleminekusituatsioone ning nendest ületustest sündivaid kontakte.
Lahtiste fotolehtedega kunstnikuraamat „Družok ja Tracey“ väljendab lühikestesse suvenädalatesse kondenseeritud afektiivset urbanistlikku olekut, pikkadel jalutuskäikudel kogetud vaimustust juhuslikest kohtumistest ja erinevate keelte põimumisest tekkinud poeesiat. Igapäevased stseenid on omamoodi mõttepildid, kus minevikukujutised astuvad dialoogi olevikuga. Fotoinstallatsioon „Igavesti pärastlõuna“ esitab subjektiivse jäädvustuse ühest teisipäevast ehk 2022. aasta 16. augustist Narvas ja selle järellainetusest kui fiktsiooni mineviku „aktiveerumise“ võimalikkusest tänapäevastes „ohtlikes“ olukordades. Fookuses on emotsionaalse mälu kokkupõrge ajaloolise teadlikkuse ja riikliku ideoloogiaga. Lühifilmis „Augusti protsessioon“ registreerib aja möödumist valguse liikumine mahajäetud elektrijaama seintel, reisijate vestluse pikkuse määrab bussi kiirus ja päikeseloojanguni jäävad loetud minutid. Esseefilm „Ajastu ja ladestu“ pakub mõtiskluse erinevate eluvormide kaasamisest oleviku käsitlemisel. Peale Kreenholmi tehase sulgemist öeldi, et seal pole enam elu. Sadu miljoneid aastaid tagasi sadestunud Kesk-Ordoviitsiumi ajastu paljandid Narva jõekanjonis kõnelevad süva-ajast ja tähistavad esimeste kahepaiksete tulekut, kes kohastusid nii vee- kui maismaaeluviisiga. Fotoseeria „Aeg kui haav ja kanjon“ asetab elektrijaama, tammi, lubjakivipaljandid, jalakäijate silla kuiva jõesängi kohal ja mahajäetud tehase kujutised atlasevõrgustikku.
Näitus „Kahepaiksuse atlas“ on avatud Narva Kunstiresidentuuri galeriis (Joala 18) 8. maist 30. juunini 2024; N–R 15–19, L–P 13–19.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital