Selgunud on Kristjan Raua nimelise preemia 2025 laureaadid

Preemiad suurusega 2800 eurot ja Enn Johannese kujundatud ning Margus Kadariku teostatud medalid antakse laureaatidele üle pidulikul tseremoonial Tallinna Raekojas täna, 19. mail 2025 kell 17.00.

Kristjan Raua nimeline aastapreemia on vanim kunstipreemia Eestis – preemiat annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna linn. 

Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest.

2025. aastal esitati Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti, Eesti Kunstnike Liidu volikogu liikmete, Eesti kunstiinstitutsioonide ja kultuuriväljaannete poolt preemia nominentideks 30 kunstnikku, kunstiteadlast ja kunstnike kollektiivi: Sofi Aršas, Erki Kannus, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar, Heleliis Hõim, Anders Härm, Leida Ilo, Heigo Jelle, Pille Kaleviste, Liisa Kaljula ja Elnara Taidre, Maria Kapajeva, Edith Karlson, Eve Kiiler, Kristi Kongi, Vilen Künnapu, Mati Kütt, Urve Küttner, Krista Leesi, Kai Lobjakas, Urmas Lüüs, Angela Maasalu, Raul Meel, Marge Monko, Ülo Pikkov, Laura Põld, Lembe Ruben, Anne Rudanovski, Jevgeni Zolotko, Eugen Tamberg, Tiina Tammetalu, Timo Toots, Tarvo Hanno Varres, Kristina Õllek.

Vastavalt preemia statuudile omistatakse Kunstnike Liidu volikogu liikmetest ja Tallinna linna esindajast koosneva žürii otsusel 2025. aasta Kristjan Raua nimelised preemiad:

Leida Ilo ‒ isiknäituse „Pea pilvedes, jalad maas” eest Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.

Metallikunstnik Leida Ilo (1943) õppis aastatel 1965–1970 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis dekoraator-tarbekunstniku erialal. Ilo töötas aastatel 1963–1965 Kunstitoodete Kombinaadi metallehistöö ateljees juveliirina ja pärast ülikooli lõpetamist aastatel 1970–1974 Tallinna Juveelitehases kunstnikuna ning aastatel 1974–1976 Viru hotellis kujunduskunstnikuna. Alates 1976. aastast töötab Ilo vabakutselise kunstnikuna. Ilo on kujundanud juveelitehasele ehis- ja tarbevorme, loonud peaehteid ja auhinna meeneid, Ilo on loonud ka Miss Estonia krooni (1990). Ilo on loonud mitmeid tuntud avaliku ruumi kunstiteoseid ja skulpturaalseid kompositsioone: „Inimene liikuva ajuga“ (1976, Mustamäe haigla), Tallinna linnuvabriku viitskulptuur „Muna“ (1979), loonud ehteid, dekoratiivpaneele ja ka keraamikat ning akvarelle.
Leida Ilo 2024. aastal Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis toimunud isiknäitus „Pea pilvedes, jalad maas” tõi esmakordselt vaatajate ette ligi 70 teosest koosneva valiku monumentaalse minimalisti viiekümne aasta jooksul valminud loomingust. Leida Ilo on näitustel osalenud alates 1970. aastast, tema loomingut leidub mitme muuseumi kogudes Eestis, Saksamaal, Ungaris, Venemaal ja erakogudes Eestist Jaapanini.

Urmas Lüüs ‒ erakordselt viljaka 2024. aasta loomingulise tegevuse eest.

