Presidendi ja asepresidendi kandidaadid

Presidendi kandidaadid:

Elin Kard
Visioon Eesti Kunstnike Liidu arengust 2022‒2025

Liidu juhtimises nõudis aastatel 2019–2021 enim tähelepanu kunstnikest ja loovisikutest rentnike toetamine, asutuse stabiilsuse, töökohtade ja töötasude säilitamine kriisiolukorras; olemasolevate tehnosüsteemide säästlikumaks ning töökindlamaks muutmine ning liidu senisest veelgi mahukam eneseteadvustamine huvikaitseorgani-satsioonina. Lisaks keskendusime võimaluste piires ka jätkuvatele renoveerimis- ja arendustöödele kõigis liidule kuuluvates hoonetes. Senisest märkimisväärselt enam suutis liit ennast nähtavaks ja kuuldavaks teha, tuues esile valdkonna tugevusi ja kitsaskohti, mille lahendamiseks ainult liidu tegevusest ei piisa.

Järgnevatel aastatel on lisaks käimasolevatele arendustegevustele kõige olulisem väljakutse viimasel paaril aastal intensiivistunud koostöö jätkamine liikmete, kolleegide, kunsti- ja kultuuriinstitutsioonide ning loomeliitudega senisest veel suuremas mahus, liikmete huvide kaitsmine erialase toimetuleku ning sotsiaalsete tagatiste küsimustes.

Kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025

Kandideerides 2019. aastal liidu presidendi kohale, tõin järgneva kolme aasta tegevuskavas peamisena esile kunstnike ja kunstitöötajate ning institutsioonide vahelise ametiühingu rolli jõulise kehtestamise vajaduse intensiivse koostöö ja ühise väärtusruumi sõnastamise kaudu. 2020. aasta lõpus alanud „Kunstivaldkonna arengukava KUVA 2021–2025“ koostamine liidu kutsel ja eestvedamisel koos Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega oli hoolimata pikaajalisest vajadusest esmakordne ja valmis kunstiinstitutsioonide ja vabakutseliste intensiivses koostöös.

Arengukava koostamise aruteludel joonistusid teravalt välja valdkonna peamised kitsaskohad – jätkusuutliku, kunstielu mitmekesisust tagava rahastusmudeli puudumine; kunstnike töö puudulik tasustamine ja sotsiaalsete garantiide ebapiisavus. Kunstielu arengupotentsiaali piirab otsustavalt ka pikaajaliste investeeringute plaani puudumine. Käesoleva aasta alul valminud arengukava peamisteks teemadeks on kunstnike loometegevuse toetamise kõrval ka kunstivaldkond laiemalt – seal tegutsevad erinevad professionaalid, ühendused ja organisatsioonid. Arengukava eesmärgid saavad järgnevatel aastatel oluliseks lähtekohaks kultuuripoliitika kujundamisel ja ka valdkondade üleses koostöös ning läbirääkimistel riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.
Järgneval kolmel aastal saab arengukava eesmärkide ellu viimine olema olulisel kohal ka liidu juhi töös, samuti eesmärkidest lähtuva tegevuskava koostamine koos liidu liikmete, valdkonna organisatsioonide ja kolleegidega. Oluline on arengukava ühe eesmärgina asutatud Kunstiasutuste Liiduga kunstnike töötasude rahastamismudeli väljatöötamine ning elluviimine ning kunstiinstitutsioonidele tegevustoetuste saavutamine koostöös partnerite ja riigiasutustega.
Õiglased töötasud ja tegevustoetused institutsioonidele

Märtsis 2022 tutvustasime koos kolleegidega (Elin Kard – Eesti Kunstnike Liit, Kadi-Ell Tähiste – Kaasaegse Kunsti Eesti Arenduskeskus, Maria Arusoo – Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, vabakutseline kunstitöötaja Airi Triisberg) kultuuriministrile põgusalt valdkonna eripärasid ja esitasime kolm ettepanekut valdkonna olukorra paremaks muutmiseks. Ettepanekute viimine sõnastatud eesmärkidest reaalselt toimivateks lahendusteks võimalikult kiires ajaraamistuses ja koostöös kunstiinstitutsioonide ning riigiga saab olema liidu juhi üheks peamiseks väljakutseks.

1. Näitusetasude avaliku taotlusvooru loomine ministeeriumi poolt – avalik taotlusvoor aitaks lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide kitsaskohti ning liikuda õiglase tasustamise suunas; aitaks leevendada kunstiasutuste eelarveprobleeme ja looks võimaluse taotleda toetust kunstnikutasudeks. Kunstivaldkonnal puudub avalik taotlusvoor lisavahendite taotlemiseks riigieelarvest, taotlusvoor annaks võimaluse valdkonnas tegutsevatel institutsioonidel taotleda töötasude toetust esinemistasudeks, projektis osalevate tugistruktuuride töötasudeks ja asutuse lepingulistele töötajatele. See aitaks olulisel määral leevendada kunstiasutuste eelarveprobleeme ning aitaks osaliselt lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamisega ning sotsiaalsete garantiide tagamisega seotud takistusi ja aitaks kaasa õiglaste töötasude maksmisele valdkonnas.

2. Näituse- ja kunstiasutuste tegevustoetuste viimine riigi eelarvevahenditesse, vabastades seeläbi kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali tegevustoetuste maksmise survest, mis omakorda võimaldaks senisest enam toetada loovisikuid projektitoetustega.

3. Kunstnikupalga saajate arvu suurendamine – kunstnikupalga saajate arvu suurendamine aitab lahendada vabakutseliste loovisikute tasustamise ja sotsiaalsete garantiide probleeme ning liikuda kogu valdkonnas töö õiglase tasustamise suunas.
Õiglaste töötasude, väljal tegutsevate institutsioonide tegevustoetused ning tõrgeteta toimimine on tihedalt seotud ligipääsuga sotsiaalsetele garantiidele – takistatud ligipääs ravikindlustusele, töötuskindlustuse puudumine, vanemapalga miinimum ja ebainimlik pensionimäär – tulenevad puudulikest töötasudest ja ebaõiglastest lepinguvormidest. Käimasolev „Loovisikute ja loomeliitude seaduse“ kaasajastamise protsess riigi, looviiskute, loomeliitude ja institutsioonide koostöös aitab loodetavalt samuti lahendada mitmeid probleeme loovisikute toimimises.
Et tagada Eesti kunstiorganisatsioonide ja ka liidu elujõulisus, peame senisest oluliselt aktiivsemalt osalema ühiselt poliitikakujundamises ning tegema sihipärast tööd selle nimel, et valdkonnas tekiksid jätkusuutlikud, kunstielu mitmekesisust tagavad rahastusmudelid; et kunstnike ja kunstitöötajate töö oleks tasustatud meie tööd väärtustades ning et suudaksime saavutada olulisi läbimurdeid loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamisel.

Tugistruktuur

EKL on Eestis suurima professionaalsetele kunstnikele suunatud kunstitaristu valdaja ja arendaja. Liidu jaoks on tegevus kinnisvaraomanikuna seotud organisatsiooni sisuliste eesmärkidega, mis seab kohustuse kunstiloomeks ja -näitamiseks kavandatud ning ehitatud ruumide arendamiseks ning üürimiseks loovisikutele jõukohase hinnaga. Lisaks sisutegevustele on ka järgnevatel aastatel olulisel kohal renoveerimis- ja arendustööd kõigis liidule kuuluvates hoonetes – Tallinna Kunstihoones, ARS Kunstilinnakus, Hobusepea 2 hoones, Muhu Kunstitalus ja Vabaduse väljak 6 ruumides.
Oluline on ka EKLi kui organisatsiooni arendamine ja selle meeskonna tugevdamine ning igapäevaste tööprotsesside jätkuv kaasajastamine; järjepidev ajaloo talletamine ning selle vahendmine. Samuti turundus- ja kommunikatsioonitöö tõhustamine – et nii liidu kui selle liikmete, klientide ja koostööpartnerite sõnumid jõuaksid senisest veelgi paremini ühiskonnani.
Elin Kard

Motivatsioonikiri
CV

 

Asepresidendi kandidaadid:

Vano Allsalu
Visioon Eesti Kunstnike Liidu arengust aastatel 2022-2025

MISSIOON. EKLi missiooniks on toetada liikmete ja kunsti alal tegutsevate loovisikute tegevust ning kaitsta nende huve; arendada kunsti valdkonda ja edendada kunstiteadlikkust; aidata kaasa Eesti kultuuri ja ühiskonna jätkusuutlikule arengule.
VISIOON. EKL on kaasaegne ja arenev organisatsioon, mille tegevus on tasakaalustatud ja tulemuslik ning aitab kaasa Eesti kunsti ja kultuuri jätkusuutlikule arengule. EKL on kunsti valdkonnas oluline arvamusliider ja ekspertorganisatsioon, rääkides ühtlasi kaasa kultuuri ja hariduse ning ühiskondlikes küsimustes laiemalt. EKL on tunnustatud loovisikute huvide kaitsja, loomemajanduse edendaja ja valdkondlikes arendustegevustes osaleja ning rahvusvahelisel tasandil usaldusväärne koostööpartner.
Aastatel 2013–2015 võttis juhatus eesmärgiks liidu tegevuse, struktuuri ja seisukorra kaardistamise, toimus EKLi eneseteadvustamine majandusorganisatsioonina. 2016–2018 olid peatähelepanu all kinnisvara korrashoid, üüripoliitika ja kliendisuhete korraldus; märksõnadeks „reform“ ja „arendus“ – põhikirja uuendamine, Kunstihoone reform, sihtasutuse Kunstitaristu asutamine. Kandideerides 2019. aastal liidu asepresidendi kohale, tõin esile järgmised tegevussuunad ja -eesmärgid: tugev meeskond; tõhus ja toimiv koostöövõrgustik; teenused ja tugi EKLi liikmetele ja rentnikele; EKLi loometaristu kasutatavuse tagamine ja jõukohane arendamine. Vaadates ajas tagasi, võib öelda, et kõigis nimetatud suundades on toimunud positiivsed ja asjalikud arengud – ning samas on liit suutnud kohaneda ka muutuvate oludega.

Aastatel 2019–2021 nõudis enim tähelepanu organisatsiooni stabiilsuse säilitamine kriisiolukorras, loovisikutest rentnike toetamine ning liidu eneseteadvustamine huvikaitseorganisatsioonina; taristu osas olid esikohal ehitus- ja renoveerimistööd sh tehnosüsteemide säästlikumaks muutmine. Edukalt viidi ellu loomemajanduslikud suurprojektid „Avatud ARS“ ja „Avatud ARS 2: sisutegevused“ ning rajati ARS Kunstilinnakule uus avatud keskus galeriide, seminariruumide ja keraamikakeskusega; tänaseks on lõpusirgel kunstilinnaku detailplaneering, mis loob lähtealuse edasiseks arendustegevuseks. Liidu taristu arendamine ja parendamine on toimunud koostöös sihtasutustega Kunstihoone ja Kunstitaristu – viimane on aastatel 2019-2021 toetanud seda 616 000 euro ulatuses, millele lisandus EASi toetus suurusega 384 000 eurot taristu arendamiseks ning 157 000 sisutegevusteks.

Oma visiooni EKLi arengust aastatel 2022-2025 olen püüdnud lõimida teemad, mis on minu hinnangul liidu liikmete ja EKLi kui organisatsiooni jaoks oluliseks kujunenud – tuues omakorda esile need, milles näen senise tööjaotuse ja kogemuste põhjal enese jaoks ka suurimat isiklikku väljakutset ja tööpõldu.

EKLi loometaristu tulevikku vaatav ja jätkusuutlik arendamine

EKL on Eestis suurima professionaalsetele kunstnikele suunatud kunstitaristu valdaja ja arendaja: ainuüksi ARSis tegutseb üle 100 kunstniku ja loovettevõtja, kokku ulatub loomemajanduslike klientide arv üle 200.

ARS Kunstilinnaku arendamine on EKLi (loome)majandustegevuse üheks prioriteediks: see tagab liidu „majandusmootorina“ lõviosa rendituludest; 2 ha suurune maa-ala pakub arendusruumi. Kunstilinnaku 2020. a. valminud keskus galeriide, seminariruumide ja keraamikakeskusega omab head potentsiaali sissetulekute kasvatamiseks, võimestades samas ka kunstnikke, kelle käsutuses on ARSis pakutavad teenused ja võimalused (teoste ja toodete promotsiooniks ja müügiks, esitluste, näituste ja koolituste korraldamiseks jne). Lisaks projekti „Avatud ARS“ raames tehtule teostas liit 2019–2021 mitmeid parendustöid, sh peahoone lifti väljavahetamine kaasaegse vastu, hoovil asuva korstna põhjalikud remonditööd, katuste remont jm; oma hoiuruumi ARSi peahoones said endale EKLi alaliidud. Ees seisavad tuletõkketsoonide väljaehitamine, tehnosüsteemide uuendamine, üldkasutatavate ruumide remont...

Et arendustegevus toimuks perspektiivitundega ja „suur pilt“ ei jääks igapäevaste murede varju, algatas EKL lähtudes 4.06.2018 volikogu otsusest Pärnu mnt 154 detailplaneeringu protsessi. 2021. a. lõpuks olid mahukad projekteerimistööd ja vajalikud uuringud teostatud, detailplaneeringu kehtestamise järel on liidul võimalik koostöös strateegiliste partneritega astuda järgmisi samme kunstilinnaku kui terviku etapiviisilisel väljaarendamisel. Esimese sammuna näeme ette ARSi peahoonele täiendava 5. ja 6. korruse rajamise, mis toob juurde terve rea kaasaegseid, energiasäästlikke ja ruumikaid ateljeesid; tänaseks on juba teostatud hoone ehituskonstruktsioonide ekspertiisid ning valminud arhitektuurne eskiis.

Hobusepea 2 ehte- ja metallikunstnike keskuses tegutseb enam kui 70 kunstnikku, samuti A-Galerii ning EKLile kuuluvad Hobusepea ja HOP galerii. Aastatel 2019–2021 renoveeris liit sihtfinantseeringu toel osaliselt hoone katuse, teostas töid sisehoovis ning uuendas gaasivarustussüsteemi; järgnevalt on kavas seni veel uuendamata akende restaureerimine, korstnate parandus, tehnosüsteemide remonttööd ja siseviimistlustööd üldkasutatavatel aladel. Eesmärgiks on tagada majalistele senisest paremad töötingimused, väärtustades samas hoone ajaloolist atmosfääri.

Riigi kultuurieelarve eelnõu näeb ette Vabaduse väljak 8 hoone põhjalikku kaasajastamist 6,5 miljoni euro suuruse investeeringuga. EKL on sõlminud Sihtasutusega Kunstihoone isikliku kasutusõiguse lepingu, mis võimaldab renoveerimise käigus arendada välja täiendavaid ruume nii näituse- kui ka tugitegevusteks ning loob samas võimalused liidu käsutuses olevate ateljeede kaasajastamiseks. Tänaseks on edukalt läbi viidud arhitektuurivõistlus, teostatud vajalikud ekspertiisid-uuringud ning alustatud projekteerimistöödega. Ehitustööde eeldatav valmimisaeg on 2024. aasta esimene pool. Muhu kunstitalus on jätkuvalt esikohal konserveerimistööd ning paremate töö- ja olmetingimuste loomine kunstnikele. Vabaduse väljak 6 hoone haldamine ja hooldamisse panustab EKL selles tegutseva korteriühistu vahendusel.

Teenused ja tugi EKLi liikmetele ja rentnikele

Liidu jaoks on tegevus kinnisvaraomanikuna seotud põhikirjaliste eesmärkidega, seejuures on prioriteediks kunstiloomeks ja -näitamiseks mõeldud ruumide rentimine kunstnikele võimalikult jõukohase hinnaga. EKLi toetus loovisikutele ja -ettevõtjatele moodustab soodusrentide ja võrreldes turuhindadega saamata jääva renditulu osas hinnanguliselt enam kui 350 000 eurot aastas. Lisaks panustab EKL omavahenditest galeriide ja näitusepindade tegevusse iga-aastaselt enam kui 100 000 eurot.

