Breadcrumb
Tõnis Paberiti näitus „Maria II“
20.01.2021
Olete oodatud Tõnis Paberiti näitusele „Maria II“ Vabaduse galeriis. Näitus on avatud kuni 10. veebruarini.
Tõnis Paberit on Tartu kunstnik, nii mõneski mõttes ülikoolilinna ja ka kunagise Pallase vaimsuse kandja. Ta omandas kunstihariduse küll Tallinna kunstiakadeemias (tollane Eesti Riiklik Kunstiinstituut), aasta enne kunstiinstituuti astumist, aastatel 1971.-1972 õppis Paberit Tartu ülikoolis psühholoogiat. Kuid juba varemgi oli ta nii-öelda Tartu kultuuri sees, sest Elva keskkoolis õpetasid luuletaja Ain Kaalep ja kirjandusteadlane Karl Muru. Tõnis Paberiti onu oli Tartu skulptor Juhan Paberit. Tõnis Paberit õpetab skulptuuri Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallas, aga ta on andnud oma teadmisi edasi ka Tartu ülikooli maaliosakonnas ja Konrad Mäe nimelises maalistuudios.
Tõnis Paberiti loomingulise elukäigu võib laias laastus kaheks jagada: esinemine näitustel ja avaliku ruumi teosed. Oma töid hakkas ta näitustel eksponeerima juba kunstiinstituudi õpingutel ajal 1976. aastal ning kokku on ta võtnud osa enam kui 60 näitusest, nende seas on tal olnud kümmekond isikuväljapanekut. Tõsiasi, et enamik avalikke esinemisi on tal olnud Tartus, kuigi ta on näidanud oma töid ka Soomes ja Hispaanias, ei tee teda ega ka tema kunsti väiksemaks, vähem tähtsaks. Tõnis Paberit on jäänud truuks oma loomingulisele kreedole – suhtuda kõigesse lugupidavalt, kuid võtta ette ainult sellised tööd (ka tellimused), mis talle tõesti huvi pakuvad, ning lähtuda eelkõige vormikultuurist. Kunstiteose alus on selle vormikäsitlus, õige materjali valik ja modelleerimisoskus. Ehk ta on jäänud truuks traditsioonilisele lähenemisele. 1980ndatest on Tõnis Paberit portreeskulptuuri kõrval tegutsenud ka installatsiooni vallas.
Vabaduse galerii näitus „Maria II“ on saanud pealkirja väljapaneku keskse teose, vanadest palkidest koosneva kineetilise installatsiooni järgi. Installatsioon oli esimest korda väljas kunstniku isikunäitusel Tartu Kunstimaja Monumentaalgaleriis 2015. aastal. Tollane väljapanek oli pühendatud Liivimaa Maarjamaaks nimetamise 800. aastapäevale. Installatsioonis „Maria II“ on kunstnik kasutanud küll sama materjali – Ruhnu saarelt leitud vana puulaeva jäänuseid –, kuid nii ruumi mõõtmed (eelkõige kõrgus) ja eelkõige installatsiooniga koos eksponeeritud teosed – Tartu näitus oli kahasse Andrus Peegliga ja Monumentaalgalerii seinu kattis Peegli kunst –, on pannud ruumitundliku installatsiooni sootuks teistsugusesse konteksti. Kuigi installatsiooni insenertehnilise osa tegi siis ja on teinud ka Vabaduse galeriis Mihkel Joala, on liikumisele reageeriv nii-öelda lainetuse rütm teine, Tallinnas on see veidi kiirem.
Tõnis Paberiti teoseid, iseäranis tema installatsioone iseloomustab nende avatus ehk need pakuvad vägagi erinevat lähenemis- ja tõlgendamisvõimalust. Assotsiatsioonide rohkus on midagi, mis on ka kunstnikule endale väga tähtis. Nii võib ka Vabaduse galerii väljapanekut tinglikult ühendada just assotsiatiivselt. Tütarlapse profiil (“Andrea“) tuletas autorile meelde Leonardo da Vinci „Maarja kuulutamise“ maali ingli profiili. Kuigi kunstnikul puudub teave, siis miks ei võinud Ruhnust leitud laeva nimigi olla Maria. „Maria II“ lõpetavad kolm Indrek Hirve portreed. Indrek Hirv oli üks tollase Tartu kunstnike matkaseltskonna liikmetest, kes ei raatsinud laevavraki kõnekaid fragmente rannale tuulte ja mere küüsi jätta. Siis oli Indrek Hirv 10-aastane, ülejäänud seltskond aga ennast juba tõestanud kunstnikud, Indreku ema Helgi Hirve sõbrad. Nüüd tunneb Eesti kultuuriavalikkus Indrek Hirve rohkemgi luuletaja ja Tartu kultuuri asjatundliku kommenteerijana, mälu kandjana. Indrek Hirve portreed on tehtud turbast ja mullast, mis maalähedaste materjalidena ei taha alluda kunstniku tahtele, vaid nende kuju sõltub eelkõige inimese suvast sõltumatutest teguritest. Võib ka öelda, et on inimesest suuremad. Turbast ja mullast portreed on kunagi pronksi valatud portree kordus.
Ka Heldur Viires kuulub samasse Tartu kunstnike ringkonda, kuhu kuulusid Lüüdi Vallimäe-Mark ja Helgi Hirv, loomingulise kreedo mõttes ka Mari Rääk ja Lagle Israel.
„Maria II“ võib vaadata nii Tõnis Paberiti enda, aga ka tema kujunemist soodustanud ja siiani inspireerivate loojate loomingulise kreedona. Metafoorina korduse muutumisele, igavesele ringkäigule.
Reet Varblane
Galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS, eriline tänu Mihkel Joalale, Rein Maantoale ja Tartu Kõrgemale Kunstikoolile Pallas.
Galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS, eriline tänu Mihkel Joalale, Rein Maantoale ja Tartu Kõrgemale Kunstikoolile Pallas.
Lisainfo:
Reet Varblane
Galerist
Galerist
Tel: +372 5565 5014
Vabaduse galerii
Vabaduse väljak 6
10146 Tallinn
E–R 11.00–18.00
L 11.00–17.00