PÄRNU FOTOFEST 2022

8.02 – 02.04.2022

Olete oodatud festivali avamisrallile, stardime reedel, 25. veebruaril kell 16 Pärnu Keskraamatukogust!

(Avamisralli ajakava leiad tutvustava teksti lõpust)

Viis aastat tagasi Pärnu Linnagalerii poolt ellu kutsutud festival on seadnud eesmärgiks elavdada talvist kunstielu ning heita pilk kaasaegsel fotomaastikul toimuvale. Festival koosneb ka tänavu arvukatest fotonäitustest, mis on sisse seatud suuremale osale Pärnu näitusepindadedest (Pärnu Linnagalerii Raekojas, Pärnu Linnagalerii Kunstnike Maja, Pärnu Keskraamatukogu, Pärnu Kontserdimaja, Endla Teater ja #Piilurgalerii).

2022. aastal täitub 200 aastat esimese permanentse foto sünnist, seetõttu pööravad ka osad näitused seekord pilgu minevikku, otsides fotokunsti juuri ning taasavastades ajalooliseid tehnikaid.

„Improviseeritud reaalsus: kaameravaba fotokunst“
Pärnu Raekojas (Uus 4), 25.02-26.03.2022

Maailma esimene paberil foto sündis 1822. aastal ja selleks oli Niépce’i loodud heliogravüür. Seda innovaatilist tehnoloogiat kutsuti sel ajal ka päikese abil joonistamiseks. Ajaloolistest tehnikatest ajendatuna toob Raekojas toimuv rahvusvaheline näitus kokku kunstnikud, kes tegutsevad küll fotograafia valdkonnas, kuid kelle loomingust leiab eksperimentaalseid teoseid, kus fotoprotsess on toimunud ilma tavapärase fotokaamera vahenduseta. Näitusel võib avastada uues kuues esimesi fototehnoloogiaid (tsüanotüüpia, pinhole), aga ka eksperimentaalseid ja lõpetamata fotoprotsesse, kus kujutise loomisel on oma osa ümbritseval keskkonnal ning kunstnikust sõltumatutel faktoritel.

Osalevad kunstnikud: Anna Niskanen, Noora Sandgren, Kristine Krauze-Slucka, Tamar Lewinsohn, Herkki-Erich Merila, Kristian Saks, Marko Toomast, Indrek Aija

Kuraatorid: Marian Grau, Jan Leo Grau

„Fragmente Eesti XX sajandi fotokunstist“
Pärnu Kunstnike Majas (Nikolai 27), 25.02-02.04.2022

„Fragmente Eesti XX sajandi fotokunstist” ei pretendeeri Eesti fotokunstiloo ülevaatlikule ja detailsele esitamisele, vaid heidab üksikute, kuid kõnekate killukeste kaudu pilgu möödunud sajandi fotokunsti erinevatele suundadele ja arengutele. Enne 1990ndaid aastaid ei olnud fotokunst teiste kunstižanritega võrdväärsel positsioonil, kuid sellest hoolimata nähti fotograafias palju laiemahaardelisi võimalusi, kui pelgalt vahendit ümbritseva maailma objektiivseks peegeldamiseks ja selle dokumenteerimiseks. Pärnu Muuseumi kogudest on väljas ühed varasemad fotod (Erna Kreischmann, J. E. Cattley), mida võib tinglikult fotokunstiga seostada. Nõukogude perioodi kontseptuaalset fotokunsti esindavad näitusel Silver Vahtre linnaruumi ja inimkeha seoseid käsitlevad kollaažid, STODOMi fotorühmitusest tuntud Tanja Dobrovolskaja modernsed aktid ning Villu Jõgeva kontseptuaalsed maastikuvaated omaloodud objektide ja taimeinstallatsioonidega. Murrangulisi 1990ndaid esindavad näitusel De Studio, Herkki Erich Merila, Peeter Lauritsa, Arne Maasiku ja Tõnu Nooritsa teosed.

