Breadcrumb
Näitus „Märt Laarman 125“
13.09.2021
Tallinna Jaani kiriku galeriis avatakse reedel 10. septembril kunstnik Märt Laarmani 125. sünniaastale pühendatud näitus.
Märt Laarman oli eesti graafik ja maalikunstnik, kes viljeles vabagraafikat ja kujundas raamatuid. Loometee alguses oli ta Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Tema trükitehnilistel võimalustel – põhiliselt kirjal ja selle paigutusel põhinevad ranged raamatukujundused olid tollal uudsed.
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli Märt Laarmani õitseaeg ka maalikunstnikuna. Eduard Wiiralti, Ado Vabbe ja Jaan Vahtra kõrval oli just Laarman see, kes noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. 1930. aastatel sai Laarmani põhialaks raamatugraafika – tema käsitluslaad muutus natuurilähedasemaks, ekspressiivsemaks ja maalilähedasemaks, paljud raamatud illustreeris ta puugravüüridega.
Oma loomingutee algupoolel on Märt Laarman öelnud: „Meil vaadatakse graafikale üldse nagu mingi teise järgu kunstile. Loomulikult see publiku suhtumine puulõikesse ja üldse graafikasse ei soodusta ta erilist õitselepuhkemist.“ Sel ajal oli ta üks väheseid eesti graafikuid ning võiks olla üks kunstnikke, tänu kellele tekkis ja arenes eesti paljundusgraafika.
1940. aastate teisel poolel töötas Märt Laarman edasi nii vabagraafiku kui ka raamatukujundajana, olles üks viljakamaid raamatukunstnikke, kujundades üle 40 teose. Parimaiks näiteiks võib neist pidada 1946. aastal ilmunud Friedebert Tuglase „Elu ja kangastused“ ja 1948. aastal ilmunud Lydia Koidula „Valik luulet“. 1950. aastate teisel poolel kujundas ta Tuglase „Teosed I-VIII“, kusjuures mitmed illustratsioonid said aluseks hilisematele vabagraafilistele lehtedele. Alates 1960. aastate keskpaigast viljeles Laarman lisaks vabagraafikale ja raamatukujundusele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis guaššmaali, samal ajal katsetades uusi graafikatehnikaid.
Jaani kiriku galerii näituse võib jagada kolmeks osaks: illustratsioonid Friedebert Tuglase teostele „Juhan Liiv“ (1958) ja „Väike Illimar“ (1962), näited tuntumatest vabagraafilistest lehtedest ja valik kunstniku enda koostatud mappidest, mis sisaldavad töid aastatest 1921-1978 ja annavad mitmekülgse ülevaate erinevatest loomeperioodidest ja viljeldud tehnikatest, samuti kunstnikku paelunud motiividest ja teemadest. Näha saab nii varasemat loomeperioodi iseloomustavaid kubistlik-konstruktivistlikke puu- ja linoollõikeid kui ka hilisemat päritolu realistlikult kujutatud loodusmotiive, ekspressiivseid-väljendusrikkaid portreesid, värviküllaseid guašštehnikas kavandeid ja kompositsioone, samuti valikut 1970. aastate plokkraamatute piltidest.
Näitus on avatud 10. oktoobrini.
Lisainfo:
Erkki Juhandi
Näituse kuraator
E-post: erkki.juhandi@eelk.ee
Näituse kuraator
E-post: erkki.juhandi@eelk.ee
Tallinna Jaani kiriku galerii
Vabaduse väljak 1
10146 Tallinn
T–R 10.00–16.00, K 10.00–18.00
Sissepääs näitusele kiriku kantselei uksest.