EKL vahendab ja korraldab kunstnikele olulisi toetusprogramme (loometoetused, kunstnikupalk) ning pakub neile võimalusi oma loomingu esitlemiseks liidu galeriides ning traditsioonilisel kevadnäitusel. EKLi liikmetele on avatud võimalused viibimiseks liidu partnerresidentuurides (Hamilton Kanadas, Grez-sur-Loing Prantsusmaal, Vantaa Soomes); Kunstihoone remondi käigus kaasajastatakse liidu külalisateljee; paranevad tingimused kunstnike vastuvõtmiseks Muhu Kunstitalus. Liikmetele on jätkuvalt tagatud tasuta esmane õigusabi, koostöös partneritega pakutakse võimalusi täienduskoolitusteks. Korraldatakse avatud ateljeede päevi, hüpikmüüke jt üritusi, mis võimaldavad jõulisemat ühisturundust ning toetavad kunstnike toimetulekut. Liit pakub liikmetele tuge, võimendades nende sõnumeid oma kanalites (EKLi koduleht ja nädalakiri, ARSi uudiskiri, sotsiaalmeedia). ARSi kodulehega lõimitud pood.arsfactory.ee on tänaseks kasvanud rikkaliku sisuga e-müügikeskkonnaks, kust leiab teoseid enam kui 100 professionaalselt kunstnikult ja disainerilt. EKL arendab tingimusi ja võimalusi, et loojad saaksid süveneda erialasesse töösse, vahetada ideid ja kogemusi, loodut esitleda ning teenida oma töö eest väärilist tasu.

Valdkondlikud arendustegevused ja koostöö

Aastatel 2022–2025 on lisaks arendustegevustele kesksel kohal liikmete huvide kaitsmine erialase toimetuleku ning sotsiaalsete tagatiste küsimustes ning koostöö edendamine loojate ja valdkondlike organisatsioonidega: kultuuriministeeriumi, valdkondlike arenduskeskuste, loome- ja erialaliitude ning haridusasutustega, samuti teiste loomemajandust ja kultuuri toetavate institutsioonide ning kohaliku omavalitsusega. Arendame strateegilist partnerlust ka Eesti ettevõtjatega, seda eelkõige koostööna ARS kunstilinnaku arendamisel ning pidades silmas ARSi detailplaneeringu eeldatavat valmimist aastaks 2022.

Olulisel kohal saab olema kunsti valdkonna arengukava KUVA 2021–2025 eesmärkide elluviimine ja tegevuskava koostamine koos kolleegide ja valdkonna organisatsioonidega; kunstnike töötasude rahastamismudeli väljatöötamine ja elluviimine ning kunstiinstitutsioonidele tegevustoetuste saavutamine. Et tagada Eesti kunstiorganisatsioonide elujõulisus, peame senisest osalema ühiselt poliitikakujundamises ning tegema sihipärast tööd selle nimel, et valdkonnas tekiksid jätkusuutlikud, kunstielu mitmekesisust tagavad rahastusmudelid; et kunstnike töö oleks tasustatud meie tööd väärtustades ning et suudaksime saavutada olulisi läbimurdeid loovisikutele sotsiaalsete garantiide tagamisel. Oluline on ka EKLi kui organisatsiooni arendamine ja selle meeskonna tugevdamine, turundus- ja kommunikatsioonitöö tõhustamine – et nii liidu kui selle liikmete sõnumid jõuaksid senisest veelgi paremini ühiskonnani, et kasvaks kunstiteadlikkus ja edeneks nii looming kui ka loomemajandus.

Käesolev visioon tugineb allakirjutanu kogemusele ja järeldustele EKLi presidendina aastatel 2013-2019 ning seejärel asepresidendina. Ülevaate EKLi arengust ja väljakutsetest neil aastatel leiab juhatuse aruannetest www.eaa.ee (EKL tegevus 2013-2015, 2016-2018 ja 2019-2021).

Vano Allsalu

Motivatsioonikiri
CV

Tagasi üles