Kuraatorid: Marian Grau, Jan Leo Grau

„Pärnumaa Foto 2022“
Danel Rinaldo analoogfotograafia väljapanek “Homage to Copper Leg + ILU.”
Marko Toomasti fotoseeria “Betula pendula”
Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3, Pärnu) 8.02-28.03.2022

Näitus „Pärnumaa Foto” toimub juba 17. korda ning osalemishuvi on endiselt suur. Välja valiti 52 fotot veerandsajalt autorilt. Seekord oodati neilt põnevaid tabamusi ja fotolavastusi, mis mahuksid pealkirja alla “NIMETU | UNTITLED”.

Osalevad: Danel Rinaldo, Ülle Raidma, Lemme Mets, Andreas Härm, Andrei Valjauga, Andres Adamson, Kristjan Krimm, Kaisu Karu, Anatoli Gubski, Valdur Maibach, Julia Valjauga, Marko Toomast, Eimar Kull, Leles Luhse, Marju Lorentson, Liivi Pihlasalu, Lilli Tölp, Rasmus Ilves, Karmen Kärg, Reena Ailt-Tamm, Rein Jänes, Signe Leht, Tiit Tammsaar, Aiki Järviste ja Ülo Soomets.Seekord avaneb publikul võimalus valida välja oma lemmikpilt, FotoFesti pidulikul avamisel 25. veebruaril antaks parima foto autorile üle fotoajakirja Positiiv preemia.

“Homage to CopperLeg + ILU.” on Danel Rinaldo analoogfotograafia väljapanek, mille kohta ütleb autor tutvustuseks nii: „Kõik, jah kõik saab alguse kubo-futuristlikust mustast ruudust. Kahtlemata paisutab kunst multiversumit. Apokalüpsikust ei pääse meist keegi ega miski. Isegi ILU. muutub kord tähetolmuks ning imetakse vaakumisse ... Üheksa hõbeželatiinfotot on austusavaldus maestro Janno Bergmannile, heale sõbrale, kunstnikule ning tema eestveetavale Vaskjala loomeresidentuurile ja globaalsele kunstnikeringkonnale.“

Raamatukogu trepigaleriis näeb Marko Toomasti seeriat “Betula pendula”, kus mustvalgetel fotodel püüavad raamatulaenutajate pilke arukased.

Bálint Pörneczi näitust “Figurák” [„Figuurid“]
25.02-31.03.2022 Endla Teatri Sammassaalis

Bálint Pörneczi töötas aastaid Ungari päevalehe Magyar Nemzet fotograafi ja fototoimetajana, seejärel aga viis aastat uudisteagentuurile AFP. Sestap pole imestada, kuidas ta ajapikku pressifotograafiast tülgastus. Fotoseeria „Figuurid“ sünni kohta räägib ta järgmist: „Mind valdas läbipõlemistunne ja tundsin, kuidas ma Budapestis end enam teostada ei suuda. Pildistasin iga päev üht ja sama, teadmises, et mu pildid jõuavad homme koos eilse ajalehega prügikasti. Seepärast võtsin vastu otsuse alustada uut elu Prantsusmaal. Alguses olin lehekandja, seejärel hakkasin tööle ühe kohaliku ajalehe juures. Selle kõrvalt hakkasin aga üha rohkem mobiiltelefoniga pildistama, mis aitas uuesti sisendada fotodes peituvat elurõõmu, mida olin tundnud siis, kui kunagi pildistamisega alustasin.“

Bálinti mustvalged portreed jäid silma Instagramile, mis tõstis need esile ühes blogipostituses. Bálint Pörneczi elab 2011. a alates Prantsusmaal. Nüüd ka Tallinnas esitletavat fotoseeriat alustas ta 2013. aastal. Igapäevaste käikude ajal on kunstnik hakanud pildistama oma telefoniga inimestest tänaval portreesid, peamiselt sellistest, kes teostavad end oma töö kaudu. Kõik pildid on rangelt mustvalged ja kui välja arvata lähim perering, esinevad kõik figuurid tema töödes vaid korra. Inspiratsiooni on ta enda sõnutsi nendeks ammutanud August Sanderi, Anton Corbijni ja Richard Adeont'i loomingust.

