Tagasivaade aastale 2024

Saabuva aasta kevadel, 23. aprillil 2025 koguneme taas Estonia kontserdisaali korralisele Suurkogule. Valime järgnevaks kolmeks aastaks liidu juhatuse liikmed – presidendi ja asepresidendi ning volikogu kümme individuaalliiget. Kolm aastat on möödunud kiiresti ja töiselt ning põhjalikuma kokkuvõtte tehtust leiate järgmisel aastal ilmuvast liidu aastaraamatust.

Järgmisel aastal jätkub peale lühiajalist pausi 2022. aastal alanud Kunstihoone renoveerimine. Äsja 90 aasta juubelit tähistanud väärikas hoone pälvis Vabariigi Valituse otsuse toetada renoveerimise lõpuleviimist 9,9 miljoni euroga. Kunstihoone taassünd on kavandatud aastasse 2026 ja siis saavad kunstnikud, majas tegutsevad asutused ning Kunstihoone näitused peale oodatust pikemat eemalolekut naasta kodumajja. Tänud kultuuri-minister Heidy Purgale, Vabariigi Valitsusele, Kunstihoone meeskonnale, arhitektidele ja paljudele pühendunult aastaid renoveerimise nimel tegutsenutele ja kaasaelajatele!

Kultuurkapitali seaduse muudatus. Alates 2024. aasta maist maksab Kultuurkapital loometöötoetuse asemel loometöötasu, millega kaasnevad lühiajalised sotsiaalsed tagatised nagu ravikindlustus, töötuskindlustus ja maksed pensionisammastesse. Muudatus on küll esimene ja väike, aga see-eest väga oluline kultuuripoliitiline samm, mis viib meid kõiki lähemale loovisikute igapäevase tegevuse tunnustamisele tööna.

Möödunud, 2023. aasta detsembris alustas Eesti Kunstnike Liit kvartaliajakirjas Kunst.ee meeldetuletuskampaania „Ravikindlustus kõigile!“ raames loomevaldkonna eripärade ja probleemide tutvustamist. Läbi ajakirja nelja numbri kulgeva teekonna esimesest numbrist (4/2023) leiab Elin Kardi lühiülevaate vabakutseliste loovisikute sotsiaalkaitse keerukusest ja kampaaniaga „Ravikindlustus kõigile!“ seotud senistest tegevustest. Käesoleva aasta esimeses numbris (1/2024) avas Kunstiasutuste Liidu tegevjuht Kadi-Ell Tähiste eraõiguslike kunstiorganisatsioonide tegevustoetustega seonduvaid probleeme ja teises numbris 2/2024 loovisikute tegevuse toetamise hetkeseisu ja tulevikuperspektiive. Sarja viimases artiklis (3/2024) keskendus Elin Kard vabakutselise loovisiku võimalusele saada vanaduspõlves väärikat pensioni. Ajakirja ilmunud numbreid ja loetletud artikleid on võimalik leida Hobusepea galeriist, raamatukogudest ja lugeda ka ajakirja veebilehel. Liidu vahendusel jõudsid kampaania osana ilmunud ajakirjad ka Riigikogu liikmete lugemislauale.

Eesti Teatriliidu kutsel kogunesid 15. oktoobril Toompeale piketile loome- ja haridusvaldkonna esindajad, et juhtida tähelepanu kultuuri ja hariduse ebaõiglaselt suurele panusele riigieelarve kärbetes ning sooviga algatada diskussioon – kui suur peaks olema Eesti Vabariigi kultuurieelarve. Aga ka selleks, et meelde tuletada vabakutseliste loovisikute jätkuvalt keerukat olukorda: sotsiaalmaksu summeerimise pikendamise vajadust seniselt kuupõhiselt arvestuselt aastapõhiseks; sotsiaalmaksu astmeliseks muutmise vajadust, et sotsiaalmaksu lävend lähtuks eelkõige sissetulekute suurusest ja ka vabakutselistele loovisikutele väärika vanaduspensioni võimaldamise vajalikkusest.