Urmas Lüüs (1987) on mitmekülgne kunstnik, kelle looming asetseb kujutava, materjali-
ja etenduskunstide vahealas. Ta on omandanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse- ja
magistrikraadi sepakunstis, ent tema tööd ulatuvad suuremõõtmeliste installatsioonide ja
lavastusteni. 2024. aastal jõudis Kanuti Gildi SAALis publiku ette argielu ümberpööratust esitlev eksistentsiaalutoopiline komöödia „Tädi Õie 65. sünnipäev”, milles Lüüs tegi autorina ka lavastajadebüüdi. Oktoobris avanes Kumu kunstimuuseumis Eero Epneri kureeritud Urmas Lüüsi isiknäitus „Härra N-i elu ja surm. Urmas Lüüsi kodanlikud ruumid”. Lisaks toimus aasta alguses ka Lüüsi isiknäitus „Inimene! Jumal on loonud sind eimillestki ja seda on sinu puhul liiga sageli tunda“ Tütar galeriis. Näitusel avanes Lüüsi võime esitleda lagunevaid ja lammutatavaid maailmu. Ta on osav ja veenev jutustaja, talle on omane oskus luua poeesia ja mõtestamiste kaudu õõva ja selle toel pöörata vaataja tähelepanu näilise normaalsuse taha peituvatele nähtamatutele ohtudele. Lisaks on Lüüs ka hinnatud õppejõud Eesti Kunstiakadeemias ning kirjutaja, kes on oskuslikult avanud ja mõtestanud nii kaasaegse tarbekunsti, disaini kui teatri temaatikat. Alates 2025. aastast on Urmas Lüüs ka üks kunstnikupalga saajatest.

Raul Meel – pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest.

Raul Meel (1941) on hakkas näitustel esinema 1970. aastate alguses. Ta on tuntud kui konkreetse luule pioneer Eestis, graafik, maalikunstnik, skulptor, installatsiooni- ja tegevuskunstnik ning arvukate kunstnikuraamatute autor. Temaatiliselt läbib Meele loomingut looduse, tehnoloogia ja poeesia ja kunsti suhte mõtestamine; tema looming ühendab visuaalkunsti ja kirjanduse, keele, teksti, sõna, silbi ning muusika, heli, hääle ja hääliku. Meel õppis 1959–1964 Tallinna Tehnikaülikoolis elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Meel on näitustel esitlenud rohkem kui 300 autoriraamatut ja -albumit enam kui 50 keeles, osalenud vähemalt 600 grupinäitusel ja tal on olnud üle saja isiknäituse. Ta on pälvinud rohkelt nii rahvusvahelisi kui kodumaiseid kunstiauhindu ning tema teoseid kuulub muuseumi- ja erakogudesse kogu maailmas. Meele raamat „Solomon’s Song of Songs“ (2010, trükiarv 100) asub Herzog August Bibliotheki kogus Wolfenbüttelis Saksamaal ning see on hinnatud maailma üheks originaalsemaks ja kaunimaks raamatuks. 2024. aastal toimusid Raul Meele isiknäitused Vabaduse galeriis („Kirjad Eesti laululindudelt“), Kastellaanimaja galeriis („HUUU HUUU HUUU!”) ja ühisnäitus „Ülemlaul“ koos Krzysztof Piętkaga Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis. 

Jevgeni Zolotko ‒ isiknäituse „Aadama saladus“ eest Kumu kunstimuuseumis.

Jevgeni Zolotko (1983) eelmisel aastal Kumu kunstimuuseumis toimunud isiknäitus „Aadama saladus” (kuraator Triin Tulgiste-Toss) võttis kokku terve tema varasema loomingu, kaasates nii olemasolevaid teoseid kui ka spetsiaalselt näituse jaoks loodut. Zolotko kõnetab loominguga alati üldinimlikke teemasid, millele lõplike vastuste andmine pole võimalik. Jevgeni Zolotko lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri eriala 2008. aastal ja omandas seejärel 2010. aastal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonnas. Ta on töötanud õppejõuna erinevates Eesti kõrgkoolides ning galerist-projektijuhina Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis. Zolotko oli 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi poolt asutatud auhinna Köler Prize esimene laureaat. Aasta hiljem pälvis ta Anton Starkopfi nimelise skulptuuripreemia ning 2020. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia. Aastatel 2021–2023 oli ta üks kunstnikupalga saajaid.

Preemia laureaatide hulgast leiab muljetavaldava nimekirja eesti kunstnikke ja kunstiteadlasi, kelle tegevus ja looming on pälvinud kunstimaailma tunnustuse ning on Eesti kunsti oluliseks osaks sarnaselt Raua enda pärandile. 

Fotod:
Leida Ilo (Foto Evert Palmets, ETDM).
Urmas Lüüs (Foto Ken Mürk/ERR).
Raul Meel (Foto Jaan Künnap).
Jevgeni Zolotko (Foto Dénes Farkas, Kumu kunstimuuseum).