Bálint kõneleb oma fotode valmimise kohta järgmist: „Üllatus, üllatus, aga kümnest seitse on nõus, et neid jäädvustan. Kui mulle jääb punase tule taga, poes või kasvõi metroos silma mõni huvitav isik või meenub mulle kellapatarei vahetamisel, et mul on kollektsioonist veel puudu kellassepp, pöördun lihtsalt tema poole ja teen selgeks, kes ma olen ja mida tahan. Loomulikult võtan ma välja ka oma telefoni ning näitan varem tehtud pilte. Enamik inimestel on selleks paar minutit aega. Kui mu pilte aga vaadata, jääb silma, et naiste figuure on vähem. Imelikul kombel on mul künnis naiste poole pöörduda. Tunnen, et kui oleksin naine, oleksin ka mina üllatunud kui üks minusugune tüüp sellise ettepanekuga minu poole pöörduks.“

Bálint Pörneczi on sündinud 1978. a Budapestis. Hetkel elab ta Prantsusmaal Rodezes. Fotograafiahuvi on ta pärinud oma isalt, Alžeerias veedetud lapsepõlve ajast, mis viis edasi fotoreporteri karjäärini.

2006. a töötas ta Ungaris uudisteagentuurile France Presse, 2007.-2011. a oli ta ühe Ungari juhtiva päevalehe Magyar Nemzet laupäevalehe fotograaf, fototoimetaja ja kunstiline juht. 2011. a alates töötab ta Ungaris ja Austrias vabakutselise fotograafina Bloomberg News'i all. 2012. aastast elab ta Prantsusmaal ja teenib elatist vabakutselise fotograafina.

2015. a võitis ta oma fotoseeriaga „Figuurid“ Pariisi fotonäituse auhinna “Photo press zoom” ("Salon de la Photo 2015").

Pärnu Kunstide Kooli õpilaste fotonäitus „Kostüümidraama“
Endla Teatri Küüni galerii
25.02-1.04.2022

Pärnu Endla Küüni galeriis saab näha Pärnu Kunstide Kooli õpilaste fotonäitus „Kostüümidraama“, juhendaja Andres Adamson.

„803-aastane Tallinn sajandivanustel postkaartidel“
Pärnu Kontserdimajas (Aida 4), 25.02-26.03.2022

2022. aastal täitub 128 aastat esimesest eesti postkaardist. Nimelt lubati 1894. aastal Vene keisririigis (mille koosseisu tollal Eesti kuulus) postkaarte valmistada ja müüa peale riigiasutuste ka eraettevõtjatel ning sama aasta juunis kuulutaski  Tallinna raamatukaupmees ja kirjastaja F. Wassermann kohalikes lehtedes, et müüb Tallinna vaatega postkaarte. Samast aastast on samuti teada postkaarte Pärnu ja Tartu vaadetega. Ajastu sotsiaalseid ja majanduslikke arenguid silmas pidades on loomulik, et baltisaksa  postkaardikirjastajatele lisandusid juba 20. sajandi esimestel aastatel tõsist konkurentsi pakkuvad eestlastest kirjastajad ja fotograafid. Sajandi teise kümnendi alguses kuulusid Tallinna postkaartide suurimate kirjastajate hulka nii baltisakslased Richard von der Ley, Kluge ja Ström, Ferdinand Wassermann, H. J. Lewinthal kui ka eestlased Jakob Ploompuu ja Jaan Kristin (I. Christin). Nende ja kaasaegsete kolleegide tööd lõid vanalinnavaadete standardvaliku, mida siiani Tallinna turistliku identiteedi jäädvustamiseks ja edasiandmiseks reprodutseeritakse.  

