In memoriam Hannes Starkopf

24.08.2021

7. I 1965–19. VIII 2021
 
Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu liige, skulptor Hannes Starkopf. Hannes Starkopf sündis Tallinnas 1965. aastal haritlaste perekonda. Tema vanaisa Anton Starkopfi (1889–1966) peetakse eesti kunstiajaloo suurimaks skulptuuriklassikuks. Hannes Starkopf lõpetas 1983. aastal Tallinna 43. Keskkooli. Aastatel 1986–1991 õppis Hannes Starkopf Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri erialal. Aastatel 1993–2007 töötas Starkopf Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri õppejõuna ning aastatel 1995–2001 üldskulptuuri õppetooli juhatajana. Eesti Kunstnike Liidu liikmeks astus Hannes Starkopf 1993. aastal ning Eesti Kujurite Ühenduse liikmeks 1994. aastal.
Hannes Starkopf tuli Eesti kultuuriavalikkuse ette 1990. aastate neopopi laines. Maalingutega kaetud portreed ja figuurid ning hiljem ka abstraheeritud vormid jäidki eesti skulptuuris aastateks just temale ainuomaseks. Hannes Starkopf on loonud avalikke skulptuure plastikust ja alumiiniumist ning arvukalt maalitud dolomiitskulptuure erinevates paikades üle Eesti. Johannes Saar on iseloomustanud Starkopfi loomingut järgnevalt: „Natuurijälgivate meisterlike portreede ja nauditavalt anatoomiliste figuuride pinnal hakkas levima psühhedeelselt kirgas värvikatk. Kriitikud kiirustasid seda nimetama „kollase allveelaeva esteetika“ sissetungiks. Tundlik vormikultuur mattus punaste mummude, kuldse ja musta triibustiku, kollaste lillekeste ja suurte täpiliste lepatriinude alla.“
 
Juba üliõpilasena võitis Starkopf 1988. aastal Mustamäe tee pargiala skulptuurikonkursi ning taastas samal aastal kaks Anton Starkopfi Vabadussõja monumenti, raiudes uuesti Ambla mälestusmärgi inglikuju ning ennistades Türi mälestussamba pronksreljeefid. Hannes Starkopf on pälvinud diplomi Riia skulptuurikvadriennaalil 1996. aastal ning võitnud 1998. aastal Gustav Adolfi gümnaasiumi skulptuurikonkursi. 1999. aastal maalis Hannes Starkopf Tallinna Vanalinna Päevade raames kogu autovabaks tehtud Vabaduse väljaku asfaldi sõprade abiga popilikke õisi täis. Avalikest skulptuuridest valmis 2005. aastal Gustav Adolfi gümnaasiumi siseõue maalitud pronksist inglikuju ning 2006. aastal siseruumi Gustav Adolfi rindportree. Avalikest skulptuuridest valmis 2005. aastal Gustav Adolfi gümnaasiumi siseõue maalitud pronksist inglikuju ning 2006. aastal siseruumi Gustav Adolfi rindportree. 2015. aastal valmis Albert Uustulndi monument Kuressaares, millega kaasnes ka autori isiknäitus Kuressaare Raegaleriis.
 
Intensiivse skulptoritöö kõrval jätkus tal energiat osaleda kolmel perioodil Kultuurkapitali Kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali töös. Aastatel 1994–1998 oli Hannes Starkopf Eesti Kunstnike Liidu volikogu liige ja aastatel 1994–1998 Eesti Kujurite Ühenduse esimees. Ta on korraldanud mitmeid sümpoosioneid ja skulptuurinäitusi, sh skulptorite näituse Moskvas Tretjakovi galeriis 1997. aastal. Tema isiknäitused galeriis „Sammas“, Tallinna Kunstihoone galeriis, Vaal galeriis ning Hobusepea galeriis ja Kuressaare Raegaleriis on olnud alati pilkupüüdvad ja värvikad sündmused. Tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Pärnu Uue Kunsti Muuseumi, Eesti Sõjamuuseumi ja Eesti Rahvamuuseumi kogudesse ning mitmetesse erakogudesse Eestis ja välismaal. Hannes Starkopf võttis osa nii eesti kunstnike suurnäitustest kui ka rahvusvahelistest näitustest ja sümpoosionidest Soomes, Moskvas, Jaapanis, Prantsusmaal jm. Kolleegid ja sõbrad jäävad Hannes Starkopfi mäletama kui professionaalset skulptorit, aga ka huumoriküllast, helget ja sõbralikku isiksust.
 
Hannes Starkopfi ärasaatmine leiab aset esmaspäeval, 30. augustil kell 11.30 Tallinna Pärnamäe kalmistu krematooriumis.
 
Eesti Kunstnike Liit
Eesti Kujurite Ühendus
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Kultuuriministeerium
Tagasi üles