Aprillis toimus ARS Kunstilinnakus juba viiendat korda ARSi Filmifestival AFF 2024, mis tõi vaatajateni kunstnike video- ja filmiloomingut nii Eestist kui väljastpoolt. Mais toimus ARS Kunstilinnakus traditsiooniline Avatud Ateljeede Päev, mil linnakus töötavate kunstnike ja disainerite uksed olid lahti kõigile huvilistele. Kevadisel õhtupoolikul sai ateljeedes ja töökodades ringi vaadata, kohtuda loojatega ning nautida tegevusi töötubades, vaadata kunsti, kuulata muusikat ja teha sisseoste kunstnike stuudiotest. 7. detsembril toimus traditsiooniline jõulueelne ARS Hüpikmüük, mis tõi publiku ette mitmekesise ja kõrgetasemelise valiku professionaalset kunsti ja disaini. Hüpikmüügi alal ja avatud ustega ateljeedes osales tänavu üle 101 autori ja kaubamärgi. Kunstihuvilised said uudistada ja osta unikaalloomingut ning teoseid väiketiraažidest, mille loojateks on ARSis tegutsevad ja ka valitud külaliskunstnikud.

EKL aastanäitus toimus sel aastal juba 24. korda. Näitusel Kunstihoone Lasnamäe paviljonis osales 56 kunstnikku. Kevadnäituse 6000 euro suuruse publikupreemia panid välja Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm ning selle pälvis maali- ja tegevuskunstnik Siim-Tanel Annus.

Kristjan Raua nimelisi aastapreemiaid annavad alates 1973. aastast ühiselt välja Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Linnavalitsus. Kristjan Raua preemia omistatakse eelmise aasta jooksul valminud või esmakordselt avalikustatud loomingu, kunstiprojekti või -sündmuse eest kunstnikule, kunstiteadlasele või loomingulisele rühmale; erandina võidakse preemia määrata ka varem valminud teoste või elutöö eest. Paljudele auväärse preemia pälvinutele lisandusid sel aastal laureaatidena ajaloolane, kuraator ning Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professor Linda Kaljundi, tekstiilikunstnik ja õppejõud Aet Ollisaar, maalikunstnik ja õppejõud Mari Roosvalt ja kunstiteadlane ning kunsti ja visuaalkultuuri kvartaliajakirja Kunst.ee peatoimetaja Andreas Trossek. 

Kunstniku sünniaastapäeval, 1. novembril kuulutasime koos Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Maali-kunstnike Liiduga välja Konrad Mäe preemia 2024. aasta laureaadi. Alates 1997. aastast välja antava ja maalikunstnike jaoks ihaldusväärseima preemia pälvis sel aastal maalikunstnik Katrin Piile.

Liidu liikmeks on sel aastal valitud 15 uut liiget: Krista Aren, Jaanus Ermann, Tõnis Jürgens, Lisette Lepik, Tauno Ostra, Al Paldrok, Riin Pallon, Mari-Liis Rebane, Kerstin Rei, Jaan Saar, Marleen Suvi, Siiri Taimla-Rannala, Jane Tiidelepp, Silja Truus ja Sohvi Viik-Kalluste.

Uuteks auliikmeteks valiti liidu volikogu poolt: Marju Bormeister, Jüri Kask, Sirje Kriisa, Urmas Pedanik, Priit Pärn, Toomas Rein, Jaan Tammsaar, Helle Vahersalu.

Meie hulgast lahkus sel aastal 18 liiget: Tiia Eving, Eva-Aet Jänes, Kristiina Kaasik, Aino Kapsta, Marje Kerem, Tõnis Laanemaa, Aino Lehis, Rein Loodus, Luule Maar, Tõnu Maarand, Lembit Palm, Rait Pärg, Lembit Sarapuu, Katrin Sasi, Naima Suude, Kamille Zingg-Saabre, Aime Unt, Aili Vahtrapuu. Hilinemisega jõudis meieni teade ka Saksamaal 2020. aastal lahkunud Anne-Reet Parisest.

Täname kõiki liidu liikmeid jätkuva usalduse eest, liidu väikest aga ülimalt pühendunud meeskonda ning paljusid koostööpartnereid. Ajal, kui vana aasta ennast vaikselt kokku pakib, elame ja tegutseme hoolimata kõigest siiski parema homse lootuses ja ka tänulikkuses selle eest, kui palju oleme praeguseks ajahetkeks juba saavutanud.

Fotod: Tallinna Kunstihoone, ERR kuvatõmmis, Andreas Trossek, Ken Mürk / ERR, Ilja Matusihis / Tallinna linnameedia, Siim Lõvi / ERR.