Näitusel on väljas Akadeemilise Raamatukogu baltika osakonna fotokogust pärinevad postkaardid, mis kujutavad kõigile tuttavaid Tallinna kuulsaid vaatamisväärsusi ja populaarseid motiive enne I maailmasõda, sealjuures varemnägemata nurga alt.

Kuraator: Harry Liivrand

Janno Bergmanni isiknäitus „Kosmiline köök“
# Piilurgaleriis (Suur-Posti 2), 25.02-01.05.2022

#Piilurgalerii on Pärnu uusim non-profit eragalerii, mis on sisse seatud Pärnust pärit kuulsa meresõitja Konstantin Possieti kunagises kodumajas elava galeristi elutuppa. #Piiurgalerii tähendab, et näitust on võimalik piiluda tänavalt läbi akna. Galeristiga kokkuleppel ja võimalusel ka lähemalt.

Näitusest: 4. oktoobril 1957 lennutati kosmosesse esimene Maa tehiskaaslane Sputnik-1. Sellest päevast sai alguse suurriikidevaheline võidujooks kosmosevallas. Hiljem paugutati orbiidile lemmikloomi, jäädvustati Kuu varjatud külge, lähetati kosmosesse nii mehi kui naisi, inimjalg tallas Kuu pinda, loodi esimene rahvusvaheline kosmosejaam jms.

Täna, rohkem kui 60 aastat hiljem, oleme jõudnud kosmoseajastusse 4.0, kus kaasalööjate ring pidevalt laieneb, kosmoserännakud ja avastusretked ei ole enam üksikute riikide eksklusiivne võimekus. Võidujooksus spurdivad kaasa akadeemilised haridusasutused, eraettevõtted, töösturid. Hiljutised õnnestunud katsed vertikaalselt maanduvate ja taaskasutatavate kanderakettidega annavad lootust, et kosmoseturism on meil juba käeulatuses. Abstraktsest ja kättesaamatust kosmoseruumist on saamas midagi käega katsutavat ja personaalselt kogetavat.

Kui teoreetiliselt on meil nüüd kõigil lähitulevikus võimalus kasutada seda piiramatut avarust personaalse ja kogetud ruumina, siis tegelikkuses see siiski nii ei ole. On üsnagi tõenäoline, et suurem enamus meist ei jõua ära oodata seda suurt kosmosereisi tuusikute hinnasula. Meil aga on vaja kaasa lüüa selles võidujooksus juba siin ja praegu.

Alternatiivsed lahendused on siiski õnneks olemas, näituse autor avab portaali otse oma köögis ja toob käepäraste vahenditega vaatajani rännakud avakosmosesse! Need vaesemehe kosmosereisid viivad teid seni nägemata avarustesse. Reisige turvaliselt kaasa, ärge muretsege, see ei ole üheotsa pilet ja mis veel parem see reis on teile tasuta! Kolm, kaks, üks, start!

Pärnu FotoFest 2022 avamisralli ajakava 25.02.2022:

Kell 16:00

Pärnu Keskraamatukogu (Akadeemia 3)

Pärnu FotoFest 2022 avamine,

Pärnumaa Foto 2022 publiku lemmiku väljakuulutamine

Kell 16:30

Endla Teater (Keskväljak 1)

Sammassaalis: Bálint Pörneczi näitus “Figurák” [„Figuurid“]

Küüni galeriis: Pärnu Kunstide Kooli õpilaste fotonäitus „Kostüümidraama“

Kell 17:15

Pärnu Linnagalerii Raekoda (Uus4)

„Improviseeritud reaalsus: kaameravaba fotokunst“

17:45

Pärnu Kontserdimajas (Aida 4)

„803-aastane Tallinn sajandivanustel postkaartidel“

Kell 18:15

Kunstnike Maja (Nikolai 27)

„Fragmente Eesti XX sajandi fotokunstist“

Kell 19:00

# Piilurgalerii (Suur-Posti 2)

Janno Bergmanni isiknäitus „Kosmiline köök“