Madlen Hirtentreu lavastus „Motell Düskroonia“

29.01.2022

Madlen Hirtentreu lavastus „Motell Düskroonia“ uurib ajalist segiolekut ja psühholoogilist eraldatust
 
7. veebruaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv „Motell Düskroonia“ on korraga nii mäng, kontsert, protseduur kui ka lavastus. Seda võib pidada mõtteliseks, kuid paratamatuks järjeks Madlen Hirtentreu performatiivsele installatsioonile „Kliinik pärast paati“, mis oli osa festivalist SAAL Biennaal 2019 ning tegeles häirete võimendamise ja aktsepteerimisega. „Motell Düskroonia“ keskmes on düskroonia, mida võib kirjeldada kui kultuurilist ja ajalist segiolekut. Seeläbi uurib lavastus üht võimalikku kaotatud tulevikku geograafilises depressioonis. 
 
Teose peameediumiks on heli ning laval kohtubki vaataja just heliloojatega. „Motell Düskroonia“ keskendub peaasjalikult kuulmisele, lahti kirjutatud helile ning selle psühholoogilisele mõjule. Kujutava kunsti taustaga Hirtentreu on töösse kaasanud neli erineva muusikalise taustaga heliloojat: klassikalise helilooja Liisa Hirschi, metalli- ja helikunstniku Tondi (aka Siim Kuusemäe), eksperimentaalse heli improviseerija Hello Upani ning spontaanselt loova Kalle Tikase. Tiim moodustab teadusliku bändi nimega „X“, mis tegeleb aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Pealtvaataja saab osaks mängust, triivides aegadevahelises olekus.
 
Lavastus on sündinud koostööloome meetodil – lisaks kujutava kunsti taustaga Hirtentreule on lavastusse on kaasatud mitmed heliloojad ja dramaturgid. Kaasamõtlejatena osalevad lavastusprotsessis veel dramaturg Alissa Šnaider ning Berliini kunstnik Eva-Meyer Keller, kelle tööd “Death is Certain” on aastate eest ka Kanuti Gildi SAALis näidatud. 
 
Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses. Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias. Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid. Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.
 
Esietendus 7.02, järgmised etendused 9., 10., 12., 14., 17., 18. ja 21.02  kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. Etendusele 9. veebruaril järgneb vestlus kunstnikega.
 
Etendus inglise keeles. Etendustele pääsevad tõendi alusel kõik COVID-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud külastajad. Teatris on kohustuslik kanda maski. Piletid müügil Fientas ning kohtade olemasolul pool tundi enne algust kohapeal.
Lisainfo: www.saal.ee
Tagasi üles